tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma, laulan kutsu häälega: auh-auh-auh, auh-auh-auh! Armas lind nüüd olen ma, laulan linnu häälega: tiu-tiu-tiu, tiu-tiu-tiu! Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega: pii-pii-pii, pii-pii-pii! Armas karu olen ma, laulan karu häälega: mõmm-mõmm-mõmm, mõmm-mõmm-mõmm! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 26) L. Kõlar "Tibukene" Tip-tip-tip-tip tibukene, kukekene ka. Tip-tip-tip-tip terakesi riputan teil ma. Vene rahvaviis "Kanapere" Meie kanakene kõnnib hoovi peal, terakesi tema nokib seal. Kutsub pojakesi: "Klokk, klokk, klokk, klokk, klokk", oma kullakesi: "Tokk, tokk, tokk, tokk, tokk."
koondumistendentsid- asustus koondub, kunagi iga küla rääkis oma murrakut kuid tänapäeval on vähenenud miinimumini. Pole enam animism vaid polüteism. Ilm 7 Ei seostu hea ja havaga vaid jõu ja teadmistega Maa (materiaalne maailm) Ilm 7 Kõik mis on materiaalses maailmas tahab vaimustusda (teispoolsusesse) · Karu vaim.-> väikesed karud->kuri jahimees ,,vaimustab" ühe väikesest karust.-> karu vaim materialiseerub (võib ka inimeses või teistes olendites) · materialisatsioon teiste olenditena- vaim saab materialiseeruda nii selle sama olendina kui teiste olenditena. (väelooma otsimisriitus- inimeses otsitakse mingit teatud vaimolendit mis annab spetsiifilise õnne ja väe) Spetsiifilised terminid: -õnn -vägi
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Der Begleister – kaaslane. Saatja Die Leuchtkraft – valgusjõud Reflektieren – peegeldama Der Erdteil, -e – maailmajagu Der Kontinent, -e – kontinent Die Halbinsel, -e – poolsaar Der Ozean, -e – ookean Das Mittelmeer – vahemeri Der Regenwald, -“er – vihmamets Die Wüste, -n – kõrb Die Lage, -n – asend, olukord Die Pflanze, -n – taim Das Tier, -e – loom Das Klima, -s -kliima Die Eisdecke, -n – jääkate Der Baum, -“e – puu Das Gras – roi Der Bär, -en – karu Der Punkt,-e – punkt Der Nordpol – põhjapoolkera Der Südpol – lõunapoolkera Der Äquator – ekvaator Die Erdkunde, die Geografie – maateadus Liegen – asuma, lebama Entdecken – avastama AKK Herrschen – valitsema Der Schlitten – kelk Rodeln – kelgutama Glatt -libe Strassenglätte – tänava libedus Bauen – ehitama Rauh – kram. Kõle Streng – karm Kühl – jahe Gleich – kohe, sama, võrdne Heiss – kuum Ziemlich – üsna Die Wetterworhersage – ilmaennustus
Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja
JA PANI AKNA PEALE JAHTUMA KAKUKE JAHTUS JA JAHTUS, SIIS HAKKAS TAL IGAV... TA HÜPPAS AKNAST ALLA JA HAKKAS VEEREMA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU JÄNES TERE, KAKUKE! TERE -TERE, PIKKKÕRV! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU KARU TERE, KAKUKE! TERE -TERE, MESIKÄPP! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA JA SINU KÄEST VEEREN KA KAKUKE VEERES JA VEERES... SIIS TULI TALLE VASTU HUNT TERE, KAKUKE! TERE -TERE, VÕSAVILLEM! KAKUKE, MA SÖÖN SU ÄRA! LAS MA LAULAN SULLE LAULUKEST: EIDE KÄEST VEERESIN ÄRA JA TAADI KÄEST VEERESIN ÄRA JA JÄNESE KÄEST VEERESIN ÄRA
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa
Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt
Kõik kommentaarid