Sõjandus varauusaegses euroopas Sõda kui ühiskonnale loomulik seisund Sõda oli varauusajal pea igapäevane nähtus. Varem, 16-17 sajandil toimus sajast aastast umbes 95 aastal sõda, 18.sajandil oli sõjaaastaid vähem,vaid 78. Sõda peeti ühiskonna normaalseks ja vajalikuks osaks.Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee
Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut. Astus välja hugenottide õiguste vastu. Mandri- Euroopa juhtiv riik (suurim rahvaarv, tugevaim sõjavägi, kolooniad). Prantsuse akadeemia (1653), moetrendid, söögikombed, heategevus. Süvenes, jätkus merkantilistlik majpoliitika (Colbert) > aktiivne asumaade pol. maanteed, kanalid, luksuskaubad, kaitsetollid, suur hulk ettevõtjaid. Aadlit ja ametnikekohti müüdi, maksukogumisõigust renditi. 3. Milline kuulus lause omistatakse Louis XIV-le
kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu · Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii vanglamüüride vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlgühiskonna ees. Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud roimareid ja kriminaale. · Kuid karmid karistused on viimane asi, mida meie liberaalist justiitsminister Rein
karjuse peale. Valgustusajastu üks tähtsamaiks tahuks oli teaduse areng. Arenesid välja filosoofide ja teadlaste uued ideed ning, et neid realiseerida, tõestati neid mitmesuguste katsetega. Samas olid näiteks Aristotelese ideed ja teooria valgustusajastu inimeste mõtteviisile põhjapanevaks aluseks. Valgustuse ajal sõjategevus vähenes, sest sellel ajal sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Valitsus muutus demokraatlikumaks ning võrdsemaks samuti valgustajad valmistasid ette teed seisusevahede kaotamisele. Valgustusajastu oli enamasti rahulik ja positiivne inimeste jaoks, sest minu arvates see muutis nende elu paremaks ja lihtsamaks. Arenes teadus ja haridus, vähenes sõjategevus, tehti talurahva elu lihtsamaks kõik see viitab elu paremaks muutumisele.
Sõjandus varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu
Õpetaja Sütiste tahtis, et see oleks teistele õpetuseks. Ta vastutas ju ometi kogu klassi turvalisuse eest ja pidi kõigile selgeks tegema, et plahvatused pole naljaasi. · Kas õpetaja Sütiste käitus õiglaselt? Ühest küljest ei paistnud õpilased sugugi taipavat, et tegemist on tõsise asjaga, ning see tuli neile kuidagi selgeks teha. Teisest küljest, tervet klassi karistades karistas õpetaja ka neid, kes asjast midagi ei teadnud. · Kas Aleksi karistamiseks oli õpetajal piisavalt tõendeid? · Kas hindeid, mis on mõeldud ikkagi teadmiste taseme näitamiseks, võib kasutada ka karistamiseks? (Strike, K.; Soltis, J. F. The Ethics of Teaching. 2nd ed. New York and London: Teachers College Press, 1998) ÕPETAJA EETILISED VÄÄRTUSED Väärikus Väärikus tähendab, et kõikidel inimestel on võrdsed õigused, olenemata nende soost, päritolust, rahvusest, vanusest, usust, seksuaalsest orientatsioonist, vaadetest ja võimetest.
4.) Jah. "Bullying" tähendab kiusamist töökiusamist jne. Samti kuulub siia ka kooli kiusamine(vägivald). Seega bullying on seotud kõikide valdkondadega. 5.) Jah, "bullying" on eskaleeruv protsess. mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. 6.) Euroopa Liidus kuulub psüühiline vägivald seadusega karistamisele. 7.) Eestis puuduvad veel seadusega karistamiseks psüühilise vägivalla eest. Kuid 2013.aastal kirjutatakse seadustesse. 8.) Nt: Ülemus vallandab inimese. Protsess algab uuesti ja uuesti. Töökeskkond on häiritud, töökvaliteet saab kahjustada, majnduslik kahju ettevõttele. Hiljem ei tunnista ülemus oma viga (nt. käitusid valesti). Vastata saab kahte moodi. Töötajad teavad, et ülemus on valesti käitunud aga ei julge ülemusele öelda seda(kardavad vallandamist). Või töötajad ja tööandjad ongi türannid, ning
• Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse
sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati Jumala sõna, mille peamine sõnum oli, et hea käitumise eest saab peale surma taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis
rõõmsamaks. Esimesel korrusel on silmapaistvate õppejõudude nimelised auditooriumid. 19. sajandi lõpul, venestuse survel, ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale katusele sibulkuppel. Kuppel lammutati 1920. aastal, kuid endise kabeli asukohas avastati renoveerimise ajal krohvikihtide alt Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti. Hoone pööningul olid korda rikkunud üliõpilaste karistamiseks kartserid. Viiest kartserist on alles vaid üks, mille seintel võib näha karikatuure ja vemmalvärsse.
kaupa. Koosolekute süsteemi loomine, info andmine ja saamine. Juhtimine ja juhendamine. Meeskonna toetamine, kogemuste vahetamine ja ühistegevuste planeerimine. 5. Müügikampaaniate eesmärgistamine, planeerimine, läbiviimine ja jälgimine vastavalt toodetele ja kliendisegmentidele. 6. Koostöö turundusega. Kindlustada seos toote- ja/või teenuste arendusplaani ja müügipersonali plaanide vahel. 4. ÕIGUSED 1. Teha ettepanekuid alluvate tööle võtmiseks, karistamiseks, vabastamiseks, motiveerimiseks ja premeerimiseks. 2. Saada vajalikku informatsiooni tööülesannete edukaks täitmiseks. 3. Nõuda ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 4. Teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks. 5. NÕUETE PROFIIL Haridus: omandatud vähemalt rakenduskõrgharidus. Töökogemus: töökogemus samas valdkonnas vähemalt 2 aastat.
Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nüüd olid neil toiduvarud lademete olemas. Sõjast oligi kujunenud ühiskond, unustati muud väärtused ja tekkisid uued veendumused. See kõik tekitab minus küsimuse: "kas keegi üldse soovis maailmas rahu püstitada?". Minu arvates olid uuemad veendumused lükanud tahaplaanile inimeste enda vajadused ja huvid, sisendatud oli mõtteviis: "kõik või mitte midagi" ja ehkki sõda peeti põhjendatuks vaid enesekaitseks, karistamiseks või kindla omandi tagasinõudmiseks tundub mulle, et motiivid polnud alati tõendatud ja ebaõiglus oli siiski valitsev. Sõja loomulikuks pidamine, sõjatehnika areng ning lõpuks ka võimust võttev nahhaalsus viisid sõjaväe taaskord uuele tasemele. Tekkis palgaarmee, kuhu kuulunud inimesed olidki juba kaotanud tsiviilelu, neil puudus elu mõte ja ainus asi, mida nad teha oskasid ja tahtsid oli sõdimine. Valitsejate positsioon oli neile igati passlik, valitses
Need kuriteod on nii mõõtmatult hirmsad, et me saa neid enam käsitleda kui normaalset inimest. Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid) ja karistada ülejäänud inimesi kurjategijate ülalpidamisega on sisuliselt samuti kuritegu. Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud mõrvareid, kes niikuinii vanglamüüride vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlg ühiskonna ees? Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud mõrvareid ja kriminaale? Arvan seda ka, et sõltuvalt persoonist ei pruugi surmanuhtlus tõesti olla just kõige hullem karistus, kuid kindlasti ei ole see kerge
19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail
kus olid ja katarite Karistamiseks albilaste vangitus, jaja taevariigi
Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a
kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel
sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning: 1) välislepingu alusel on esitatud taotlus isiku karistamiseks; 2) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane
saari ja ehitisi ja vabaduse läbi viia teaduslikke uuringuid. Ülemvõimuakte võivad riigid avamerel teostada laevadel, ms sõidavad tema lipu all, piraatide ja ilma liputa laevadel, jälitamisel ja enesekaitseks. ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest.
Karistusvajalik kasvatus Või vägivald. Lapsi karistadakse igasuguste tempude,rumaluste ja kas või sellepärast, et koolis ei õpita hästi.Aga kas tegelikult kasvatamiseks on vaja karistad? Karistamiseks on erinevaid viise,mõned lapsevanemad karistavad oma poegi,tütreid neilt näiteks taskuraha ära võttes või koduaresti pannes,mõned aga "annavad kere peale".Arvan, et see ei ole vajalik.On ka teisi viise lastele selgeks teha et nad ei käitunud õigesti või ei käitu õigesti.Minu arvates tekitavad karistused teismeliste noorte ja vanemate vahel vaid "paksu verd".Ka minu ema on mind mitmeid kordi karistanud,ka isa,aga nendega rääkimine ja
6.Iseloomusta katoliiklaste ja hugenottide võitlust Prantsusmaal! Pärtliöö lahingu korraldasid katoliiklased 24. augustil 1572. aastal. Kogu riigis sai surma kuni 20 000 hugenotti. 1598. aastal lõppes sõda pärast Nantes'i edikti väljakuulutamist. 7. Kuidas kulges Madalmaade võitlus Hispaania vastu? Nõuti inkisitsiooni kaotamist ja parlamendi kokkukutsukmist. 1566. aastal algas pildirüüste ja katoliku kiriku varade hävitamine. Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581. aastal kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks, end Hispaaniast lahkulöönuks. 8.Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! Meregöösid kaaperdasid hispaanlaste laevu. Kujunes gööside laevastik, mis allus ühtsele juhtimisele. Nad lõhkusid tamme, et maad veega üle ujutada.
Karistamine Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada
et naised on tõenäolisemad abiotsijad kui mehed. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolleegium, 2000) Sagedaseim seksuaaliha vähendav põhjus on hirm. Naine võib karta olla füüsiliselt ja emotsionaalselt vaba. Tal võib olla suguühtega seoses kahepidised tundeid, mis on seotud mõne minevikujuhtumiga. Naine kannab need tunded aga paratamatult üle oma partnerile. Tõrjuvust kasutatakse enda karistamiseks ning isegi kui tahetakse saavutada seksuaalset naudingud, võidakse end vihata seda tehes. Sageli on hirmu aluseks ka rasestumiskartus, eriti kui pole sellel teemal partneriga tehtud kindlalt kokkulepet. Hirm on üheks põhjuseks ka valuliku suguühte tekkeks, samuti põhjustavad seda ka vimm, viha, häbitunne ning aimdus et seksuaalvahekord võib ebaõnnestuda. See võib varieeruda nõrgast ebamugavustundest kuni terava valuni. Valuliku
mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed (holland, Sveits, Milano) kaotati kaubanduspiirangud ning vähendati neid Rheini jõel) Jõudude tasakaal (keegi ei ole suurem, kui kaks järgmist) Euroopa Kontsert 1815-1853 esimene rv org. Kes tegeles euroopa kontsultatsioonipoliitikaga (Venemaa, Preisimaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Prantsusmaa) I Maailmasõda: 28.07.1914-11.11.1918 Loodi Rahvaste Liit, mis kukus läbi, kuna puudusid mehhanismid karistamiseks. *suur depressioon, euroopa natsionalismis tõus ja Jaapani imperalism II Maailmasõda: 01.09.1939-02.09.1945 Jalta ja Potsdami konverents. Uus Euroopa kaart. Külm sõda ja kolm maailma- euroopa koostöö, euro-atlandi partnerlus. Kriisid. TEOORIAD: Realism, libealism, Marksism, Neoteooriad Realism- kesksed riigid, sõjaline võimekus on väga oluline, inimloomuses on saada võimu. Riigid käituvad ratsinaalselt. Idealism- Briand-Kellogg, Rahvasteliit. Inimloomuso on hea, vaja RV õigust ja
"Riik see olen mina". Teda võrreldi sooja ja hea päikesega, kes paistab oma alamate peale ja sellest ka päikesekuningas. Inimesena oli Louis XIV piiratud, kuid endast väga heal arvamusel. Ta ihkas väga kuulsust, mille nimel pidas mitmeid laastavaid, aga suuresti tagajärjetuid sõdu. Tegevustest meeldis Louis XIV kõige enam jaht. Ta oli hea ratsutaja ja kütt. Provintsides seati kuninga korralduste täitmiseks sisse intendandi ametikoht. Poliitiline politsei jälgis kõiki ja eksinute karistamiseks ei vajatud kohut. Louis XIV tähtsus Louis XIV astus välja nende hugenottide õiguste vastu, mis olid veel säilinud. Katoliiklastest prantslased kadestasid hugenotte, kes tänu oma religioonile elasid paremini. See kadedus andis kuningale laiemad põhjused hugenottide karistamiseks. Kirikud suleti, vallandati riigiametitest, tõsteti makse jne. 17. sajandi lõpul tõstsid hugenotid mässu. See suruti maha ja 200 000 hugenotti lahkus Saksamaale,
arvamus ei suhtunud sõdadesse eitavalt, neid peeti ühiskonna normaalseteks ja vajalikuks osaks. Nii on isegi Martin Luther tõdenud, et `sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine ja iga teine töö'. Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. See ei tähenda siiski, et kõiki sõdu oleks õigustatud. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda alustati enesekaitseks, õigusepärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel motiividel sõdimist peeti ebaõiglaseks. Palgaarmee Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna üldine majanduslik edenemine ning kuningavõime tugevnemine rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge
1655. aastast surmani elas Pascal askeetlikult jansenistide keskuses Port Royali nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Pascali tervis oli vilets sünnist saadik, lisaks oli ta noorpõlves põdenud unetust ja kannatanud tõsiste seedehäirete all. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 1662, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul.
- osakonna töö on hästi korraldatud, toimib hästi ja osakonnale püstitatud eesmärgid on täidetud. 3.6 Aruannete koostamine ja esitamine - Aruanded on korrektselt koostatud ja õigeaegselt esitatud. 4. ÕIGUSED 4.1. Teha ettepanekuid alluvate tööle võtmiseks, karistamiseks, vabastamiseks ja motiveerimiseks, premeerimiseks. 4.2. Saada vajalikku informatsioonitööülesannete edukaks täitmiseks. 4.3 Nõuda ametialaselt vajalikku täiendkoolitust. 4.4 Õigus keelduda tööst, milleks ei ole töötajal vastavat väljaõpet. 4.5 Teha ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks. 4.6 Kasutada ja nõuda oma tööks vajalikke tehnilisi ja muid vahendeid. 4
3.5 Aruannete koostamine ja esitamine Aruanded on nõuetekohaselt koostatud ja õigeaegselt esitatud. 3.6 Kaupluse juhataja asendamine Kaupluse töö on tõrgeteta korraldatud, probleemid õigeaegselt ja korrektselt lahendatud. 4. ÕIGUSED 4.1. Teha ettepanekuid alluvate tööle võtmiseks, karistamiseks, vabastamiseks ja motiveerimiseks, premeerimiseks; 4.2. Saada tööks vajalikku infot kõikidelt organisatsiooni töötajatelt; 4.4 Taotleda kaupluse juhatajalt ametialaselt vajalikku täiendkoolitust; 4.5 Saada kaupluse juhatajalt informatsiooni kaupluse arenguperspektiivide kohta; 4.6 Teha kaupluse juhatajale ettepanekuid oma pädevusse kuuluvas valdkonnas töö paremaks korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks; 4
Kohtunik antud raamistikus Hea ametniku olemus peitub aususes ja järjekindluses: · olla aus iga osaleja vastu · näima ausana kõigile pealtvaatajatele. Selleks on vaja ülisuurt usaldust kohtunikku peab usaldama, et lubada mängijatel publiku meelt lahutada: · olla täpne oma otsustes · saada aru, miks määrused on kirjutatud · olla tõhus organisaator · lubada võistlusel areneda, juhatada teda lõpuni · olla õpetaja kasutada määruseid ebaaususe karistamiseks või ebaviisakuse noomimiseks · reklaamida mängu lubada mängus vaatemängulistel elementdel välja paista ja parimatel mängijatel teha seda, mida nad kõige paremini oskavad: pakkuda publikule meelelahutust. Lõpetuseks võime öelda, et hea kohtunik kasutab määrusi nii, et võistlus annaks kõigile osapooltele häid kogemusi. Nendele, kes on jõudnud siiani lugeda, vaadake järgnevaid Määrusi kui selle suure mängu arengu tänast seisundit. Samas pidage meeles, miks järgnevad
ajaloolastele väärt informatsiooni annavad. 1765 kinnitas kindralkuberner Browne positiivsed määrused. Need olid talupoja elu kergendavad nõudmised mõisnike jaoks. Talupoeg sai õiguse vallasvarale Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põlusaaduste ülejäägid vabalt turustada Mõisakoormistele seati kindlad piirid, mida mõisnikud ei saanud suva järgi muuta Talupoegade karistamiseks määrati maksimaalselt 30 vitsahoopi Talupoegadele anti õigus ülekohtuseid ja seadusi mittejärgivaid mõisnikke kohtusse anda Kuigi see oli suur samm edasi, jäid talupojad siiski pärisorjadeks ja olukord polnud kaugeltki nii hea nagu Rootsi aja lõpul. Vaimne kultuur XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni, sest Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud. Küll aga tihenesid kultuurisidemed
Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet. Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni. Esimene paavst, kes jäi Rooma oli Urbanus VI. Suur kisma- Urbanus I nõudis kommete rangust. Tema vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid tagasi Avignoni. Katoliku kirik lõhenes. Roomas ja Avignonis eksisteeris kaks eri paavsti
Eriti just see, et teda piinas teadmine, et Juss poos end üles, kuna tema ta hülgas. Teda piinas kogu ülejäänud elu see surm. Kunagi varem oli ta väga rõõmsameelne ning laulis tihti. Pärast Jussi surma, aga oleks ka tema nagu surnud. Ta tundis, et on koos Andresega tema surma eest vastutav. Andres sellega ei nõustunud. Seega kannatas ta üksi. Ja kui lapsed, mis tal Jussiga olid haigeks jäid ning surid, arvas ta, et Juss oli nad endaga tema karistamiseks kaasa võtnud. See kindlasti suurendas tema hingepiinu. Sammuti valmistas talle muret Laulu-Lullu lorilaul. 3) Iseloomustage Pearu abielu oma ,,lambasihvriga". Pearu abielu tema nn Lambasihvriga, oli teistsugune. Suurim probleem oli Pearu alkoholilembus. Alati kui ta tuli kõrtsist koju sai ta naine kere peale või suure sõimu osaliseks. Sellest tuli alati paksu pahandust.
võimaldab vähendada tööjõu värbamisega ja koondamisega seotud kulutusi, leida optimaalse kasutuse töötajate võimetele ja oskustele, arvestada ettevõtte äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega regioonis ja töötada välja efektiivne personalipoliitika 5.Refereeringud 5 Terje Tiiman (21.11.2005) on väitnud, et juhtkonna toetus võib töötajate enesekindlust mitmekordistada. Töö peab olema vahend õnnestumiseks, mitte karistamiseks. Kui asjad lähevad ülesmäge, on töötajad enesekindlamad ja riskialtimad. Usalduse kaotamine mõjub halvasti nii koostööle, initsiatiivi võtmisele ja arengule kui ka suurepärastele tulemustele ja ühisele helgele tulevikule. Ruth Alas (2005) on öelnud,et personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt Raul Veede (09.10.2009) on öelnud, et tema jaoks personalijuhina on uus eelkõige
loogilisena, et ta terasid just Demeteri juures sorteerib. Küllap on põllumaade kaitsjal sellest tegevusest rohkem kasu kui ilu- ja armastuse jumalannal. Walter Burkert kirjutab enda teoses ,,Homo necans: the anthropology of ancient Greek sacrificial ritual and myth", et Aphroditele on ohverdatud lambaid veidi tavalisemate kitsede ja veiste asemel. ,,Erose ja Psyche" müüdis näitab jumalanna samuti välja huvi lammaste vastu. Kuigi see võib olla rohkem mõeldud Psyche karistamiseks ning murdmiseks, käsib ta siiski Psychel minna metsatukas mäletsevate lammaste kullasäralise villas järgi. Kuna jumalad ise nii kui nii kunagi ohvrilooma liha ei söönud, siis sobis villasalk ideaalselt ohvriks. Aphroditet on otsesemalt või kaudsemalt seostatud ka mere ja allikatega. Üks tema jagatud ülesannetest nõuab, et Psyche tooks talle vett ligipääsetamatust mustast allikast. Järgmine ülesanne, mille Aphrodite Psychele andis, omab küllaltki suurt mütoloogilist tähtsust
Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks. Generaalstaate kuningal polnud. Ta valitses üksi. Kuningas oli see kes võttis vastu ja tühistas seadusi, tema ajal ei tohtinud tähtsaimad ametnikud teha ühtegi otsust ilma kuninga loata. Veel otsustas kuningas sõja alustamise ja rahu üle. Louis XIV ajal tegutses veel tema suurearvuline salapolitsei. See oli loodud rahva meeleolu jälgimiseks ning kuninga tahte vastu väljaastunute karistamiseks. Salapolitsei sokutati rahva sekka, nii, et keegi ei saanud arugi, kes oli salapolitseinik ning kes mitte. Salapolitsei abistas väga palju kuningat, nii sai ta teada rahva plaane, vandenõusid, rahulolu jne. Ka kõik kuningale potentsiaalselt ohtlikud suurfeodaalid koondati uude Versailles' lossi, kus nad kuninga õukonnas olles sõltusid ta tahtest ja olid pidevalt ta silma all. Kuningas võis anda käsu vastaste vangistamiseks, vajamata selleks kohtu otsust. Louis XIV tegeles üle
Tõsisematel juhtudel seksuaalne võimetus, isiksusehäired, ja/või vaimse tervise probleemid, mis nõuavad perjoodilist haiglaravi. Koduvägivald Enese vihkamise ja viha tugevad tunded panevad mõned naised oma suhetes sihilikult konflikte tekitama, eriti lähisuhetes. Nad õhutavad või loovad emotsionaalseid draamasid mida mõlemad kasutavad kui vahendit vabastada tuprunud emotsioone. Mille tagajärjeks on lõpuks hävitatud suhe ja isolatsioon, täites vajadust enese karistamiseks. Olenemata mehe rollist abordis, tunneb naine ennast emotsionaalsel tasandil mahajäätuna, süüdistades meest lõpptulemuses. Seega võivad mehed ja mehed üldiselt saada nende tuprunud emotsioonide , enesevihkamise, viha ja raevu väljaelamise märklaudadeks. Abordijärgse traumaga tõmmatakse ajalooliselt paralleele laste seksuaalse väärkohtlemisega ja traumajärgse stressihäirega (PTSD). Enne kui need traumad heaks kiideti oli vaja
Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje
Tütarlapse silmanurgas juba kolm aastat paisunud ohtlik mädauuris olevat paranenud pärast haava puudutamist metallastlaga, mida peeti Jeesuse okaskroonist pärinevaks. Ime kohta käis tunnistusi andmas ka Blaise Pascal, kes nägi sündmuses jumalikku sekkumist ja sai sest usulist indu. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. 1661 suri kardinal Mazarin ning Louis XIV iseseisev valitsejapõlv tõi jansenistidele kaasa uued raskused. Pascal ja tema lähemad liitlased keeldusid alla kirjutamast jansenismi hukkamõistvale formularile. Pascali õde Jacqueline'i sunniti alla kirjutama, mispeale ta kaks kuud hiljem 4. oktoobril 1661 moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks.
nunnakloostris, astumata küll mungaseisusesse. Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile." Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659. aastal haigeks. Haigenagi ei olnud ta nõus äärmisest askeesist loobuma ja kandis enese karistamiseks ogalist vööd. Pascali õde Jacqueline'i sunniti alla kirjutama jansenismi hukkamõistvale formularile, mispeale ta kaks kuud hiljem (4. oktoobril 1661) moraalsetes piinades suri. Õe surm oli haigusest nõrgale Pascalile suureks löögiks. Enese surma lähedust tundes pühendus Pascal heategevusele, jõudes veel korraldada odavate tõldade liikluse Pariisi vaeste olukorra kergendamiseks. Füüsiliselt otsalõppenuna suri Pascal 19. augustil 1662. aastal Pariisis,
Oli piiramatu võimuga keiser, teda peeti Jumala asemikuks maa peal + oli kirikliku võimu eesotsas. Kuidas erinesid Bütsants ja keskaegne Euroopa? Euroopas oli ilmalik (keisri) ja vaimulik(kiriku) võim lahutatud. Vaatemängukultuur - suurejoonelised pidustused, rongkäigud, võiduajamised hipodroomil, akrobaadid. Usuelus toimusid hiilgavad rituaalid, laulud, kirikusisustuse sära. Ka riigivõim näitas oma võimu/jõudu avalike ja jõhkrate etendustega. Mässajate ja kukutatud keisrite karistamiseks tehti julmad vaatemängud. JUSTINIANUS I oli Esimene Bütsantsi keiser, peab vallutussõdu. (ühendab oma riigiga Itaalia, Põhja-Aafrika ja NATS Hispaaniat). Ladina keisririik (1204-1261) tekib pärast lääne kristlaste neljandat ristisõda Konstantinoopolis. Eri ajastute ja kultuuride vahendaja Bütsantsi: rahvastik - kultuuriliselt ja etniliselt kirev keel - kreeka keel (võimaldas hoida järjepidevust antiikse pärandiga) arusaam - kirjutatud sõna väärtus on ülim
Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud. Rahutused puhkesid mitmes paigas, kõige tõsisemaks läks aga asi Kose-Uuemõisas. Septembris keeldusid teomehed, kes päev läbi olid põldu kündnud, öisest rehepeksust. Parun Tiesenhausen üritas järsult korda majja lüüa ning tema pahameele alla sattus asjasse otseselt mitte puutuv Kõlli Toomas. Väljaastumise ajendiks saigi mehe vangistamine ja karistamiseks Tallinna saatmine. Teised teomehed aga jõudsid tee peale ette ja vabastasid Kõlli Tooma. Varsti lõpetasid öise rehepeksu ka Ravila teomehed. Kui 21. septembril haagikohtunik ja kihelkonnakohtunik Kose- Uuemõisa saabusid, et vastuhakkajaid peksuga karistada, tulid oma kaaslastele appi ka Ravila mehed. Hüüdes: "Üks kõigi, kõik ühe eest!" keeldusid teomehed ükshaaval kohtunike astumast ja kohtunikud olid sunnitud neil minna laskma. Seepeale saadeti Tallinnast kohale ligi 200-meheline
vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks Tähtsus: püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 18. Milliste riikide inimkaotused (ja miks) II maailmasõjas olid suurimad? Arvuliselt olid kõige suuremad kaotused N. Liidul seitse miljonit hukkunud sõjaväelast ja seitse miljonit tsiviilisikut. Viimastest hukkus enamus repressioonide läbi ja sunnitöölaagrites. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase lahingutes, 3,3 miljonit liitlaste vangilaagrites
pooldajad. Nad olid eraldatud vahtkonnamaja pimedatesse keldritesse ja tingimused seal olid julmad. Mehed magasid kõrvuti, pead jalad koos, lamades keldrikorruse kivi põrandal. Puudus voolav vesi, ei olnud kütet ega sanitaartingimusi. Haigused ja nakatunud täid levisid inimeselt inimesele ja ei ole üllatav, et ülerahvastatus oli tõsine probleem. Nad olid tihti seotud kuue jala pikkuste kettide külge, millele lisatud rauast kuulid ja söögiks said ainult leiba ja vett. Üks koht karistamiseks oli Strip kamber, mida kutsuti "Oriental". Selles pimedas, terasest kapslis polnud WCd ja kraanikaussi. Seal oli ainult auk põrandas, mida sai veega loputada väljastpoolt. Vangid paigutati kambrisse ilma riieteta ja anti vähe toitu. Kambril olid standardsed trellid, millel on laiendatud avaus toidu andmiseks, kuid selle ees veel lisaks tugev terasest turvauks mis sulges vangi täielikku pimedusse. Selles kambris peeti neid tavaliselt 1-2 päeva
Nad võisid kuni 18 eluaastani kanda karistust parandusasutustes, peale seda viidi nad vanglasse. Alaealisi naisi viidi nunnade kloostrisse karistust kandma.(http://rushistory.3dn.ru) 3 1935 aastal võis alates 13 eluaastast määrata alaealistele sama karistust, mis täisealisele. Sinna kuulus ka surmanuhtlus. Ning selline karistuspoliitika kestis 50 aastate lõpuni, siis võeti kasutusele alaealiste karistamiseks kergemaid karistusi.( http://gov.cap.ru) 2.ALAEALISTE MINISTEERIUM TÄNAPÄVA VENEMAAL 2001 aastal käivitati Rostovis projekt ,,Tugi õigusmõistmisel alaealiste kohtuasjadel", et suunata kohtuid rahvusvahelisele alaealiste üle kohtumõistmise tasandile. 2004 a. märtsis Taganrogis avati üle pika aja esimene alaealiste kohus. Selle kohtu jaoks oli määratud eraldi kohtunikud, kes tegelevad ainult alaealiste kohtuasjadega, kuhu on ka kaasatud lapsed
välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14
välja lülituma selle inimese jutust, kes kipub palumata nõu andma. Vahel võib ta seda teha siiski ka siirast aitamise soovist. 10. Unelemine laseme end kaasaviia juhuslikest uitideedest või mõtteseostest ega suuda enam teise inimese kogu kõnet vastu võtta. 11. Vastuhakk domineerimiskatsele üsna varsti peale seda, kui teine inimene püüab meid oma tähtsuse, tarkuse, sõnaosavusega üle trumbata, lülitume tema karistamiseks loiu kuulaja positsioonile. 12. Teema vahetamine on tuntud manipulatsioon, mis seisneb selles, et kuulav isik haarab kinni esimesest mõtteseosest, et jutt hoopis teise- kuulajat palju enam ja rääkijat märksa vähem huvitavasse- aine valda üle viia. 13. Rääkija tagantkiitmine sõnadega sul on õigus, no mis sa kostad, endastki mõista, absoluutselt vabastab vajadusest teda sisuliselt jälgida. 14
· luteri kiriku organisatsioon · Joachim Jhering - töötas välja kirikukaristussüsteemi - jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, rahatrahvid jne · üle kogu maa korraldati nõiaprotsesse(nõiajahte), mille ohvreiks langesid tihti aktiivseimad rahvaarstid · kõrgeimaks vaimulikuks nimetati jesuiitide vastu võidelnud Hermann Samsoni , luterliku fundamentalismi silmapaistvam esindaja, nõidade väljamääraja · levinumaks karistamiseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal · keskseks kirikutegelaseks kujunes kindralsuperintendent Johann Fisher · rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhimõtetest · õpetati igat talupoega piiblit lugema · Fisher asutas õpetajate seminari Tartu lähedale, et õpetada välja puudu olevaid koolmeistreid - peamiselt Tartumaalt pärit poisslapsed - õpetati kirikulaulude laulmist, rehkendamist, saksa keelt, usuõpetust, raamatuköitmist
ka õpik lk.110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki
Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus) o julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. o laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi o Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 1. sõjaväereform o Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. o loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said
annaabi.ee 
