10 võimalust, kuidas tegevusi integreerida teiste valdkondadega/ 5 võimalust teatmekirjandust lasteni viia (0)

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS kodutöö

teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse nendega põhjalikumalt. Ilmaga seotult käsitletakse kevade, suve, sügise, talve vaheldumist ning sellest, mida aastaaegade muutumine kaasa toob. Käsitletakse seeni ja loomi. Meie mõjust loodusele, kuidas olla loodussäästlik. Milline on teie arvates õpetaja roll loodusega seotud tegevuse läbiviimisel? Põhjendage vastust? Minu silmis peaks õpetaja olema nii eeskuju kui ka suunavas ja õpetlikus rollis. Arvan nii, sest mäletan omast kogemusest, kuidas üks mu lasteaia (ja hiljem koolikaaslase) isa, kes oli jahimees, käis koos meie ja õpetajaga muuseumites ja vahel ka loodusel kaasas ning rääkis väga põnevaid jutte, mille suguseid õpetaja ei rääkinud.

Lapsekesksed tegevused ja mäng

120

pdf

Õpetajaraamat

ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, seetõttu tuleb tema uudishimu eesmärgi- päraselt suunata. Koolieelses vanuses lapse mõtlemisele on iseloomulik piltlikkus, kontrollimatus ja voolavus. Lapse mõtlemine on fantaasiarikas, alati ei järgita loo- gilisi struktuure, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fan- taasiale. Lapse meelest on esemed ja nähtused hingestatud. Mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama. 7 Õpetajaraamat 2. ÕPPEMATERJALI EESMÄRGID Õpetajaraamat on lasteaia keeleõpetajale metoodiliseks abiks, lastele mõeldud töölehtede täienduseks ja lisaks. Töölehtede koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: püütud toetada lapse

Eesti keel

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Looduse õpperada on kindla pikkusega täies ulatuses looduses märgistatud ja ettekavatsetud vaatluspunktide ning kättesaadava informatsiooniga varustatud liikumistee. Õpperaja põhieesmärk on avada looduses liikujale üsnagi tavaline maastik, mis pakuks nii informatsiooni kui emotsiooni. ( Koplimaa, 1992) Lasteaia õpperaja pikkuseks sobib noorema rühma lastele 0,8 km, keskmisele rühmale1,5 km ja vanemale rühmale 2-2,5 km pikkune teelõik. Õpperajal on ideaalne võimalus jälgida, kuidas toimuvad looduses aastaajalised muutused ning kuidas need mõjutavad taimede ja loomade elu. Seepärast tulebki läbida õpperada vähemalt neli korda aastas ­ sügisel, talvel, kevadel ja suvel. ( 1992, lk 41-43 ) 4. Mänge eesti keele õpetamiseks 4 . 1 Mängud lähtuvalt laste vanusest Mängud 1-2aastastele POEME PEITU · Peitust saab nii pisikesega mängida: - kattes silmad kätega, - laotades rätiku näo ette,

Alushariduse pedagoog

102

doc

Mängud

..................................................................................... 36 JUTUAEG.......................................................................................................................... 36 LÄHME ÕUE .................................................................................................................... 37 VAATA MIND..................................................................................................................... 37 KUIDAS KEEGI TEEB ...................................................................................................... 37 KLASSIKALINE MUUSIKA ............................................................................................... 38 ALL JA ÜLEVAL ............................................................................................................... 38 4  OTSI MIND ÜLES! .................................

Mäng

32

docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk ­osa sellest ei mahu enam õhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste. Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele esemetele. VIHM Õhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda veepiisku, mis sajavad vihmana maha. Kerge seenevihma korral on vihmapiisad väikesed. Paduvihma korral on vihmapiisad suured (sest alla langedes ühinevad need teiste piiskadega ja tekivad suuremad piisad) 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta. - Vikerkaar hommiku või õhtu pool tähendab head ilma, põhja pool palju vihma. - Paistab taevas kaks vikerkaart, tunnistab see, et vihm varsti üle jääb. - Mida rohelisem ja selgem vikerkaar, seda rohkem sajab vihma; mida selgem punane värv, seda rohkem tuult. - Kui virmalised vehklevad, tuleb külma. - Esimesest lumekübeme nägemisest on veel 40 ööd-päeva talve tulekuni.

Füüsika

11

docx

Nimetu

Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”. Tähelepanu äratas ka Tiia Toometi raamatud ,,Vana aja lood” ja ,,Kodused asjad” ning T. Viirandi ,,Kunstiraamat noortele”. Ilmus neljaköiteline õpilastele mõeldud entsüklopeedia ENEKE. 20. Sajandi lõpul ja 21. Sajandi alguse aimekirjandust iseloomustab tõlkeraamatute suur osakaal, ka multifilmi tegelaste raamatud nt Puhh. Lasteni jõudsid erinevad loodus,- geograafia,- teadus jm teatmeteosed. Tõlgitud aimeraamatud ilmuvad enamasti sarjadena nt Silmaring. Kaasaaegse algupärase aimekirjanduse eredatekst näideteks on E.- M. Ja T. Tali ,,Aastaring Maarjamaal”, E. Koffi ,,Kust tulevad vastused?” Mis tüüpi raamatud on aimeraamatu sugulased? –õpperaamatud –tegelusraamatud –laulikud – fantaasiaraamatud. Mis on tähtpäevaraamatud? Nimetage näited. Tähtpäevaraamatud on raamatud, mis käsitlevad erinevaid

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

134

docx

Lugemispäevik

.. 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja viimaks upub ära ka veel. Hobusel oli küll hea süda, aga nägi eemal rohututikest ja arvas, et ei tema viia saa, sest vaja varsti tööle hakata ja nüüd peab enne seda hoolega sööma. „Kui upud on kahju küll, aga parata pole midagi. Igaüks peab ikka enda eest väljas olema“, lausus hobune. Taat siis pöördus viimses hädas härja poole, et äkki tema aitab ta üle oja. Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine

Alusharidus

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

tuse keskpaigas kõneldakse, milline sündmus algatab järgneva sündmuse, millised on tegelaste mo- tiivid ning milline oli tegevuse tulemus, ning jutustuse lõpus märgitakse ära, mis tulemus saavutati ning tegelaste emotsioonid lõpuks. Tekstide keelelise vormistamise juures arvestatakse lapse võimete ja oskuste tasemega. Toetutakse eelkõige Karlepi (2003) „Kõnearenduse“ materjalidele, kuid arvestati ka teiste autorite (Swanson jt, 2005; McKeough jt, 2005) kogemusi. NBLI metoodikas kasutatakse 7-8 aastaste laste sidusa kõne arendamisel spontaanses kõnes lapse jaoks probleemseid lausemalle, mille eesmärk on pakkuda lapsele intensiivset kokkupuudet ja võimalust moodustada tema jaoks probleemset lause- malli. Sama põhimõtet järgitakse ka antud metoodikas. Tekstid on koostatud lähtuvalt lapse prob- leemsetest valdkondadest (lapse jaoks on probleemne põimlausete, rindlausete, vabade laienditega

Pedagoogika

Kommentaarid (0)