Pruunkaru referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Pruunkaru

Mõniste Kool Pruunkaru Referaat Koostaja: Otto Tulviste 4. klass 2014 Sisukord 1. Iseloomustus..........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................4 3. Elupaik ja –viis..........................................................

Loodus

3

doc

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

Miks? * Kuidas mulle sobis selline õppimisviis? Hindamiskriteeriumid. · Hindan töö korrektsust ning sisu etteantud nõudmistele (loomade arv, lehtede arv, kas on olemas kõik, mis nõutud, kas on eneseanalüüs) · Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske

Loodus õpetus

9

doc

Referaat pruun karu

.....9lk 2  Sissejuhatus Ma valisin selle teema referaadi kirjutamiseks, kuna tahaksin rohkem teada saada pruunist karust. Minu arust oleks hea teda rohkem Eesti suurimast kiskjast, ning tema elutingimustest.Selle referaadi käigus sooviksingi ma rohkem teada saada pruunist karust. 3  Välimus Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru ehk Ursus arctos on Eesti suurim kiskja. Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused.

Bioloogia

5

doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast.

Etoloogia

5

doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. maailmas Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel

Bioloogia

8

docx

Laanemets

Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.

Bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud

Loodus

19

pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai  www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa ­ Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga

Jahindus

Kommentaarid (0)