Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARU (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

KARU
    
     VÄLIMUS
KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE , HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. 
SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE ,  MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES  SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU.
     ELUKOHT JA ELUVIIS
KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA  MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. 
PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI . SEL AJAL ON NEIL KEHATEMPERATUUR NATUKE MADALAM KUI TAVALISELT JA KA AINEVAHETUS AEGLUSTUB.
     TOITUMINE
KARUD SÖÖVAD PEAMISELT MITMESUGUSEID TAIMI JA NENDE SEEMNEID NING MARJU. ÄRA EI ÜTLE  NAD KA   PUTUKATEST JA NENDE VASTSETEST. ELUSAID LOOMI TAPAVAD KARUD SUHTELISELT HARVA EELISTADES VÄRSKELE LIHALE KERGELT ROISKUNUT. HEA MEELEGA SÖÖVAD KARUD METT.
  VÄRVI KARU JA JOONISTA, MIDA TA  SÖÖB.
MITU KÄPPA ON KARUL?
MÕISTATA: ÜHEKSA MEHE RAMM, ÜHE MEHE MÕISTUS?  
MÕTLE ISE MÕNI MÕISTATUS KARU KOHTA.   ..........................................................................................................................................………………………………………………………………………………..
  
TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. TALVEKOOPAD ON SÜGAVAL METSAS. NEED ON HOOLIKALT JA OSAVALT VALMISTATUD. KARUD KANNAVAD OMA ELAMUSSE PEHMEID JA LÕHNAVAID KUUSEOKSI. NAD TOOVAD KA NOORTE KUUSKEDE KOORT JA KUIVA SAMMALT. NENDEST SAAB MUGAVA ASEME. KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. 
KÜLMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA SÜGAVAM ON KARUDE UNI.
HILISTALVEL SÜNNIVAD EMAKARUL TILLUKESED PIMEDAD POJAD KARUPOEGADEL ON LUMEGA KAETUD KOOPAS SOE. NAD IMEVAD PIIMA JA RONIVAD SUURE TUGEVA KARUEMA SELJALE
VAHEL ON METSAS SUUR SULA. PUUD HAKKAVAD TILKUMA JA VALGED LUMEMÜTSID KUKUVAD OKSTELT ALLA. KA KARU ÄRKAB ÜLES. TA UURIB JÄRELE, KAS KEVAD POLE ÄKKI ALANUD. 
KARU PISTAB NINA KOOPAST VÄLJA. TA VAATAB TALVIST METSA. SIIS HEIDAB TA JÄLLE PIKALI JA PÕÕNAB KEVADENI.
KUI LAUSE ON ÕIGE, TEE ¨ SISSE +
¨ TALVEKOOPAD ON METSA ÄÄRES.
¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE.
¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA.
¨ TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE.
RINGITA ÕIGE VASTUS.
1) MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA
A)     ROHKEM ÄRKAB KARU ÜLES.
B)    SÜGAVAM ON KARUDE UNI
C)     SOOJEM ON KARUDE KOOPAS
2) KARUPOJAD ON SÜNDIDES
A)     PEHMED JA KARVASED
B)    SÜGAVA UNEGA
C)     TILLUKESED JA PIMEDAD
3) KARUPOEGADE TOIDUKS ON
A)     EMAPIIM
B)    LÕHNAVAD KUUSEOKSAD
  • KUIV SAMMAL
    JÄRJESTA TEGEVUSED:
    KARUD ÄRKAVAD TALVEUNE
    KARUD ON SÜGAVAS TALVEUNES.
    KARUD POEVAD KOOPASSE TALVEUNELE.
    KARUEMAL SÜNNIVAD POJAD.
     
    RISTSÕNA
     
     
     
     
     
    1.
     
     
     
     
     
     
     
     
    2.
     
     
     
     
     
     
     
     
    3.
     
     
     
     
     
     
     
     
    4.
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    5.
     
     
     
     
     
     
     
     
    6.
     
     
     
     
     
     
     
     
    7.
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    8.
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    1. MESIKÄPP . 2. KARUDE PESA. 3. AASTAAEG, MILLAL KARUD MAGAVAD. 4. KARUPOEGADE ESIMENE TOIT. 5. TILLUKE 6. AASTAAEG, MILLAL KARUD ÄRKAVAD. 7. KARULAPSED ON KARU.... 8.KUIV MATERJAL, MILLEGA KARU OMA PESA VOODERDAB.
     
    ÜLEVALT ALLA: VASTSÜNDINUD KARUPOEG KAALUB UMBES
    .......................................... GRAMMI
    6
  • Vasakule Paremale
    KARU #1 KARU #2 KARU #3 KARU #4 KARU #5 KARU #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kriskens Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Õpimapp loodusõpetuses 3 klass
    3
    doc

    Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

    lehtede arv, kas on olemas kõik, mis nõutud, kas on eneseanalüüs) · Kokkuvõtvat ettekannet ühest esindajast.(maksimushinne on ettekande eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske ja nad ei jõua kõrgele ronida. Karud ei näe väga hästi ja nad leiavad toidu enamasti lõhna järgi. Saba on tal

    Loodus õpetus
    Karud
    3
    doc

    Karud

    Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10. sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafirka Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20. sajandil. Karude koguarvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000. Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001. aastal 550 isendit. Karude toit ja toitumine Karude toit sõltub aastaajast ning ühe või teise toiduaine saagikusest. Koopast väljunud,

    Bioloogia
    Pruunkaru
    7
    doc

    Pruunkaru

    ................................................................... 4 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 5 PILDID..............................................................................................................................6 1. PRUUNKARU 1.1. Levila Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aaafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades väljasurnud.Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10.sajandil, Saksamaal ja Põhja-Aafrika Atlase mäestikus 19. sajandil, Mehhikos ja suures osas Ameerika Ühendriikides 20.sajandil. Karude kogu arvuks maailmas hinnatakse 185 000 kuni 200 000.Neist elab Venemaal umbes 120 000 ja USAs 32 500. Eestis hinnati karude arvuks 2001.aastal 550 isendit. Eestis on karu laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. 1.2. Välimus

    Bioloogia
    Pruunkaru
    9
    ppt

    Pruunkaru

    PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu

    Loomad
    Eesti imetajad
    8
    pdf

    Eesti imetajad

    Klass:5.c Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................1 2. Põder .........................................................................................................................2 3. Valgejänes..................................................................................................................3 4. Karu ..........................................................................................................................4 5. Rebane ......................................................................................................................5 6. Kokkuvõte.................................................................................................................6 Sissejuhatus Oma referaadis ,,Eesti imetajad" toon ma välja nelja metslooma liigid. Need metsloomad valisin,

    Loodus õpetus
    Laanemets
    8
    docx

    Laanemets

    Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskest ligipääsetavasse kohta veekogu lähedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist harjutada.

    Bioloogia
    Laanemetsad
    21
    doc

    Laanemetsad

    Karu on Eesti mandriosal küllaltki tavaline loom, kelle arvukus on käesoleva sajandi jooksul tunduvalt suurenenud, ulatudes kaasajal rohkem kui viiesaja isendini. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja milles leidub rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad

    Bioloogia
    Eesti imetajad
    30
    doc

    Eesti imetajad

    Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud

    Loodus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun