UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse
tootlikkus; sisemaailma inimesed - inimesed, keda juhivad väärtushinnangud, mis seostuvad nende eneste sisemise arengu ning teiste eest hoolitsemise eeldustega. Inimesed väärtustavad ennekõike seda, mis endal puudu, ja keskenduvad vajadustele, mis endal rahuldamata. Kuni inimesel on probleeme eluspüsimise ja turvalisusega, ei ole eneseteostuse väärtustamine võimalik. Sellest lähtuvalt on leidnud, et jõukates kapitalistlikes riikides domineerivad inimeste seas postmaterialistlikud väärtused, vaesemates riikides on inimesed aga materialistlikumad. Kaasaegses hilismodernses ühiskonnas ei ole inimese saatus enam üheselt määratletud tema sotsiaalmajandusliku tausta ning lapsepõlvest kaasavõetud väärtuste ja normidega üldise individualiseerumise ajastul on olulisemal kohal isiklikud valikud. Tänapäeva mitmetahulises ja multikultuurses ühiskonnas puudub
hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine ja tajumine on korrapäratud. · Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Narkootikumid · Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning Inimene Hukkub. · Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. · Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori. Heroiin Narkootikumid · Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et inimesed hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. · Ning lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!
Eestisse ja veel mõnele poole NSV Liitu. Sageli püüti neile takistusi teha ja omandasid uuendused, millega läänes protesteeriti pankurite, keskealiste, väikekodanlaste vastu. Oli ka asju, mida kommunistlik ja demokraatlik võim jagasid, näiteks 1960. aastate optimismi ja kosmosevaimustust. Poliitilised olud igapäevaelus Nõukogude režiim : -takistas kultuurisuhtlust ja igasugust suhtlust -välismaal käimine äärmiselt piiratud, eriti kapitalistlikes riikides -liikumispiirangud olid ka Eestis, näiteks ööseks Tartusse jäämiseks oli vaja eriluba -teatavad esemed või kombed kuulutati kodanlikuks igandiks või natsionalistlikuks väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega.
koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõjad, revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel.
kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlik-poliitilised olud: • Tsaari isevalitsus- rahval polnud poliitilisi õigusi • Agressiivne välispoliitika viis kokkupõrgeteni Vene-Jaapani sõda: • Venemaa agressiivse välispoliitika pärast • Jaapan alustas 1904 • Venemaa sai lüüa 1905 1905. aasta revolutsioon:
) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus -Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel -Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism… 3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon. Ühiskondlikud-poliitilised olud- Puudub demokraatlik vabadus -keisril on piiramatu võim -Seisuste trastilised erinevused(keirser elab üli hästi ning rahvas kannatab tohutult)
1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle * Riiklikomand * Kauba defitsiit 3. Turumajandus 1.1 Kapitalistlikühiskond 1.2 * Konkurents * Turg määrab hinna * Kauba vaba valik * Vabaturumajandus 4. Segamajandus 1.1 Tänapäeva kapitalistlikes riikides põhiliselt . 1.2 * Riik reguleerib majandust *Riik kontrollib ärimeeste kasumit * 4. TURUMAJANDUS JA SELLE PÕHIMÕISTED Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustavad vabaturumajandus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena . Konkurents - tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul . Turg - koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed.
Maailm 20 saj algul 1. Vastuolud: Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa koosseisus Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad, nt antisemitism, natsionalism, marksism, sotsiaaldemokraatia, revisionism... 2. Majanduse iseloomulikud jooned: turusuhete tähtsus suurenes suurenes konkurents globaliseerumine e üleilmastumine riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid
parameetritele vastava, ent 55 kilogrammi kaaluva naise ehk "standardse naise", oma 2200 kilokalorile. Kuna elulise tähtsusega on muuhulgas ka valgu omastamine, ei anna ainuüksi toidu kalorsus täielikku ega ammendavat pilti toitumise kvaliteedist. Kuid lähtudes nendest normidest ja arvestades elanikkonna soolist, ealist, professionaalset ja kehakaalulist koosseisu, määrati kindlaks keskmine ööpäevane energiavajadus kalorites, mis moodustas arenenud kapitalistlikes riikides 2561 kilokalorit ja arengumaades 2288 kilokalorit. Kuid paljudes arengumaades ei küündi inimeste varustatus kaloritega isegi selle kehtestatud piirini. Nii näiteks jäi aastatel 1978 1980 inimeste keskmine kaloritega varustatus Tsaadis 76%ni ööpäevasest energiavajadusest. Samuti töötasid FAO ja WHO välja inimese energiavajaduse "kriitilise taseme" s. o. energia hulga, mis on vajalik minimaalseks kehaliseks tegevuseks (riietumine,
7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poole 9. argument- tõestusvahend, põhjend 10. alternatiivne- ühte kahest või mitmest võimalusest möönev 11. audiitor- juristilist ala korraldav ametiisik sõjakohustust vanemal ajal 12. aviis- teatekiri B 13. barter- vahetushind 14. bruto- maha arvamata, kogukulu 15. börs- kapitalistlikes maades väärtpaberite ja kaupade turg 16. boutique (butiik)- sortimendi sihirühmale või kaubamärgile arienteeritud ja mitte eriti suure müügipinnaga kauplus, mis tüübina kuulub spetsialiseeritud kaupluste hulka D 17. defitsiit- puudujääk, nappus, kaup, mida pole müügil küllaldasel hulgal E 18. ekstraktor- spetsiaalne seade, mis liigub tower-tüüpi laos siinidel riiulite ja töökoha vahel, siirdades nendele tooteid ja tagastades riiulite töökohale 19
väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori. Narkootikumid on ained mida inimesed kasutavad enda meeleolu muutmiseks, hoolimata sellest, et need ained on keelatud ja ka väga kahjulikud meie kehale. Narkootikumid muudavad kahtlemata igaüht. See, kuidas üks või teine muutub, sõltub eelkõige temast endast. Tegelikult on narkootikumide kasutamine juba iseenesest haigus - haigus, mida kutsutakse narkomaaniaks. Surm on see, millest inimesed tavaliselt rääkida ei taha. Võib-olla aitab see
Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori.(1) Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et noored hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!(1) Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile
väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori. Narkootikumid on ained mida inimesed kasutavad enda meeleolu muutmiseks, hoolimata sellest, et need ained on keelatud ja ka väga kahjulikud meie kehale. Narkootikumid muudavad kahtlemata igaüht. See, kuidas üks või teine muutub, sõltub eelkõige temast endast. Tegelikult on narkootikumide kasutamine juba iseenesest haigus - haigus, mida kutsutakse narkomaaniaks. Surm on see, millest inimesed tavaliselt rääkida ei taha
NEP. (Uus majanduspoliitika, 192124) Toiduainete andmise kohustus asendus viljamaksuga, talupoeg võis pärast maksumaksmist jäägid maha müüa e. kehtis ettevõtlusvabadus. Industrialiseerimine. Suurtööstuse loomine, mille tulemusena tööstuslik tootmine muutub majanduses valdavaks. Sellega kaasneb suurte tööstuskeskuste loomine, väiketootmise väljatõrjumine, kogu rahvamajanduse tehniline progress. Kapitalistlikes riikides algab industrialiseerimine kergetööstuse arendamisest, mis nõuab suhteliselt vähem kapitali ja annab kiiremini kasumit. Kui kergetööstuses on juba kasum tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises
süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger), futurism, sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või unenägusid meenutavad
Kogu liikmeks. Biograafilised andmed On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th. Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II ja III Riigikogu liikmeks, ning et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919- 1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu maareformiseadus (25. okt. 1919.a.), mis oli oma olemuselt kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3 miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu väljakujundamisel. Biograafilised andmed Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail 1929-1932, Talumajanduse Nõuandebüroo eriteadlasena. Viimase
kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu. Horkheimeri ja Adorno lõid mõiste kultuuritööstus, et tõmmata tähelepanu kultuuri industrialiseerumisele ja kommertsialiseerumisele kapitalistlikes tootmissuhetes. kommertslik massikultuur kui kapitalistliku ühiskonna üks tunnuseid > kriitilised kultuuriuuringud 5 kultuuritööstuse tooted analüüsi all kaubastumise, standardiseerumise, massistumise mõistes. kultuuritööstuse funktsioon on kapitalistlikele ühiskondadele ideoloogilise legitiimsuse andmine
Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Narkootikumid Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe ja hingamiselundite halvatus ning Inimene Hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes Kapitalistlikes Maades Hukkub Selle Pahe Tõttu Sadu Noori. Narkootikumid Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni ekspertide uurimus näitas, et inimesed hakkavad narkootikume kõige sagedamini kasutama uudishimust, soovist vanusekaaslastest mitte maha jääda, olla vastuvõetud ühte või teise gruppi. Ja lõpetavad kas kurjategijatena või spetsiaalsetes raviasutustes või teeb surm nende noorele elule lõpu!
Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st. lääne kapitalistid ei ekspluateeri enam niivõrd
valikute, teenete või pingutuste tulemusel. sotsiaalne kodakondsus Thomas Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. avalik haldus poliitiliste otsuste igapäeva ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt uusvasakpoolsus - on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides. Uus vasakpoolsuse põhiseisukohad oli püüd minema heita kodanliku ühiskonna `'mängureeglid'' ning välja astuda tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist. võim - isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. vasakpoolsus termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism,
Võim ja ressursid: Kontroll võimu ressursside üle mängis väga suurt rolli heaoluriigi struktuuri kindlaks tegemisel. Võimu ressurssideks on raha ja seadusandlus. Raha ümberjagamine on 4 sotsiaaldemokraatlikes riikides väga tähtsal kohal. Kontroll mõjutab heoluriigi funktisoniseerimist ja protsesse ühiskonnas. Need protsessid tekitavad ressursside jagamise konflikte ja mustreid. Võimu ressursside jagamine kapitalistlikes demokraatiates võib varieeruda ja muutuda ajas ning ka rahvuste vahel. Suurem osa võimu ressurssidest kapitalistlikes demokraatiates on eeldatavasti seotud klassi struktuuridega. On selliseid tüüpe, mis võivad üle kanduda klassist sõltuvalt.Võimulolijatest sõltub, kuidas jaotatakse ressursse sotsiaalpoliitikas. Poliitiline demokraatia mängib olulist rolli huvide konflikti protsessis. Sotsiaaldemokraatia: Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset
kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel. Põhjamaades, Venemaal, Eestis arenes sümbolism rahvusromantiliseks suunaks (Akseli Gallen-Kallela, Nikolai Roerich). Akseli Gallen-Kallela maal. MOODNE KUNST 20. sajandi jooksul loodud kunst on mitmekesine. Moodsa kunsti all mõeldakse eelkõige kapitalistlikes riikides loodud kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest. Moodsa kunsti voolud on näiteks ekspressionism (kunstniku tunnete ja meeleolude väljendamine), kubism (esemete taandamine lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, esindajad Pablo Picasso, Georges Braque, Fernand Leger), futurism, sürrealism (fantaasiakunst, mis loob nägemusi või
Tehnikast arenes keel. sai eksportida. Varasem praktiline väärtus muutus popsümboliks. Gadilacci elustiil ,,shape of the future". Rokk vs Disco kujunduslik, disainitud, kekutamine vs lihtne, loomulik, elementaarne. Am kult oli fabrikatsioon liialdus, tühine. Raymond Williams (1921 1988) Walesi kriitik, kult teadlane. ,,CULTURE AND SOCIETY" 1958, ,,THE LONG REVOLUTION" 1961 ( Uusvasakpoolsuse liige (New Left), on 60ndate radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide seisukohtadest, püüd minema heita kodanliku ühiskonna "mängureeglid" ning "välja astuda" tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist.) Kultuuri kolm tasandit: 1) kultuur, mida elatakse kindlas konkreetses ajas ja ruumis, seda saavad elada ainult need, kes elavad selles konkreetses ajas ja ruumis. 2) Salvestatud kultuur, teosed mis teatud ajast ulatuvad siia
Ajakirja koostamisse olid kaasatud moeloojad Leida Klaus, Hilja Kulles, Saima Loik, Emmi Vahelaid, Velli Alas, Maria Krull ja Vilma Sepp. Ajakirja kakskeelses eessõnas on esitatud sotsialistliku realismi printsiibil baseeruva moekunsti idee: "Ta erineb põhjalikult kapitalistliku Lääne moeloomingust, mis teenindab vaid ekspluateeriva vähemiku huvisid, olles sealjuures kasumiallikaks üksikuile ettevõtteile. Võidujooks kasumi pärast tingibki moodide kiire vahetumise kapitalistlikes maades. Nõukogude moekunstnik loob nägusaid rõivamoode rahva laialdaste hulkade jaoks, lähtudes põhimõttest, et maitsekas ja mugav ning otstarbekohane rõivastus peab olema väärikaks raamiks nõukogude inimesele." Selle raskepärase jutuga on vastuolus erksavärviline esikaas, millel ilutsevad üldsegi mitte praktiliselt rõivastatud daamid, kelle seljas pole ei mugavad töökitlid ega kombinesoonid. Üks esikaanetüdrukutest on rõivastatud selgete tollal Läänes "vohanud" new-look-
Alamkeskklass (valgekraed, kontoritöötajad) Ülemalamklass (sinikraed töölised) Alamalamklass (tööta-töölised, kriminaalid, lumpen) Lumpen - hulkurid, pätid, kerjused, vargad, röövlid, prostituudid jne. Isikud, kes on kaotanud kõik põhilised "kõrgemate" klasside tunnused; "allakäinud" ühiskonna seaduseid ignoreerivad isikud. Tuleb saksa keelsest sõnast, mis tähendab kalts. Klassiühiskonna erijooned Kujuneb peamiselt kapitalistlikes, eraomandi ja palgatööga ühiskondades Varanduspõhine, vähemalt määral sotsiaalse staatuse ja hariduspõhine hierarhiline jaotus Kõik ressursid koonduvad heriarhia ülemistesse kihtidesse Sotsiaalne mobiilsus teoreetiliselt võimalik Eksogaamia teoreetiliselt võimalik Tegelik klassidevaheline liikumine suhteliselt väike Sarnase elustiiliga, ent mitte koherentsed grupid Enamasti puudub "klassiteadlikkus“
Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid P.Burns (2001) -Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus Stevenson ja Jarillo (1990)
struktuuri( ka klassistruktuuri) järsk ja põhjalik ümberkorraldus". Iga revolutsioon on teatud ühiskonna ajalooga põhjendatav ja sellepärast ei saa olla mingit üldist revolutsiooniteooriat. Nt K.Marx teooria: revolutsiooniline situatsioon lakkab siis kui sotsiaalsed klassid kaovad, Marxi poolt rõhutatud ebavõrdsus on tänaseni domineeriv kui vastuhakkude ja revolutsioonide tekitaja. Kaasaegsed tevolutsioonid on tekkinud aga mitte kapitalistlikes ühiskondades vaid agraarühiskondades väliste mõjutajate tulemusena. Sisemised mõjud on olnud pigen poliitilised, mitte majanduslikud. Lõpuks ei ole revolutsioonide tulemusena muutunud mitte ühiskonna klassistruktuur vaid poliitiline struktuur. 3. E. Durkheim usust (sakraarne, profaanne); Weber usust(prohvetid ja preestrid) Uskumused, nagu keel ja kõik teised sümbolisüsteemid põhinevad mõistatuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes
väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik,
korraldatud täielik arusaamine ja nende *abinõude tagajärjed? ettenägemine *hindamiskriteeriumid? ANALÜÜS - MUDELID Konkurentsi määr majanduses Reaktsiooni tugevus majandusele KOMPROMISS 19 Liberaalsetes demokraatiates ehk niinimetatud kapitalistlikes demokraatlikes ühiskondades on oluline vahetegemine kahe majanduse või ühiskonna sektori vahel: AVALIK SEKTOR ERASEKTOR 2.2.2. Avaliku sektori printsiibid Haldusjuhtimise peamised printsiibid, mille kohaselt avalik sektor on või peaks olema üles ehitatud: 1. Ühiskondlike institutsioonide ülesannete üle peavad otsustama poliitikud, kuid täide peavad need viima administraatorid, et see
tegemine, vahetamine. LEVITAMISE VORMID Arenenud maades toimib see nö kingituste tegemise süsteem teisiti. Kapitalistlikus majandussüsteemis toimub vahetus ettevõtte ja majapidamise vahel. Levitamise kolm vormi: vastastikkus, ümberjaotus ja turu vahetus. RAHA Nö kingituste vahetamine on sugupuul põhinevates ühiskondades olulisem kui modernsetes. Ühiskondades on reeglid mida osta/müüa võib, mida mtte. Neid leidub isegi kapitalistlikes ühiskondades, näiteks armastus, sõprus ja lojaalsus. Mõnes ühiskonnas pole raha. Seda võivad asendada muud maksevahendis, näiteks söök, riided, muud materjalid. KUNSTLIKULT LOODUS ESEMETE TÄHENDUS Vahetuskaupade ringlusest võib järeldada, millised on vastava ühiskonna kultuurilised väärtused. VAHETUSE UUESTI LÄBIVAATAMINE Antropoloogia käsitleb majandust kahes osas: ,,the West" ja ,,the Rest". Vähem arenenud
Võim kuulus komparteidele, teisel erakondadel võimu polnud Liikumisvabadust piirati, välismaale sai sõita üksnes võimude loal 1949 märtsiküüditamine ENSVs Kiirema majanduskasvu nimel kurnati hoolimatult loodusressursse ega hoolitud kahjukest tagajärgedest, prooviti panna jõgesid tagurpidi voolama Natsinaliseeriti pangad ja suurettevõtted, likvideeriti eratootmine põllumajanduses Inimeste elujärg oli oluliselt viletam ui arenenud kapitalistlikes maades Majandus arenes äärmiselt ebaühtlaselt, madal oli tööviljakus 29. Eesti NSV Teine Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaadesse kaasa territoriaalsed muudatused, okupeeritud Balti riikidest said NSVLi provintsid, mida nimetati liiduvabariikidesks ja mille õigused olid veel väiksemad kui satelliitriikidel Algasid massilisid repressioonid, suurim küüditamine oli 26. märtsin 1949, mil saadeti Siberisse 20 000 inimest Eestist, 43 000 Lätist ja 33 500 Leedust
lik, eliit). Vajalik on ülejäägi olemasolu, see toimetatakse keskusse ja jaotatakse — ideaalis võrdselt — ümber. Tegelikult võtab pealik sageli suure osa endale. Keskuse huvid — aitab säilitada ja tugevdada oma keskset positsiooni, kindlustada oma alluva- te võrdset olukorda. Aitab sõlmida suhteid teiste gruppidega. Riigi tasemel toimus juba 15–16 saj, inkade impeeriumis — maksud sõltuvalt alalt pealinnale, see jagas laiali. Ka sotsialistlikes ja natuke kapitalistlikes riikides näit maksudena teede ja bürokraatia ülalpidamiseks. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri kaupade ülejääki, toimub õiglane ressursside jaota- mine. Ülejäägi korral eksisteerib tunduvalt suuremat ebavõrdsust. 9.1.3 Erinevate majandussüsteemide kontaktid Suur lääne turuvõim mõjutab eelindustriaalseid ühiskondi, lõhub traditsioonilised süs- teemid. Paljud endised kütid ja korilased on sunnitud tööle minema raha eest istandus- tesse. 9.2 Majandusetnoloogia
Vene strukturalism Juri Lotman (1922-1993( - Tartu semiootika koolkond · Uuris eelkõige ... Konfliktiparadigma · Marksism o Nõukogude maksism o Lääne marksism · Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) · Muud konflikti ja ebavõrdsust rõhutavad teooriad Marksism · Üks peamisi probleeme 20. sajandi alguses Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust · Haritlased peavad selle töölistest tekitama · Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi Frankfurdi koolkond (kriitiline teooria) · Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Tehodor Adorno, Erich Fromm jt · Kapitalismi kriitika
1980. Antud lause oli mõeldud tööliste helge tuleviku ülesehitamise innustamiseks. 4. Kanada 1962. aasta esimene kuu tõi tuhandetesse Kanada töölisperekondadesse töötuse, jaanuari kuus kasvas töötute arv 132000 võrra, tõustes 545000ni. See on 8,5 % töö läbi elatuvast Kanada elanikkonnast (TASS: 1962). Seda võib pidada tavaliseks näiteks sellest sarjast NSV Liidu ajakirjanduses, kui halvasti elavad töölised kapitalistlikes riikides. NSV Liidus tööpuudust ei olnud, oli töökohustus. Ei tahetud, et inimesed oma riigist lahkuksid, seepärast näidati teisi riike negatiivses valguses, et seal on kehvem olukord kui meil. Desorienteerivalt mõjub keelekasutus: jaanuari kuus tuleks kokku kirjutada ja töö läbi elatuvast asendada palgatööst elavast. 5. Teatavasti leidis hiljuti aset Ameerika õhujõudude provokatsiooniakt Nõukogude Liidu vastu (Kolhoosnik, 19. mai, 1960).
Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon – Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest). Haritlased peavad neid aitama, töölistele selgeks tegema, et nende ajalooline missioon on kapitalism kukutada. Imperialism – viimane kapitalismi arengufaas; selle käigus muutub riigisisene ekspluateerimine riikidevaheliseks, st
toimuvad kapitalismi piires (nii usas kui sbrtannias). cr ei seo subjektsust ja ideoloogiat. ta eraldab kaht sorti võitluse tüüpi, mida ta ühiskonnas näeb. kuidas võiks ühiskonda tekkida murrang. manöövrisõda : otserünnak, see, kuidas revolutsioonid toimuvad. võetakse üks valitseja ja asendatakse teisega. see võib töötada, kui riik on tugev aga tsiviilühiskond nõrk (näit venemaa, kus tsiviilühiskond puudus) positisioonisõda : toimib kapitalistlikes maades orgaanilised intellektuaalid. pmst on kõik inimesed intellektuaalseks tegevuseks võimelised, aga ainult möned teevad seda tegelikult, toimivad intellektuaalidena. iga klass loob oma intellektuaalid. ka pankuritega käib kaasas nende klassi organiseerivate orgaaniliste intellektuaalide ring. see kiht, sektor, on sarnane althusseri ideoloogilise suhtega. võitlus hegemoonia pärast on c jaoks intellektuaalne võitlus. oluline laiendus on kahe cramscile järgnendud mõtleja teos
jaoks. Näiteks: mees vs naine, kultuur vs loodus, söödav vs mittesöödav. Inimmõistus korrastab selle järgi maailma. Ka kunstiteosed on ehitatud sellistele opositsioonidele. Juri Lotman (1922-1993). Kuulub Tartu semiootika koolkonda. Uuris eelkõige kirjandustekste. Kultuur on tekst. Konfliktiparadigma. Marksism üks peamisi probleeme oli 20.saj alguses marksistlik revolutsioon. Kas ja kuidas toimub sotsialistlik revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Nõukogude marksism Vladimir Iljits Lenin (1870-1924): töölisklassil ei saa iseenesest tekkida revolutsioonilist teadvust, töölisklass saab aja jooksul nii targaks, et saab ise aru, et kapitalism tuleb kukutada (marx), samas lenin arvas, et sellele peab kaasa aitama, haritlased peavad selle töölises tekitama. Tema teine teooria on imperialism on kapitalismi viimane arengufaas, enne kapitalismi kukutamist,
Klubide juhid on aru saanud kui tähtis on möödukas kehaline aktiivsus keskja vanemas eas ning püütakse selleks inimestele ka iganesti vastavaid tingimusi luua. See on oluliselt suurendanud ka vanemate inimeste osalust spordiklubide tegevuses. Seega sport on märgatavalt laiendamas ennast kui teenust ja kaupa vöimalikult laiale kasutajateringile. Rahvus. Etninlised probleemid ei eksisteeri mitte ainult arenguriikides vaid ka arenenud kapitalistlikes süsteemides. Köige üldisem tunnus etniliste erinevuste kohta spordiga tegelemisel on fakt, et mitterahvuse esindajatele on spordis esinemine, eriti klubide tegevuse tasandil komplitseeritud. See on seotud nii majanduslike teguritega kui ka kultuuriliste traditsioonidega. Enamuses spordiklubisid on küllaltki negatiivselt orienteeritud vöörrahvustest inimeste osalemise suhtes.
Kui inflatsioon muutus liiga kiireks, lasti kasvada tööpuudusel. Tööstusriikides rajati heaolu ühiskond. Riik hoolitses majandusliku ja sotsiaalse heaolu eest. See tähendas riigi suurt sekumist majandusse. Esmatarbekaupu toodeti massiliselt - see muutis nad odavaks ja kättesaadavaks. Võeti kasutusele kodumasinad. Tööpuuduse vähenemise üheks põhjuseks oli ka võidu relvastumine. Sotsialistlikes riikides tegeleti kas ainult võidu relvastumise või tarbekaupade tootmisega. Kapitalistlikes riikides tegeleti mõlemiga. Põllumajanduses toimus agraar revolutsioon - mehhaniseerimine ja kemiseerumine. Probleemiks muutus ületootmine. Palju inimesi lahkus põllumajandus sektorist ning läksid tööle teenindusse ja kaubandusse. Kasvas riikidevaheline kaubavahetus. Kiiremini kui tööstus. 1950ndaid nimetatakse hõbedaseks ajaks, 1960ndaid kuldseks ja 1979ndaid vaskseks ajaks. 7.2 MAAILMA MAJANDUS 1970NDATEL 1960ndate lõpust kasvas arengumaade tähtsus.
väljaarendamata. Siit pinnalt võrsub ka "klassiallianssi" (Venemaal: tööliste ja talupoegade liit), mis jääb tähistama lihtsalt poliitilist juhtrolli klasside allianssis ning nende allianssi ühendatud erinevate jõudude (nt talupoegade ja tööliste) identsus olemuslikult ei muutu. Alles Gramscil (muideks Kolmandast Internatsionaalist Komiterni - osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne.
· 1) ürgkogukondlik - primitiivsed vahendid ühiskasutuses; · 2) orjanduslik · 3) feodaalne - keskaegne Euroopa kuni 19.saj; · 4) kapitalistlik Karl Marx sotsioloogina · Kommunistlik - eraomand kaob, tootmis-vahendid riigi omad. · Revolutsiooni toimumise tingimused: 1) kapitalismilt kommunismi saab minna ainult kapitalistlikult arenenud riik; 2) revolutsioon peab toimuma kõikides kapitalistlikes riikides üheaegselt. Karl Marx sotsioloogina Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Revolutsiooni õnnestumiseks peab tekkima klassiteadvus 25 · die Klasse an sich - klass iseeneses · die Klasse für sich - klass iseenda jaoks Karl Marx sotsioloogina · Majandussuhete mõju kultuurile: Klassiühiskondades valitsevad alati valitseva klassi ideed Religioonist see on oopium rahvale
annaabi.ee 
