Karu ja jänese pidutsemne (0)

Q: Miks sa ei laadinud siis akut?

Vastus leiad õppematerjalist: Karu ja jänese pidutsemne

Q: Kuidas siis hundi sünnipäev ka läks?

Vastus leiad õppematerjalist: Karu ja jänese pidutsemne

Q: Kuhu te minna tahate?

Vastus leiad õppematerjalist: Karu ja jänese pidutsemne

Q: Kuhu sina minna tahad?

Vastus leiad õppematerjalist: Karu ja jänese pidutsemne

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks sa ei laadinud siis akut?
Kuidas siis hundi sünnipäev ka läks?
Kuhu te minna tahate?
Kuhu sina minna tahad?

Karu ja Jänese pidutsemine
Elasid korda karu ja jänes. Nad olid väga head sõbrad.
Karu elas sügaval metsa sees, suure puu all. Jänes aga metsa ääres. Talle meeldis seal elada, kuna seal oli nii mets kui põld. Hommikuti ta käis põllul süüa noppimas ja õhtul jalutas metsas. Karu aga oli kogu aeg metsa sees, välja ta ei tulnud kunagi. Kuigi vahel ta ikka tuli välja, kui tahtis jänesele külla minna.
Ühel õhtul aga hakkas karul nii igav, et ta ei suutnud enam kodus passida. Kuna telekast ka ei tulnud midagi, otsustas ta minna jänese juure. Mõeldud tehtud. Karu pani oma kasuka selga , kalossid jalga ja hakkas minema. Kuna sügavalt metsast metsa äärde on pikk tee ja jänese juurde jõudmine võtab kaua aega, mõtles karu tee peal luuletuse.
Jänes on lahe kutt,
mina olen Karu Ott.
Kui vahel tuleb tuju,
siis lähen jänese juurde koju.
Kui jänest pole kodus,
siis ootan teda rahus .
Aga kui jänes on kodus,
siis mul on mõnus.
Kui karu lõpuks jõudis jänese maja juurde, koputas ta uksele. Jänes avas ukse.
JÄNES (sügab kukalt ja haigutab): Tere, karu.
KARU (vaatab ehmunult jänest): Yo jänn, mis teed ?
JÄNES: Ah, midagi ei tee. Ärkasin just ja nüüd mõtlen, mida õhtul teha.
KARU (sügab kukkalt): Tead jänes, võiks peole minna. Hundil pidi sünna olema.
JÄNES (mõtleb ja pobiseb midagi): Oh tead, karu, see on hea mõte, niikuinii pole midagi teha.
KARU (käratab kõva häälega): No davai jänn, pane siis ruttu riidesse. Pidu juba käib.
JÄNES (jalutab urgu): Rahu, rahu karu. Küll jõuab. Ma tõmman kasuka selga ja kohe lähme.
Kui jänes oli valmis ennast seadnud, hakkasid nad minema peole. Pidu toimus metsa kultuurimajas. Karu ja jänes olid kuulnud et hundil on juubel.
Peale tunnist kõndimist, jõutsid jänes ja karu kultuurimajja. Kultuurimajas ütlesid jänes ja karu hundile toosti ja seejärel peeti pidu. Peale paaritunnist pidu tahtis jänes hakkata koju minema ja ütles karule.
JÄNES: Kuule karu, lähme ära koju.
KARU ( tantsib ): Oota, jänes, veel tunnike, siis lähme.
JÄNES:Kohe karu, marss koju magama ära. Kell on juba palju. (Käratab karule)
KARU (paeb kasukat juba selga): Ja ja, jänn, kohe lähme.
JÄNES: (otsib mobiili taskust): Karu, kas sa juba takso kutsusid?
Ma küll ei viitsi nii hilja jala koju minna.
KARU:Jah, ma juba helistasin. 5 minuti pärast on kohal.
Peale 5 minutilist ootamist, ei olnud veel toksot kohal. Kuna öösel oli väljas parajalt külmaks läinud, hakkasid karu ja jänes juba mõtlem kus see takso on juba.
JÄNES:Kas sa ikka helistasid? Takso peaks juba kohal olema.
KARU:Jah, helistasin juba 10 minutit tagasi, peaks kohe jõudma.
JÄNES:No helista uuesti, küsi kaugel on?
KARU:Oot, eks ma proovi siis.
JÄNES:Tee ruttu, külm on.
KARU:Kuule jänes üks probleem on. Mul sai mobiili aku tühjaks.
JÄNES:Kurat sind võtaks karu, miks sa ei laadinud siis akut?
Samal ajal kui karu ja jänes vaidlesid mobiili aku asjus, hakkasid takoso tuled metsa tukast paistma. Lõpuks kui takso kultuurimaja ette jõudis, lõppetasid karu ja jänes ka vaidlemise. Kui jänes ja karu taksosse istusid , tuli välja, et taksojuht on nende sõber tigu .

TIGU:No kuidas siis hundi sünnipäev ka läks?
JÄNES:Ah, mis ta ikka. Nagu sünnipäev ikka, soovisime õnne, sõime kooki ja ütlesime toosti.
KARU:Jah, päris hea oli. Järgmine kordki.
TIGU:Kuuleg sõbrad, aga kuhu te minna tahate?
JÄNES:Eks ikka koju.
Kui takso sõitma hakkas, ei kulnud 10 minutitki kui jänes juba oma maja ukse ees oli.

TIGU:No jänes kohal oleme.
JÄNES:Oh lõpuks ometi. Tsau tigu, eks homme näeb jälle.
TIGU:Karu, aga kuhu sina minna tahad ?
KARU:Eks ikka koju.
TIGU:No lähme siis.

Lõpuks jõuti ka karu maja juurde. Peale pikka jutuajamist otsustas ka karu ennast taksost majja vedada. Kui aga karu oma majja jõudis ja voodit nägi, võttis ta ruttu riided seljast ja läks magama. Hommikul kui karu ja jänes kokku said, oli neil hea meenutada möödunud toredat õhtut. Nii möödus karu ja jänese täiesti tavaline päev.
3

.ODT Laadi alla originaalfail 4 lk · .odt · 21 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

erik525 Õppematerjali autor

ilukirjanduslikud tekstid, eestikeeles 10klassi oma sees on luuletus, dialoog+ jutt.

karu jänes ilukirjanduslikud tekstid tekst ilukirjanuds

Sarnased õppematerjalid

doc

Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte

Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa

Eesti keel

doc

Hiir rätsepaks

rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi)

Kirjandus

120

pdf

Õpetajaraamat

tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma, laulan kutsu häälega: auh-auh-auh, auh-auh-auh! Armas lind nüüd olen ma, laulan linnu häälega: tiu-tiu-tiu, tiu-tiu-tiu! Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega: pii-pii-pii, pii-pii-pii! Armas karu olen ma, laulan karu häälega: mõmm-mõmm-mõmm, mõmm-mõmm-mõmm! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 26) L. Kõlar "Tibukene" Tip-tip-tip-tip tibukene, kukekene ka. Tip-tip-tip-tip terakesi riputan teil ma. Vene rahvaviis "Kanapere" Meie kanakene kõnnib hoovi peal, terakesi tema nokib seal. Kutsub pojakesi: "Klokk, klokk, klokk, klokk, klokk", oma kullakesi: "Tokk, tokk, tokk, tokk, tokk."

Eesti keel

134

docx

Lugemispäevik

Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai... 6.Miks hobune alati sööb.- Kord sõid hobune ja härg karjamaal rohtu. Arutasid seal isekeski, et on tüdinud sellest pidevast närimisest ja aega puhkuseks napib. Kui korraga nägid mööda teerada meest kõndimas, raske kott turjal mis surub mehe selja lausa kõveraks.Jõudnud taadike lähemale, hakkas hobust paluma, et too viiks ta üle oja. Temal jalad töntsid ja

Alusharidus

pdf

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK

KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX

Meedia

doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Peategelane Leemet. Tema isa ja ema elasid metsas. Kõik hakkasid küladesse kolima ja seal moodsa ja euroopalikku elu elama. Leemeti isa tahtis ka väga külasse minna, kuid ema ei tahtnud, teda ei meelitanud sinna medagi. Isa tahtis väga, ja lõpuks nad ikka läksid. Isa hakkas põllul tööd tegema, sirbiga vilju lõikama. Kuid ema igatses oma vanu sõpru, kes metsas elasid. Kui isa põllul käis, käis ema metsas oma sõprade külas. Kui asi juhtus nii, et ema kohtas metsas üht karu ja armus. Kui i sa oli tööl. Käis karu neil kodus ja kord kohtas isa seda karu oma sängis. Ta unustas ussisõnu, mis võiksid peletada karu, ja rääkis midagi saksa keeles, karu aga hammustas tal pea otsast ära. Isa suri. Teda põletati. Karu kinnitas emale, et na ei kohtu enam. Ema tegelikult enam ei armastanud karu. Ema võttis siis Leemetit ja ta õe ja läks tagasi metrsa elama. Seal oli ema vend Vootele, kes oli Leemetile onuks. Ta aitas neil ehitada onni ja kinkis 2 hunti

Kirjandus

rtf

Põrgupõhja uus vanapagan - A. H. Tammsaare

et veenduda, kas Lisete ja Jürkaga tasub äri teha ja ta oli veendunud, et tasub. Niisiis lahkusidki Lisete ja Jürka Kaval-Antsu talust juba hobuse, vankri, saha, lamba, lambatalle, sea ja lehmaga. Vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööl käima. Kord aga, kui Lisete läks lehmaga heinamaale metsa äärde, tuli metsast karu ja murdis lehma maha. Lisete jooksis koju ja ütles Jürkale, kes kohe kirve selga võttis ja heinamaa poole tõttas. Karu nad heinamaalt ei leidnud, leidsid metsast, kus ta lehma sõi. Jürka lõi suure hooga karule kirvega pähe ja kirus veel, et kirves ei taha hästi ära tulla (''Lööd kirve nagu kaalikasse, aga välja ei tule!''). Sealsamas nülgisid ja tükeldasid Lisete ja Jürka karu ja lehma ja vedasid tükid ja nahad vankriga koju. Jürka rääkis juhtumist ka Antsule, kes sellepeale kostis, et hea, et karu, mitte hunt, sest siis saab lehma eest kahjutasu

Kirjandus

docx

Mees-kes teadis ussisõnu

inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud külaelanike ja nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et karu minema ajada, ta pobises midagi saksa keeles ja karu hammustas tal pea otsast, mida kohe kahetses ja kiimahoos toimepandud mõrva karistuseks endal riista

Kirjandus

Rohkem sarnaseid