Karu (0)

Karu
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos ) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik .
Perekonnad karul on Harilik ehk pruunkaru (ursus), Valge ehk jääkaru (thalassarctos), Mustkaru (selenarctos)
Levik
Pruunkaru oli algselt levinud suures osas Põhja-Ameerikast, Euraasiast ja Põhja-Aafrikast..
Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on pruunkaru levila ahenenud. Paljudes piirkondades on ta välja surnud.
Lääne- ja Kesk-Euroopas on alles ainult jäänukasurkonnad, samuti USA põhiosas, kus nad elavad ainult loodes . Ka Edela-Aasias ning osas Põhja- ja Ida-Euroopast on nende arv tunduvalt vähenenud. Suured asurkonnad on säilinud Alaskas, Lääne-Kanadas ja Põhja-Aasias.
Eriti ohustatud asurkondade suurendamiseks püütakse asustada ümber karusid teistest piirkondadest.
Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 – 200 000.
Andmed karude arvu kohta konkreetsetes riikides on jämedad hinnangud, sest karud rändavad üle riigipiiride.
Levik Eestis
Karu on levinud kõikjal Mandri-Eestis, välja arvatud Võru ja Valga maakonnas . 2009. aastal hinnati karude arvuks vähemalt 700 isendit, neist vähemalt 140 on täiskasvanud emakarud.
Karude arvu Eestis on aastati hinnatud järgmiselt: 1954. aastal 180, 1980 – 150, 1985 – 500, 1995 – 660, ja 2001. aastal 550 isendit. Arvukus oli aga väga madal sajandi eest, kui Alutaguse metsades elas alla 30 looma.
Iseloomustus
Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae , mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega.

• Kehapikkus. 150-280 cm
  
• Kaal. 100-315 kg (isastel) 60-200 kg (emastel)
  
• Turja kõrgus. 90-150 cm
  
• Saba pikkus. 6-21 cm
  
• Tagakäpa pikkus: 13-30cm
  
• Kogupikkus püsti seistes: 250-330cm
  

Käitumine
Karu on väga muutliku meelega, umbusklik , kergesti ärrituv.
Toitumine
Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett.
Sigimine

• Paarimisaeg juulikuus
  
• 6 kuni 7 kuu möödumisel toob emakaru ilmale 2-3 poega
  
• Emakaru saab suguküpseks viiendal aastal ja sellest poegib harilikult üle aasta
  
• Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti
  
• Poegadega tuleb isakarust eemale hoida
  

Vaenlased
Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused.
Küttimine
Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest.
KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal.
Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil ning riigi kohustus on tagada, et arvukus säiliks soodsal tasemel.
Jaht
Jahtimiseks on 3 võimalust: varitsemine, ajujaht ja laskmine talvkoopast.
Varitseda võib karusid kaerapõldudel ja nende poolt murtud koduloomade juures ja juuremeelitamiseks panud sööda läheduses.
Trofeed ja mõõtmine
Kolju mõõdetakse kukla tipust üle esi hammaste ja põsekaarte kõige laiemast kohast.Kõik mõõdud kümmnendik millimeetri täpsusega, pikus ja laius liidetakse kokku ja tulemus annabki lõpliku punkti summa.
Trofeed hinnatakse 3 kuud peale tabamist.
KARU:
Pronks 51.00-52,99
Hõbe 53,00-54,99
Kuld 55,00 +