Karu
ehk pruunkaru ( Ursus arctos ) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast.
Pruunkaru
on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav
kiskjaline.
Nagu
kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus . Neil on
tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja
lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade
kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on
Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast.
Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune, seega pikem kui puhtlihatoidulistel kiskjalistel. 4 Toitumine Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja. Valdava osa toidust moodustavad mitmesugused marjad, seened, seemned ja putukad (suvel põhitoidusena sipelgad). Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud
saj. Mehhikos ja USAs 20. saj. 10 Väljasuremise põhjused Karujaht (salaküttimine) Elupaikade fragmentatsioon Elupaikade hävimine/hävitamine Karude madal viljakus 11 Pruunkarude arv maailmas 185 000 kuni 200 000. Pruunkarude levik ja arv maailmas 12 13 Karujaht Karujahi hooaeg kestab Eestis 1. augustist kuni 31. oktoobrini. 2009. aastal anti luba 60 karu laskmiseks, kuid hooaja lõpuks lasti vaid 4045 karu. 2010. aastal on samuti lubatud lasta 60 karu. 14 Alamliigid Laia leviala tõttu eristatakse mitmeid alamliike: Euroopa pruunkaru Süüria pruunkaru Grislikaru Siberi pruunkaru Kamtsatka pruunkaru Mandzuuria pruunkaru 15 Kasutatud kirjandus Pruunkaru bio.edu.ee Pruunkaru täiendav info Pruunkaru Vikipeedia
..2 (harva kuni 5) abitut poega. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Imetatakse poegi 4...5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Täielikult iseseisvuvad noored loomad peale kolmandat eluaastat. Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib viiekümne aastani. Koht Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. ökosüsteemis Ohustatus ja Jaht on lubatud varitsus või hiilimisjahina 1. augustist 30. septembrini ning varitsus ja kaitse hiilimisjahina 1. oktoobrist 31. oktoobrini. SÜSTEMAATIKA Pruunkaru kuulub imetajate klassi kiskjaliste seltsi karulaste sugukonna karu perekonda. Pruunkarule kõige lähem sugulasliik
Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud
kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on ohtra küttimise ja tiheda asutuse tõttu väheks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid, kellest palju aitavad laiendada lehtpuude levilat. Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad sellised loomad nagu karu, hunt, rebane, jänes, metssiga, kährik, metskass, punahirv, metsnugis, kobras ja paljud teised. Lindudest aga elavad seal roherähn, tihane, kassikakk, mets-lehelind, ööbik, rästad ja paljud teised. Pruunkaru on loomaliik karulaste sugukonna karu perekonnast. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 kuni 200 000. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad
Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga
ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist). Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks. Kõige seksapiilsem loom meie looduses. Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki. Eluiga on 14-15 aastat. Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv. Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad. Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega. Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi. 1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm). Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut
Kõik kommentaarid