ühehäälne, rütmikas, meloodiline, mitmehäälne, muusikaliste kaunistustega. Missugune rahvapill on Iirimaal rahvuslikuks sümboliks ja kus seda näha võib? See pill on Iiri harf ja seda võib näha: lipul, vapil, mündil, paberrahal. Iiri löökpillide hulgas on tähtsal kohal iiri trumm, mida kasutatakse Vahel ka ainsa pillina tantsude saatmiseks. Väikest 6 auguga vilepilli nimetatakse tina vileks, sest seda valmista- takse tinast. Saatepillidena kasutatakse veel lõõtspilli, viiulit ja akordionit. Tuntuim iiri tants on kiiretempoline meeste soolotants jig. Iirimaa kuulsaim tantsuansambel on River dance, kes on esinenud ka Eestis.
Süntesaator vs klaver Klaver on enamasti tumedat värvi ja kolmnurkne ja ristkülikuline klahvpill, mis seisab kolme või nelja jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutatakse soolo pillina ja ka muusika õpetajad kasutavad seda ka tundides. Klaveri eelkäija on klavessiin. Klaveril on raamile Vinnatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism , mille abil pilli mängija paneb keeled võnkuma. Klaveril lööb haamri vastu keelt ja jätab sellest võnkuma ainult teatava osa. Keeli on keskmiselt 230. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihäälem tugevamaks. On olemas ka tiibklaver, et heli oleks paremini kuulda tehakse kõlakasti klap lahti
Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina Kubing't saab teha väga erinevatest puuliikidest Rangguin Päritolu: KeskMalaisia, poolrändleva eluviisiga kääbikust Semangi rahvas Tehtud on see pill kooritud palmioksast Rangguini hääl on väga lõõgastava toimega Ruding Päritolu: Borneo (Malaisa ja Indoneesia), Kenyah ja kaya'i rahvad Tehakse palmi tüvest või vasest Kasutati armumängudeks Subing
tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone. Klaviatuur kujuline Ksülofonipulgad Tremolo ksülofon KSÜLOFONI ROLL MUUSIKAS Esimest korda kasutasid ksülofoni orkestris- Ferdinand Kaueri seitse variatsiooni muusikas, mis olid kirjutatud aastal 1810. Praegu ksülofoni kasutatakse sümfoonia orkestris,estraadis, ja teda veel kasutatakse solo pillina. Ferdinand Kauer KSÜLOFONI SUGUKOND MARIMBA Marimba on ksülofoniga üsna sarnane pill. Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu
12-keeleline kitarr. 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline.Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Legend räägib, et kitarr avastati siis, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid. Kaasajal kasutatakse kitarri rohkem saate pillina. Klassikalise kitarri huvi vaikselt kaob, kuid ei ole veel surnud. Tänapäevaks on ka mängutehnika kõvasti arenenud ja täiustunud. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kola jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. Nt. elektrilise kitarri leiutamine. Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Elektrikitarril kõlakast puudub
Klavikord on vanim klahvpill oreli ja klavessiini järel, see leiutati 15. sajandi alguses. Klavikord oli populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed 3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6. Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel. Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika fanaatikud. Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord. Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust roobi
KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister Töötas vürst Esterhazy õukonnas "Papa Haydn" tema õukonnaelu, tema muusika loomine, järgmisel ajastul pilkav nimetus Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks, 104 sümfooniat, tuntuimad on nr
Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett.
mida hakati kasutama muusikateraapias. Kitarr Kitarr on araabia päritolupill, mis jõudis Euroopasse 13 sajandil ja saavutas väga suure populaarsuse. Hispaanias on ilmselt levinenumaid ja laieldasema kasutusalaga keelpille üldse. Kitarr on mitmel pool rahvapill, kuid on levinud ka jazz, pop ja rokk muusikas. Klassikaline kitarr on kaheksa kujuline ja ümara kõlaavaga. Kõige enam on levinud 6 keelne kitarr. Kitarri kasutatakse nii meloodia pillina, kui ka akordilise harmooni mängimiseks. Tänapäeva pop muusikas kasutatakse tavaliste ehk akustiliste kitarride asemel elektrikitarri, kis kujunesid 20 sajandi keskpaiku. Eesti tuntud kitarri mängijad on Heiki Mätlik,Jaak sooäär ja Robert Jüriendal. Puhkpillid Puhkpill on sarnane löökpillidega väga mitmekesine. Enamik Euroopa pillidest on idamaalt pärilt. Puhkpille on erinevatel aegadel ja erinevates maades mitmesugustes riturlaalides. Laulu, tantsu saateks ning
Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa ajujahtidel. Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või trianglit, mida löödi metallkepikesega. Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme
· W. A. Mozart ,,Kontsert flöödile ja harfile" ( rahvamuusika harf koos kivide ja lauluga mõnus. Mitte kivid, vaid väike rauast kell ) · Debussy ,,Fauni pärastlõuna". Lisaks veel otseflööt. Võib olla ka topeltflööt (2 toru, 1 huulik). Üks toru mängib burdooni -> topeltflööt on burdoonpill. + potipill -> sõrmustega mängitakse kasutati laulusaate pillina. · Salmei (võib olla nii 1 kui 2 kordne). Nasaalne kõla, häiriv ärritav toon. Pikalt ühel noodil. Oboe eelkäija (oboe tüüpi rahvapill). Albinoni ,,Oboe kontsert op 9 nr 5". Rahulik sümfooniaorkester, vahepeal oboe kerged esiletõusud, mitte päris soolod. Ei ole topeltpill. [Topeltsalmei sai u 2700 eKr populaarseks, mängisid vaid naised; 4 sõrmeauku]. · Trompet lühikesed toonid
Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradzanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60. Helilooja on klaverit näinud võimalusterohke pillina: tihti kasutab ta seda pigem rütmipillina, samuti laseb ta sageli mängida klaveri klahvidel, samal ajal keeli käega kinni kattes, või ka otse klaveri keeltel. Kontserdis kahele klaverile nr 1 on helilooja pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise. Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile (klarnet)
tundeid. Siis näib, nagu oleks ta armukadedushoos mõrvanud oma armastatu, nagu viidaks teda hukkamispaigale. Siis leiab ta end nõidade orgia keskel. Ka siin viirastub talle armastatu kuju. Teos on avaldanud väga suurt mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule just orkestrikäsitluse osas. Teoses läbib juhtteema kõiki osi, uudsed kõlavärvid (seotud puhkpillidega) ning väga suur orkester. Ta täiustas sümfooniaorkestrit, lisades uue pillina harfi. EDVARD GRIEG (1843-1907) Sündis Bergenis, oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja Klaverikontsert a-moll. Ema õpetas talle selgeks varakult klaverimängu ning Leipzigi konservatooriumis täiustas ta end muusikateooria ja komponeerimise alal. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut.
Klassikalise sümfooniaorkestri kõla tugineb keelpillidele, väikese koosseisu asemel sai orkestri aluseks suur 4-häälne keelpillirühm: I, II viiulid - I viiulid mängivad meloodiat, II viiulid "peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, vioolad mängivad harmooniatäidet, tsellod ja kontrabassid moodustavad bassihäälena põhja Uutmoodi kasutati aga puhkpille. Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid (metsasarv ja trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Ühetaoliste puhkpillide arvu järgi nimetati klassikalise sümfooniaorkestri koosseisu kaheseks: 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit, timpanid ja tasakaalustamiseks ca 22 keelpilli (6- 6-4-4-2). 10
annaabi.ee 
