Sissejuhatus Rent on kokkulepe, mille kohaselt rendileandja annab ühe makse või rea maksete eest rentnikule õiguse kasutada vara kokkulepitud perioodi jooksul. Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved lähevad rendileandjalt üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Rentnik kajastab rendi jõustumisel kapitalirendi oma bilansis renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal
minna. Kasutusrent on see, mis pole kapitalirent. Kapitalirent vs kasutusrent Rendilepingut loetakse kaptalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse antud lepingut kasutusrendiks. Kapitalirent juhul kui: omandiõigus rentnikule, rentnikul optsioon, leping ületab maj.eluea, lep. jõustumise hetkel miinimumsumma võrdne õiglase väärtusega ja ainult rentnik on potensiaalne kasutaja. Kapitalirendi kajastamine Rendileandja aruannetes: kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Tekkiv tulu: müügitulu ja finantstulu Rentniku aruannetes: oma pilansis vara ja kohustustena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete min.summa nüüdisväärtuses, juhul, kui see on madalam. Min.summa arvutamisel diskontomääraks rendi sisemine intressimäär või alternatiivne määr. Kasutusrendi kajastamine
00 16,215.83 21,000.00 333.33 837.65 5,000.00 5,000.00 333.33 21,000.00 5,000.00 5,000.00 837.65 55,833.33 53,580.00 12,053.48 21211 21212 2131 Kapitalirendi lühiajaline Lühiajalised pangalaenud kohustus Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet - - ### 57,000.00 76,921.25 8,400.00 57,000.00 70,000.00 - 8,400.00 76,921.25 13,000
1940 Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Aktiva Ettemaksed immateriaalse põhivara eest 20 Lühiajalised laenud Aktiva 2010 Lühiajaline pangalaen Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2015 Lühiajaline laen omanikult Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2020 Lühiajaline arvelduskrediit Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2030 Firma deebetkaardivõlg Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2050 Lühiajaline krediitkaardivõlg Passiva Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 2060 Lühiajalised võlakirjad Passiva Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2070 Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgm.per-l Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 2080 Pikaajalise kap.rendi tagasimaksed järgm.per-l Passiva 20801 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil 20802 Kap.rendi lüh.osa, leping .... Passiva Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil
Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku
Kokku Bioloogilised varud Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil jamida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingim Hotellihoone, mille omanik ei tegele hotelli opereerimisega, vaid see ostetakse täielikult sisse rendi Materiaalne põhivara Maa Ehitised Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses Rajatised Teed Masinad ja seadmed Tootmisseadmed Transpordivahendid Muud masinad ja seadmed
Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2. Põhivara soetamine kapitalirendi tingimustel ja vara arvele võtmine lepingu järgi: D 1830 Masinad ja seadmed K 2130 Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil K 2830 Pikaajalised kapitalirendi kohustused 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus 13 Vara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse, kuni vara on täielikult amortiseerunud või maha kantud
Kanne soetamisel: D-Immateriaalne põhivara D- Käibemaks K-Tarnijatele tasumata arved KINNISVARAINVESTEERINGUD Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt ettevõtte põhivara hulgas, maa või hoone või osa hoonest või mõlemad, millel ettevõte ise majandustegevust ei tee. Hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka hoonestusõigus, mis vastab kinnisvarainvesteeringu mõistele. Vastandiks kinnisvarainvesteeringule on maa ja hooned, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses
Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL
Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum) Aastaaruande kasum( kahjum) Omakapital ( nt aastaaruande kasum). Omakapital Deebetis= kajastatakse vähenenmine Kreedit = omakapitali suurenemine PASSIVA KOHUSTUSED 1) Lühiajalised 2) Pikaajalised OMAKAPITAL
Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused Pikaajaline laen 100 000 Pikaajaline kapitalirendi kohustus 32 910 Pikaajalised kohustused kokku 132 910 Kohustused kokku 310 439 Omakapital Aktsiakapital 406 000 Ülekurss 79 100 Kohustuslik reserv 40 000 Jaotamata kasum 14 000
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU
Käibevara kokku 363 450 Lühiajalised kohustused kokku 497 360 Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 400 000 15 Põhivara Kokku 400 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 400 000 Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara
Tooraine ja materjal 54 000 1+9+21 Lühiajalised kohustused kokku 1 226 600 Valmistoodang 11 000 20 Kokku 65 000 Pikaajalised kohustused Käibevara kokku 691 000 Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 150 000 10 Põhivara Kokku 150 000 Pikaajalised finantinvesteeringud Pikaajalised kohustused kokku 150 000 Sidusettevõtjate aktsijad või osad 170 000 6 Kokku 170 000 Kohustused kokku 1 376 600
lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul. Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada. Kasutus-ja kapitalirendi arvestus Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes. Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent. Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt
Eelmise perioodi palgavõlgade tasumine Eelmise perioodi maksuvõlgade tasumine Maksud Lisa 1 Muud maksud (maamaks, EV tulumaks, riigilõiv jmt) Finantseerimistegevusest Lühiajalise laenu tagasimaksed 9,333 9,333 Pikaajalise laenu tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa maksed: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Väetise külvik Prits Kombain Töö auto 0 0 0 0 0 0 0 Intressimaksed Dividendide väljamaksed Väljaminekud kokku 32,591 3,552 3,252 13,262 51,677 11,172 10,209 28,449 20,949 18,145 20,395 Käibemaksu arveldused (+/-)
LHV taaskord ei ole välja toonud täpseid korteri ja renoveerimislaenu tingimusi. 2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Esimene osamakse on vähemalt 10% sõiduki ostuhinnast. Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat. Swedbank pakub erinevaid võimalusi auto liisimiseks. Kapitalirendi korral saab liisingutähtaja lõppedes liisitava vara omanikuks. Kasutusrent lõppedes on kliendil võimalus võimalus liisinguese müüjale tagastada, jääkväärtusega välja osta või taotleda jääkväärtusele kapitalirendi lepingu sõlmimist. 12 Kasutusrendiga saab sõidukit soetada vaid juhul, kui vara müüja on Swedbanki koostööpartner, kes on valmis tähtaja lõppedes sõiduki tagasi ostma
Rahavood finantseerimistegevusest Денежные потоки от финансовой деятельности Saadud laenud Полученные ссуды Laenude tagasimaksed Возврат ссуд Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Платежи основной части аренды капитала Aktsiate emiteerimine Эмитирование акций. Omaaktsiate tagasiostmine Выкуп собственных акций Makstud dividentid Выплаченные девиденты
Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0 Lühiajalised kohutused kokku 0 0 0 0 0
Põhivara kokku 0 0 0 0 0 AKTIVA KOKKU 0 0 0 0 0 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 0 0 0 0 Lühiajalised kohutused kokku 0 0 0 0 0
tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1. pikaajalised laenukohustused, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks: a) laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused. Pikaajaliste laenukohustuste (laenude, võlakirjade, kapitalirendikohustuste jne) see osa, mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12 kuu pärast; b) konverteeritavad võlakohustused. Pikaajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu; 2.muud pikaajalised võlad pikaajalised kohustused teiste sama kontserni ettevõtete ees või mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud pikaajalised kohustused; 3
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Põhivara soetus -124751 -155653 Põhivara müük 620 1082 Kokku rahavood investeerimistegevusest -124131 -154571 RAHAVOOD FINATSEERIMISTEGEVUSEST Saadud laenud 54763 794470 Saadud laenude tagasimaksed -689470 -374429 Makstud intressid -5236 -7547 Kapitalirendi põhiosa maksed -848 -1619 Makstud dividendid -99328 -58976 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -740119 351899 RAHAVOOD KOKKU 4030 -19626 Raha ja raha ekvivalendi perioodi alguses 84724 104350 Raha ja raha ekvivalnetide muutus 4030 -19626 Raha ja raha ekvivalendi perioodi lõpus 88754 84724
Põhivara kokku 0 2,605 1,779 953 127 AKTIVA KOKKU 0 6,454 8,376 13,018 21,958 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad 108 64 104 169 Lühiajalised kohutused kokku 0 108 64 104 169
saamise perioodil kes ei toeta oma ettevõtlust isiklikest vahenditest turuhinnast oluliselt odavamalt (nt. tasuta või turuhinnast madalama hinnaga isikliku vara kasutamine või turuhinnast madalama tasuga sugulaste ja teiste seotud isikute palkamine). 4) Toetuse osakaal projekti maksumusest on maksimaalselt 80%, omafinantseering vähemalt 20%. 5) Starditoetust saab kasutada: põhivara soetamiseks (k.a. kapitalirendi abil soetamiseks). Materiaalse põhivara üksikeseme maksumuseks peab olema vähemalt 100 eurot ja kasutusiga vähemalt 3 aastat. turundustegevuste läbiviimiseks turundusplaani alusel rakendustarkvara (v.a. kontoritarkvara) soetamiseks ja arendamiseks patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse litsentsi omandamiseks 6) Starditoetust ei saa taotleda Töötukassast ettevõtluse alustamiseks toetust saanud
Põhivara kokku 0 2,055 1,541 1,028 514 AKTIVA KOKKU 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiajalised võlakohustused (laenud, kapitalirent) 0 0 0 0 0 Pikaajaliste laenude, kapitalirendi lühiajaline osa 0 0 0 0 Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest Võlad tarnijatele Mitmesugused võlad Maksuvõlad #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Lühiajalised kohutused kokku 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE!
jooksul) 1 milj. K Raha 10 milj. Kolme aasta pärast kantakse väljavahetatavate komponentide jääkmaksumus (juhul, kui see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kulusse ning uute komponentide soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J., Reinberg, L. Finantsarvestus. Tallinn 2004 EV Raamatupidamise Toimkond http://www.easb.ee/?id=1255 ( 25.04.2006) http://www.easb.ee/doc.php?1459 ( 25.04.2006) Bilanss.ee http://www.bilanss.ee/web/rtj/RTJ5.htm ( 25.04.2006)
intressid d. ostuhind tavapärase maksetähtaja puhul Question 11 Tulud on: a. aruandeperioodi sissetulekud b. varade suurenemine c. kohustuste vähenemine d. aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali Question 12 Rahavood investeerimistegevusest on näiteks a. kapitalirendi maksed b. aktsiate emiteerimisest laekunud summad c. saadud laenude tagasimaksed d. antud laenude tagasimaksed e. saadud laenud f. laenude andmine teistele osapooltele g. dividendide väljamaksed h. tasutud maamaks i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c
c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need: a) pikendavad objekti kasutusiga b) taastavad objekti algset tootlustaset c) parandavad toodete kvaliteeti 7. Mis on kinnisvarainvesteering: a) administratiivhoone, mida ettevõte kasutab enda majandustegevuses b) hoone, mida ehitatakse kellegi tellimusel c) hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning rendib välja kasutusrendi tingimustel d) maa, mida hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta e) hotellihoone, kui selle äritegevust juhitakse ettevõte poolt 8. Eraldis kajastatakse bilansis juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on: a) vähem kui10% b) 1050% c) 50-90% d) suurem kui 90% 9. Maksuvõlgade hulka kuuluvad: a) maamaks b) maksutrahvid c) maksuviivised d) tollimaks
· pikaajaliste finantsinvesteeringute kajastamine, liigitamine ja arvestuse pidamise kord; · soetusmaksumuse ja õigalse väärtuse määramise kord; · mahakandmise või väärtuse allahindamise kriteeriumid; · kontode kasutamine pearaamatus; · aruandlus [1 : 133-134]. 6.2.2 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus [11]. Kinnisvarainvesteeringud võetakse algselt arvele nede soetusmaksumuses. Soetusmaksumusse võib lülitada kõik väljaminekud, mis on otseselt seotud kinnisvarainvesteeringu omandamisega. Edasine kajastamine toimub kas
Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -97 574 -111 940 Kokku rahavood -396 672 -923 885 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 680 014 1 603 899
- muu materiaalne põhivara 401 647 1 310 136 - 908 489 -69,3% - lõpetamata ehitus 4 277 417 534 939 3 742 478 699,6% Kokku põhivara 39 997 104 46 473 582 - 6 476 478 -13,9% AKTIVA KOKKU 175 116 047 129 484 900 45 631 147 35,2% PASSIVA Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Võlakohustused - kapitalirendi kohustused 773 282 2 375 032 - 1 601 750 -67,4% - lühiajalised laenud 24 383 715 51 385 615 - 27 001 900 -52,5% - võlad tarnijatele 73 353 041 19 062 463 54 290 578 284,8% Maksuvõlad - viitvõlad 826 477 486 329 340 148 69,9% - võlad töövõtjale 902 754 1 212 465 - 309 711 -25,5%
Alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all ka muudel ettevõtetel. SME IFRS 7.15). Rahavood finantseerimistegevusest 41. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (mõlemad eraldi), sealhulgas (SME IFRS 7.6): (a) laenude saamine; (b) saadud laenude tagasimaksmine; (c) kapitalirendi maksed; (d) aktsiate emiteerimine; (e) omaaktsiate ostmine ja müük; (f) dividendide maksmine. Välisvaluutatehingute kajastamine rahavoogude aruandes 42. Välisvaluutas toimunud tehingutest tulenevate rahavoogude kajastamisel arvestatakse need ettevõtte arvestusvaluutasse ümber, rakendades raha liikumise päeval kehtinud valuutakurssi (praktilistel kaalutlustel on lubatud kasutada ka perioodi kaalutud keskmist kurssi). (SME IFRS 7.11). 43
PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850 Võlad tarnijatele 809 582 2 491 886 2 141 270 Võlad töövõtjatele 578 912 918 705 419 176 Maksuvõlad 438 806 639 914 352 485 Muud võlad 966 686 46 348 90 522
investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid, raamatupidamis- või pangaõiendid. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE Siirdetööpuudus Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue
1841 Kulum ehitised Varad Aktiva 1842 Kulum masinad ja seadmed Varad Aktiva 1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad Aktiva 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad Passiva Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed 2130 järgm.perioodil Võlad Passiva 2210 Ostjate ettemaksed Võlad Passiva 2310 Võlad tarnijatele Võlad Passiva 2430 Muud lühiajalised võlad Võlad Passiva 2510 Käibemaksu võlg (km.kogumiskonto) Võlad Passiva
Usaldusväärsus: 1) toetuvad pikaajalisele kogemusele; 2) on pühendunud meeskond; 3) täidavad oma lubadused. Innovaatilisus: 1) on avatud uuendustele; 2)viivad ellu head ideed. Jätkusuutlikkus: 1) saavutavad seatud eesmärgid; 2) on säästlikud oma tegemistes. 5 1.2.1 Mõisted Ostuarve Posti poolt ostetud vara/teenuse arve, välja arvatud müügiks ostetud kauba arved, kasutusrendi ja kapitalirendi arved ning perioodiliste väljaannete tellimiste arved. Arve registreerija andmehalduse osakonna töötaja, kelle ülesandeks on ostuarvete nõuetekohane kontroll, registreerimine ja edasi suunamine kulujuhile. Kulujuht Posti töötaja, kes vastutab kindla valdkonna/osakonna kulude planeerimise, teostamise ja aktsepteerimise eest oma pädevuse piires. Projektijuht Posti töötaja, kes vastutab konkreetse projekti ja selle kohta käiva ostuarve kulutemplil
Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konventeeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijale Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Sihtfinantseerimine 5 Pikaajalised eraldised [5]. 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused Kohustused võib oma olemuselt liigitada: · tegelikeks; · eraldisteks; · tingimuslikeks. Tegelikud on sellised kohustused, mis tekivad lepingulistel või seaduslikel alustel ja on
kasumeid ja kahjumeid bioloogiliste varade müügist kajastatakse kirjetel "Muud ärikulud" / "Muud äritulud". Kasum / kahjum tuleb saldeerida, st kajastada ainult see, kumb on suurem (vahena). 1. objekt annab 15000 kasumit 2. objekt annab 10000 kahjumit kasumiaruanne näitab 5000.- kasum bioloogiliste varade väärtuse muutusest 9. Kinnisvarainvesteering Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte: · hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, · mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms).
Ostutehinguga seotud bilansilised ja kasumiaruandes toimuvad muutused · Varude koosseis (ostu sooritamise suurenevad varad ning tekib kohustus tarnijatele) · Muudes lühiajalistes nõuetes (saadakse teenuste eest arve, mille tarbimine leiab aset tulevikus) · Põhivarade koosseis (soetatakse nt materiaalse põhivara objekt) · Kulude koosseisus (nt materjalikulud, mille tarbimine leiab aset vahetult aruandeperioodil) · Kohustiste koosseisus (nt kapitalirendi arve, kus kapitalirendi põhiosa tagasimakse summa ning intresside summa võrra vähendatakse vastavat liisingu kohustist) Ostutehingute sünteetiline, analüütiline arvestus, rmtpidamiskontodel kajastamine Ostutehingute tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus (nõuab tuleviks varadest loobumist)- kui kreditoorne võlgnevus väheneb, siis meie võlg tarnijatele väheneb. Iga ostutehingu puhul kindlaks määrata, kas tekkis lühi- või pikaajaline võlgnevus.
Täpsem kirjeldus on toodud ettevõtte hindamise osa juures. Arvutamisel diskonteeritakse prognoositavaid rahavooge vastavalt kapitali hinnale, mis kujutab endast minimaalset nõutavat kasuminormi investeerimisprojektilt keskmise riskimäära juures. Üldjuhul ei kaasata prognoositavatesse rahavoogudesse investeerimisprojekti finantseerimisega kaasnevat kulu (näiteks laenuintressi). Kui aga finantseerimisallikas ja sellega seotud kulu on täpselt teada (näiteks kapitalirendi puhul). Sel juhul tuleb kasutada madalamat diskontomäära, nii et see sisaldaks ainult omakapitali hinda. Ajaldatud puhasmaksumus ehk puhasnüüdisväärtus: CFt NPV = - IO = CFt · PVIFAn ,i - IO (1 + k ) t kus: CF- tulevikus laekuvad rahavood; IO alginvesteering; n perioodide arv; k diskonteerimismäär; Valiku kriteeriumid:
bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest temas toimub omakapitali ühe olulise kirje detailsem iseloomustamine. Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest:
anda laenu, teha annetusi ning omandada finantsvara, välja arvatud riigi äriühingutes osaluse omandamisel riigivara seaduse alusel. Sätte põhjuseks on asjaolu, et riigile võlakohustuste võtmist, laenude ja riigigarantiide andmist ning finantsvara omandamist korraldab Rahandusministeerium. Riigiasutused võivad võtta riigile kohustusi kapitalirendi tehinguna või anda kontsessioone (PPP avaliku sektori ja erasektori partnerluse tehingud) või teha muid sarnaseid tehinguid üksnes siis, kui riigieelarvega on selleks luba antud. Lõige 3: Riigiasutused võivad võtta riigile kohustusi kapitalirendi tehinguna või anda kontsessioone (PPP tehingud) või teha muid sarnaseid tehinguid üksnes siis, kui riigieelarvega on selleks luba antud. Riigieelarvega loa andmisel määratakse kindlaks tehingu
Saadud dividendid 4 4 4 Netorahavoog 2 022 638 -3 450 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 925 6 642 21 937 Saadud laenude tagasimaksed -4 907 -8 617 -22 265 Kapitalirendi maksed -1 921 -2 379 -3 261 Makstud intressid -1 089 -1 122 -1 808 Muud maksed -4 -15 -31 Netorahavoog -5 996 -5 491 -7 469 finantseerimistegevusest Rahavoog kokku 4 549 -8 586 -4 534 Raha ja raha ekvivalendid perioodi
Pikaajalised finantsinvesteeringud on raha paigutus näiteks teise ettevõtte väärtpaberitesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividendi- või intressitulu jne. Kinnisvarainvesteeringud on maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteeringuks võib olla ka selline objekt, mida raamatupidamiskohustuslane ei oma, vaid rendib endale kapitalirendi tingimustel. Teatud juhtudel võib ettevõte kasutada mingit osa kinnisvaraobjektist enda äritegevuses ning mingit osa renditulu teenimise eesmärgil. Juhul kui need kinnisvaraobjekti osad on funktsionaalselt ja juriidiliselt eraldi võõrandatavad, peetakse nende üle eraldi arvestust: enda majandustegevuses kasutatavat osa kajastatakse kui materiaalset põhivara ning teist osa kui kinnisvarainvesteeringut. Juhul kui
1910Arenguväljaminekud Varad 1920Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad 1930Firmaväärtus Varad 1940Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Varad 2110Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad 2120Pikaajalise võlakohustuse tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2130Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed järgm.perioodil Võlad 2140Konverteeritavad võlakohustused Võlad 2210Ostjate ettemaksed Võlad 2310Võlad tarnijatele Võlad 2410Võlad emaattevõtjale ja teistele grupi ettevõtjatele Võlad 2420Võlad siduettevõtjatele Võlad 2430Muud lühiajalised võlad Võlad
13.4. Muud võlad 0 42 675 2 016 185 13.5. Saadud ettemaksed 0 1 981 2 981 13. VÕLAD JA ETTEMAKSED KOKKU 1 967 296 1 142 525 2 625 955 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 5 235 011 3 427 939 4 647 209 16.1. Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused 3 761 626 2 424 093 4 237 920 16. PIKAAJALISED LAENUKOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 3 761 626 2 424 093 4 237 920 K O H U S T U S E D KOKKU 8 996 637 5 852 032 8 885 129 20. AKTSIAKAPITAL VÕI OSAKAPITAL NIMIVÄÄRTUSES 40 000 40 000 40 000 24
Muud võlad 290 431 389 955 Kokku 966 386 1 438 943 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 966 386 1 438 943 PIKAAJALISED KOHUSTUSED Pikaajalised võlakohustused 7 Laenud, võlakirjad, kapitalirendi kohustused 1 025 876 1 575 130 Kokku 1 025 876 1 575 130 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 1 025 876 1 575 130 KOHUSTUSED KOKKU 1 992 262 3 014 073 OMAKAPITAL Aktsiakapital / osakapital nimiväärtuses 400 000 400 000
Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku
Amortisatsiooni ei arvestata 10. Kinnisvarainvesteeringud. Mis need on, kuidas võetakse arvele, kuidas kajastub aruandluses. Mis on eripärad (amorti ei arvestata, tuleb hinnata ÕIGLASES VÄÄRTUSES mille alusel jm) Kas põhivara muutumisel kinnisvarainvesteeringuks on võimalik ettevõtte finantsseisu parandada? ON KÜLL. Kinnisvarainvesteering on kinnisvara objekt (maa, hoone või osa hoonest), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seotud otseseid kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel
Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital2 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses3 Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku
annaabi.ee 
