Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal-soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas
matemaatiliste valemite kujul. Kasutatud kirjandus: Ajalooõpik 8.klassile “Uusaeg” Pärtel Piirimäe https://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d4/Justus_Sustermans_-_Por trait_of_Galileo_Galilei%2C_1636.jpg http://www.universetoday.com/48756/galileo-facts http://abyss.uoregon.edu/~js/images/galileo_telescope.jpg http://www.history-of-the-microscope.org/images/Galileo-microscope-sml1.jpg http://www.ziuaconstanta.ro/divertisment/stiati-ca/stiati-ca-astronomul-galileo-gali lei-care-a-avut-un-rol-important-in-revolutia-stiintifica-532675.html
4. Gigue – šoti hüppetants Hiljem lisandusid 3. ja 4. osa vahele tantsulise iseloomuga osad (menuett, gavott vms) Lisandus ka sissejuhatus e prelüüd - OVERTURE Itaalia süit – partita - Populaarseks muutus klahvpillisonaadia (juhtfiguur - Bach) - Lisaks pillisüitidele lisanduvad ka orkestrisüidid (tsükliline, soolopilli asemel orkester) - Süiti saab läbi muude muusikažanrite kasutada, annab heliloojale palju vabadust (lubab kõike). - Süidilaadsed teosed – DIVERTISMENT → W.A. Mozart - Ülikuulsaks sai RAPSOODIA – vabavormiline teos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel, 1-osaline → Franz Liszt (Ungari rapsoodia) Klaviirmuusika Klaviirmuusikale pani aluse itaallane Girolamo Frescobaldi. - Erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal (erandiks kontsertorelile kirjut. muusika) - Iseloomulikud jooned: vaba tempo, fantaasia- ja väljendusrikkus, värvikus. Prantsusmaal (Jean Bapiste Lully – esimene suur orkestri – ja teatrijuht)
sajand. Avamäng 1-osaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, mille alus on kirjanduslik teema. Glucki ooperireformis muutusid nad väga ulatuslikeks ning draama vahetuks osaks, hiljem said nad terve ooperi programmiliseks kokkuvõtteks. Klassikaline orkester Orkester, mis kujunes Manheimis 18. sajandil. Koosnes neljahäälsest keelpillirühmast, puhkpillirühmast, vaskpillidest kasutati trompeteid ja metsasarvi, löökpillidest timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema.
Partita on Itaalia süit. · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed. o Rapsoodia ühe maa rahvalaulude kogum. · Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Fuugal on kolm osa: 1. Ekspositsioon tutvustatakse teemat 2. Töötlus arendatakse teemat 3. Repriis kordus, teema alghelistikus
Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ballett-sümfoonia; · Lühiballett; · Suur (mitmevaatuseline) ballett; · Kindla süzeega ballett; · Ilma süzeeta ballett jne. Zanri ajaloost on teada ka mitmeid eriliike, näiteks: ballett-intermeedium, ballett- divertisment jm. Termin ballett tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul ning tähendas kindla meeleoluga muusika episoodi (mitte lavaetendust). 17. sajandil balleti õitseng oli seotud peamiselt Prantsuse kuningliku õukonnaga, kus ballett läbis rida arenguetappe: · Ballett-maskeraad (sajandi algus) sammutantsud vaheldumisi koori- ja vokaal- soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode
Teoses on kasutatud kanoonilist ladinakeelset missateksti ning Leelo Tungla "laulva revolutsiooni" ajal sündinud luuletusi. Raimo Kangro kõige viimaseks teoseks üldse jäi "Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile. Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op. 7 1973 Klaverisonaat nr. 2 op. 8 Flöödikontsert op.10 1974 Imelugu, koomiline ooper, op.6 (Kulno Süvalepa libreto Boccaccio "Dekameroni ainetel) 1975 Leelolaulud vokaalkvintetile ja instrumentaalansamblile (tekst Leelo Tungal) Armastan seda maad, meeskoorilaul (tekst Leelo Tungal) Au võitjaile, kantaat metsosopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Leelo Tungal) Ooperimäng 1976 Küll on tore keksida op. 20 nr. 1, laste klaveripala Viiulikontsert
Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused. Balletitrupi juht oli M. Fokin. Mängiti ka ooperit "Vürst Igor" ja Fokin seadis sellele "Polovetside tantsud". Pariisis oli palju Fokini lavastatud lühiballette: "Armida Paviljon", "Sülfiid" ja "Kleopatra" (sama, mis "Egiptuse ööd"). Divertisment "Pidu" oli koostatud balletmeistrite M. Fokini, N. Goltoi, L. Ivanovi ja M. Petipa seadetest. Esinesid paljud kuulsused: A.Pavlova, V. Nizinek, S. Fjodorova, T. Karsavina, A. Bulgakov. Etendustel oli muusika kooskõlas koreograafiaga. Uudne oli lavakujunduse kooskõlastamine etenduste teiste komponentidega. Pariisi vene balletihooajad kujunesid sündmuseks nii Prantsusmaal kui ka rahvusvahelises ulatuses vene ballett äratas tähelepanu kogu maailma teatriüldsuses
annaabi.ee 
