· Enne mõtle siis ütle. · Igal oinal oma mihklipäev. · Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. · Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. · Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas. · Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu. · Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste. · Kassil saba koormaks. · Kes kahju kardab, see kasu ei saa. · Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. · Kes oma last armastab, see teda ka karistab. · Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise. · Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. · Kes viimasena naerab, naerab paremini.
Kui see kirjutamine on tõeline, siis hävitab see õudselt seda, kes kirjutab. Kirjutatud tekst hävitab seda, mis on. Oleks vaid keegi mulle öelnud, kui jube see on,ma poleks hakanudki kirjutama." Mis on Kaur Kenderi meelest ebanormaalsus? ,,Kõik, mis ei ole tülgastav ega igav. Kõik, mis on eriline ja paneb silma särama. Reeglite peale sülitamine." Kas Sa loodad, et Sinu raamatud muudavad maailma? Ma jubedalt loodan. Kui kas või üks inimene läheb ja kallistab peale minu raamatu lugemist endale kallist inimest... Raamat peab avama silmad, nii nagu minu omad avas Õnnepalu "Piiririik". Iseseisvuspäev Kenderi esimene romaan ropp ja primitiivne kirjutatud lühilausetega moodsas kuues kriitiline realism võitis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Peategelasteks on Karl Pajupuu, Marks ja Aive Simson. Teos räägib kahe mehe igapäevaelust 90. Eestis. Sõbrad joovad enamuse ajast ja püüavad raha kokku ajada (näiteks värvates
või isegi tantsida. Nendest juttudest areneb välja laste mõttemaailm, kus omakorda arenevad unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad. Isade ja emade roll on peres erinev. Isa on see, kes õpetab lapse tugevateks olema, kes neid vajadusel karistab, kes neid suurte ohtude eest kaitseb. Ema on see, kes lohutab, kallistab, poputab ja kui seda on vaja, kaitseb ta lapsi isa eest, kui too kipub karistamisega liiale minema, nagu see meestel tavaliselt juhtub. Lapsed armastavad oma mõlemat vanemat väga, aga ma olen märganud et tütred tahavad isaga olla rohkem kui emaga ja pojad suhtlevad emaga rohkem kui isaga. Ma ise olin ka nii öelda issi väike tüdruk, alati olin oma isal sabas ning õppisin temalt, kuidas grillida, marinaadi teha, klaverit mängida ja arvutit kasutama.
Põhiliselt kasutatakse selleks internetiühendust või mobiiltelefoni. Vanemad aga muretsevad rohkem ning ei tunneta lapse emotsioone, kuna kirja teel võib tunduda kõik hästi. Sammuti saadakse üksteisest valesti/ vähem aru, kui näost näkku rääkides. Iga laps aga peaks olema õnnelik selle üle, et tal on vanemad või vanem kes hoolib temast. Kuna paljud lapsed on lastekodus ning nemad ei tea mis asi on vanema armastus või hoolivus. Nad unistavad ajast mil ema hellitab, hoiab ning kallistab. Kuid miks on see nii, kuna lapsi ei saa ju lillepähe kinkida? Turvatunnet minnakse otsima kellegi teise juurde, kurbusest aga võib tekkida viha. Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi või pannakse neid käituma nii nagu nad oleksid orjad. Kuid mitte keegi ei soovi endale sellist elu ning
tema luulest. Lotte ususb, et ta on haige ja palub ennast rahule jätta. Albert on Wertheri suhtes närviline ja soovib, et ta ei külastaks neid nii palju. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Lootusetuna pärast seda sündmust jätkab Werther hüvastijätukirja, mida ta oli varem alustanud. Ta saadab teenriga Albertile teate, et see laenaks oma püsse Wertherile retke jaoks. Albert annab need teenrile. Hiljem sel õhtul laseb Werther end maha.
9:23 Läheb kiikuma kiige hobusega, naeratab Uudishimulik ja vaatlik. ja vaatab ringi. Võtab kolm sõrme suhu. 9:25 Kiikudes näeb, et tüdrukut solvatakse ja Saab aru teiste inimeste emotsioonidest ja reageerib (vaatab ja ei naerata rohkem). saab haletseda. Saab aru, et ei tohi liiga Õpetaja näeb tema reaktsiooni ja ütleb, teha. et ta läheks ja haletseks teda ja Aleksander läheb tüdruku juurde, kallistab teda ja teeb pai. 9:28 Võtab autod nööriga ja ise mängib. Iseseisev. Oskab üksinda midagi teha. 9:30 Poiss võtab Aleksandrilt mänguasja ära. Oskab väljendada solvamist. Vaatab Aleksander, võtab sõrmed suhu ja täiskasvanu reaktsiooni, otsib kaitset. hakkab nutma. Vaatab õpetaja poole. Õpetajalt sain teada, et laps võtab sõrme
Mina-tasandid Täiskasvanud inimesed suhtlevad aegajalt kolmel erineval tasandil Täiskasvanu, vanem ja laps Tasand Verbaalne Mitteverbaalne Vanem Õpetab targutab Käed puusas Hoolitsev Viibutab sõrme Kiidab Patsutab õlale Mina sinu asemel... kallistab Alati, õige vale tubli Laps Kapriisne energiline Vehib kätega Miks Ei vaata silma Ma tahan... Mossitamine Ma ei tea Naermine itsitamine Ei oska Õlgade kehitamine
juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest. Ta teeb seda ning Lotte on pisarateni liigutatud, kirg saab Wertherist jagu. Ta kallistab ja suudleb Lottet kirglikult ning heidab end tema ette põrandale. Aga Lotte rabeleb end vabaks ja lukustab end teise tuppa, et mitte alistuda Wertheri kirgedele. Lotte pagendab ta enda juurest igaveseks. Werther mõistab, et üks kolmest, kas Lotte, Albert või ta ise, peab elust lahkuma. Suutmata kellegi haiget teha ning veel vähem kedagi tappa ja oma enese nõrkus, kuna ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult,
Mõne hetke pärast üritab ema L voodisse pikali panna. Järgneb protest ja jonn, televiisori näpuga näitamine ja püsti seismine voodis. Ema ulatab talle albumi ja üritab samal ajal pikali panna, katab ta tekiga.L viskab albumi maha ja nutab, võtab teki pealt ja asetab voodi äärele, liigutades tekki edasi-tagasi. Nägu krimpsus, peksab paar korda rusikatega voodi madrtsit. Televiisor tuleb uuesti meelde, vaatab seda, räägib omaette "issi" ja "õpa." Ema võtab L sülle, kallistab, samal ajal noomides: "sa ei ole nii tita." L kordab: "ei ole tita." Ta on süles rahulik. Mõne minuti pärast pannakse L jälle sängi, kus hakkab uuesti rabelema, kisades: "ei tee!" Ema lülitab televiisori kinni, järgneb kõvahäälne nutt. Ema heidab lapsevoodi kõrval olevasse voodisse, L on väga vihane ja jonnakas. Ta nutab, seisab ja tammub voodis. Ema tõuseb, ulatab piimapudeli. L on istulikil, ütleb: "mõmmile ka." Seejärel asetab pudeli mängulooma kõrvale
Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab. Kingitud hobuse suhu ei vaadeta. Kinnas kotti, pöial matti. Kuidas küla koerale, nii koer külale. Kuri keel on teravam kui nuga. Kus suitsu, seal tuld. Kõik, mis teed, tee hästi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Laisal päev pikk.
Romeo on meeleheitel ta nõbu ei toeta ka teda enam nagu varem, Benvolio on hirmul oma elu pärast. Õhtul kohtuvad Romeo ja Lorenz uuesti ja Romeo tapab ta. Roomeo hangib omale mürgi, mis on surmav. Teda otsitakse taga. Ta läheb kirikusse. Julia lamab ,,elutult" altari juures, ilus ühkürn valge kleit seljas. Kuid Romeo ei tea ,et Julia on tegelikult uinutatud, et üles ärgates Romeoga põgeneda, jätta mulje et ta on surnud. Aga kahjuks noormees seda ei tea. Ta seisab altari juures kallistab Juliat samal ajal nuttes. Ta heidab tütarlapse kõrvale pikali, suudleb teda ja võtab mürki. Kuid Julia ärkab aga siis oli juba hilja. Romeo näigi veel et julia on tegelikult elus ja siis suri. Julia on paanikas ja ta teab ,et ta ei taha ilma Romeota elada. Ta leiab püstoli ja laseb endale kuuli pähe ja kukub Romeo kürvale pikali. Seal nad olid kaks armunut, kuid see oli keelatud armastus mis, ei oleks mitte kunagi ega kuidagi võimalik olnud ja pidid selle nimel surema!
Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad. Lapsevanema puudumisel ilmutasid kas minnalaskmist või abitut passiivsust. Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma näha lapsel, et lahkud, siis õpib oma emotsioone reguleerima muidu tekib ärev kiindumissuhe. Seetõttu võib laps kogu aeg olla valvel. Keel ja mõtlemine E.Sapir – B.Whorf –
ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda MEHEST Mu mees on hull - ta on nii tavaline, ta juba kaua proovib tavalisust, ta harjutand on üliharilikkust. Ja selle kohta tavaline näide: ta kallistab mind ebatavaliselt ja liiga õrnalt, liiga pikkamisi ja läbimõeldult, arvates, et nägi mind seda tahtvat - erlisi võtteid. Ei, pole vaja. Tahan lihtsaid mõtteid ja otsekohest tegutsemisviisi. Oh miks ta küll mind tookord läbi nägi, miks küll ei võinud jääda vanaviisi? Miks imendusin tema eluviisi? KASUTATUD MATERJALID Raamatud: "Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2 raamat, Tallinn "Eesti Raamat" 1991 "Väike Eesti kirjanike leksikon" (lk 137) Internet:
teistega, et Ania hull on. Tüdruk kiindus heasüdamlikku härrasmehesse ja püüdis igati tolle tähelepanu võita. Ka dr. Krezile hakkas Ania meeldima, kuid pigem kaastundlikkusest kui armastusest. Kahe aasta pärast saab Ania 18 täiskasvanuks. Arstid peavad teda terveks ja lubavad koju tingimusel, et enam ta kunagi midagi ohtlikku ette ei võtaks. Neiu nõustub. Lahkumispäeval aitab Kreuz Anial asju pakkida, kui too ootamatult doktorit kallistab ja lubab talle oma süda kinkida. Doktor ei mõista Ania kiindumust ja põgeneb ruumist vabandusega, et teised patsiendid ootavad. Ta oli 2 segaduses ja tahtis mõelda, kuid Ania oli temast valesti aru saanud ja oli arvanud, et teda ei vajanud nüüd enam keegi. Jõudnud koju, ei tundnud vanemad teda algul äragi ta oli vahepeal palju kenamaks muutunud, sirgunud tõeliseks naiseks
Tema vend oligi mõrvanud liigkasuvõtja ja tolle õe, kuid ta ei süüdistanud teda milleski ja ei kandnud viha. Dunja küll ei olnud nõus sellega, et see oli heategu ühiskonnale ning toob kasu teistele, aga ta ei mõistnud oma venda mitte mingilgi moel hukka. Ta usub, et kui Raskolnikov läheb ja oma teo üles tunnistab ning lepib tagajärgedega, siis heastab see suuresti ta teo. Lausa pool kuriteost on heastatud vaid tänu kahetsemisele. Ka enne lahkumist kallistab ta oma venda tugevalt ning armastab teda oma südames samamoodi, nagu ta seda alati teinud oli. Kindlasti teadis Raskolnikov, et Dunja on parim õde, keda keegi üldse tahta võiks. Ennastsalgav ja armastusväärne, kes ei kohku tagasi millegi ees, kui vaid tagajärjeks on armastatute heaolu. Raamatu lõpuks siiski leiab ka Dunja õnne ja armastuse Razumihhini näol ja saab peale kannatusi tunda elu, mida ta oleks pidanud juba ammu elama. Ka tema leiab teose lõpus õnne.
Tema vend oligi mõrvanud liigkasuvõtja ja tolle õe, kuid ta ei süüdistanud teda milleski ja ei kandnud viha. Dunja küll ei olnud nõus sellega, et see oli heategu ühiskonnale ning toob kasu teistele, aga ta ei mõistnud oma venda mitte mingilgi moel hukka. Ta usub, et kui Raskolnikov läheb ja oma teo üles tunnistab ning lepib tagajärgedega, siis heastab see suuresti ta teo. Lausa pool kuriteost on heastatud vaid tänu kahetsemisele. Ka enne lahkumist kallistab ta oma venda tugevalt ning armastab teda oma südames samamoodi, nagu ta seda alati teinud oli. Kindlasti teadis Raskolnikov, et Dunja on parim õde, keda keegi üldse tahta võiks. Ennastsalgav ja armastusväärne, kes ei kohku tagasi millegi ees, kui vaid tagajärjeks on armastatute heaolu. Raamatu lõpuks siiski leiab ka Dunja õnne ja armastuse Razumihhini näol ja saab peale kannatusi tunda elu, mida ta oleks pidanud juba ammu elama. Ka tema leiab teose lõpus õnne.
Osvalt uurib, et mis kingiks oli. Ümbrik. Uurib, et kas margiga või ilma. Ilma. Osvaldil on kahju. Uurib, et kas inimesed kohvi või teed soovivad. Roland küsib kas kohvi on. Ei ole. Niisiis teed. Aga ainult kaks tassi on. Okei, kolmas on ka aga see on kole. Osvald uurib, et millega Laura tegeleb. Tõlkimisega inglise prantsuse. Osvald teeb veel tähelepaneku, et paar ei ole veel paaris. Roland teatab, et sõrmused on aga juba ostetud. Laura on õnnelik ja kallistab oma meest. Roland võtab mantli taskust lapiku konjakipudeli. Hakkavad Osvaldiga kahekesti jooma. Uurib, et mis tööd Osvald teeb. Too räägib, et on kunstnik, teeb liiklusmärke ning vahepeal isegi puugiplakateid. Laura tahab hakata magama minema. Osvalt muretseb talle eraldi toa. Läheb voodit sättima. 4. stseen Roland arvab Osvaldist nüüd natuke paremini. Enne pidi täitsa segane olema. Sõrmusehinda ei avalda
III vaatus Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. IV vaatus Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule
Madalmaad -Kompositsioonid on keerulised- figuurid on omavahel ''Kadunud poja tagasitulek''- põlvitav mees, habemega mees -tõuseb Itaalia kõrvale põimitud/seotud kallistab teda -õlivärvid(15.saj) Arhitektuur: -inimeste kujutamine teistsugusena -Uusi elemente ei leiutata, kombineeritakse vanu teistmoodi -vähem toretsevat ja jõukat joont -Voluut- iseloomulik arhitektuuri detail, 2 otsast spiraaliks -portreede puhul on oluline inimese sisemaailma avamine keeratud kaunistust detail
Kõik : Appi aidake ! Me oleme siin ! ( vehivad kätega , kuid asjatult ) Janet : Milleks me vaeva näeme . Ei juhtu ikka midagi . Erica : Janet , sul peab usku olema . Me pääseme siit . Tom : Keegi mingit nalja teab . ? Mina tean , kuskilt kuulsin , et neeger päevitab . Olivia : Lõpeta Tom . ! Mida sa naljatad siin . Me tahame koju . Kate : Olivia ! ( paneb käe Olivia õlale ) Nalja peab ka saama . Kõik läheb hästi Ära muretse . Olivia : Oeh , ma ei suuda . (kallistab Kate.i ) Rob : Kõht hakkab tühjaks minema . Peaks mingit puuvilja otsima . Emily : Hea mõte . Hakame süüa otsima. Mike : Vaadake , ma leidsin meleoni . Ilgelt magus ja mahlane paistab olevalt. Julia : Sõõõme kohe . Vanessa : Mina tahan kaa *( kõik kogunevad meloni ümber , kõik peale Kate . Mike läheb rääkima Kateiga .) Mike: Kate , mis viga ? Kate: Midagi . Lihtsalt , kõht pole tühi . Mõtlen . Mike: Ära liiga palju mõtle . Ma juu ütlesin, et kõik saab korda .
uued ühiskonnaliikmed sotsaliseerib ühiskonda. Perekonna ül on õpetada ühiskonna toimimise reeglid, mida tohib ja mida ei tohi, mis on karistused jne. Ühiskond ootab perekonnalt täisväärtuslikke uusi liikmeid. · indiviidi seisukohalt bioloogiliste vajaduste rahuldamine- on vaja süüa, juua, sooja- perekond peaks tagama vajaduste rahuldamise. emotsionaalsete vajaduste rahuldamine- kes kallistab, kes aitab kui halb jne. - sotsiaalne staatus ja sotsialiseerumine- et oskaks ühiskonnas hakkama saada, on oluline et õpetataks lähedaste inimeste poolt põhitõdesid. Perekond annab igale indiviidile mingi sotsiaalse staatuse. Traditsiooniline perekond:- õigus võtabki aluseks selle, milline perekond peaks olema. Lähtub õiguskord ja ühiskond sellest: · abielu- klassikaline arusaam, milline perekond peab olema.
laps käitub või toime tuleb, ja seda ei saa kasutada manipuleerimiseks. Armastust saab näidata erineval moel: füüsilise helluse, lugupidamise ja tunnustamisega või seeläbi, kuidas me lapse eest hoolitseme ja teda toidame. Liiga paljud lapsevanemad jätavad füüsilise kontakti täiesti tahtmatult unarusse, kui laps suureks kasvab. Ja ehkki 14- aastasele võib olla vastumeelt näidata sõprade ees oma emotsioone vanemate suhtes, on ta õnnelik, kui ema või isa teda koju jõudes kallistab. Väikesele lapsele meeldib näha vanemate omavahelisi õrnusi, alles suuremaks saades muutub see talle kohutavalt piinlikuks. Mõnikord võite last asja eest teist taga kallistada ja öelda talle, et ei suutnud soovile vastu panna, kuna ta on nii tore. Kellele ei meeldiks, kui kaasa nii talitaks? Aga võib- olla, kui me ise nii teeksime, siis teeks ka tema! 4 Distsipliin
Hakkan kartma. Pärast kui ma voodisse lähen, mõtlen ma sellele ja räägin seda ka emale. Ema saab kurjaks ja ütleb, et miks siis on olemas sellised laste raamatud, kas siis selleks, et lapsi hirmutada??? Kuid siis hakkab ta mind hoopis lohutama ütleb siis, et see on hirmutamiseks välja mõeldud, see ei saa ju tõsi olla, ning lisab et sa ei pea üleüldse kartma! Midagi sellist ju olemas ei ole! Mina siis jään rahulikuks ja ema annab mulle põsele musi ja kallistab mind ja lisab homme on ju laupäev! homme kooli minema ei pea! ;) Kustutab siis tule ja läheb ära. Kolmas Päev Ärkan puhanuna ning lähen alla tuppa, kui näen nutvat ema. Küsin kohe mis on juhtunud?? Ema ei suuda mulle isegi otsa vaadata, ning krahmab mu enda kaissu. Lõpuks suudab ta rääkida ja teatab, et kui sa väga soovid siis mine aeda, kuid ära sa ehmata! Ise lakkamatult nuttes. Teen ukse lahti kui näen, et isa lamab surnuna vereloigus. Hakkan kohe kiljuma, ning selle
Kirjanik sümboliseerib ühiskonna ühte patta suruvast rüppest lahti ning oma radu mööda tammuvat vaba inimest kui libahunti, kes vabana metsas saab ringi joosta ega ole Urgvee küla meeleheitel elanik. Novelli põhitoonid on kollase, punase ja musta varjundid. Gailit kasutab kollast peamiselt kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee tasane vool." Punase varjundeid omistab kirjanik parajasti elavaloomulistele tegelastele. Tihti seostub punane agressiivsete emotsioonidega: ,,Siis hakkavad inimesed kisendama ja karjuma, nende näod lähevad tulipunaseks, silmad sädelevad tules, suust kostavad metsikud hääled ning nad võtavad püssid ja jooksevad vandudes sohu
Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad
14. laul Eumaio s kutsub Odys s e u s e oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et se e Odys s e u s on. 15. laul Tele m a c h o s taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole s õitma. Ody s s e u s pärib om a p kohta. Tele m a c h o s jõuab Eumaio s e hütti juurde. 16. laul Eumaio s jooks e b Tele m a c h o s e l e vastu. Athen a puutub n õiavitsag a Ody s s e u st ning kallistab rõõ m u st nuttes Athena muuda b Odys s e u s e uuasti vanaks. 17. laul Odys s e u s jõuab om a lossi väravate juurde ja tema koer Argos tunneb ta ära. S e e s viskab Antinoo s Ody s s e u jalapingiga. 18. laul Iron ja Odys s e u s kaklevad ja Ody s s e u s võidab. Kosilas e d lahkuvad õhtul oma sõidukite s. 19. laul
Kolmas osa Spartas kuingas Menelaose lossi ees. Tuleb Helena, koos temaga Trooja naisvangide koor Panthalise juhtimisel. Helena vajub meelemärkusetult koori käte vahele. Ta toibub ja seisab jälle lava keskel. Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Neljas osa Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule
Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silmapilkselt. Ma sõitsin vastu parkimisautomaati ja lendasin kõrgele ja kui ma maandusin siis mu pea läks vastu kõnnitee äärt ja loomulikult ei olnud mul kiivrit peas ja mu pea sai viga ning see järel ma surin, kuna oli suur verejooks. Hommikul helistas Tummpi emale ja isale. Nad olid väga väga kurvad. Kuna isa oli välismaal tööreisil siis tuli ta esimesel võimalusel koju. Tummpi rääkis õnnetusest ka Mikke tüdrukule Roosale
peos. Õel munk narritab Kristust ja kinnitab ta näole takuse habeme. Maja ülemise korruse akna juures seisavad inimesed, kes üksteist ninapidi veavad. Nende lähedal istub aknalaual kirju tuttmüsiga mees, kes tüssab kaardimängus ja roojab akna all olevale maakerale. Keegi taob meeleheitlikult pead vastu seina. Hambuni relvastatud sõdur seob kassile kellukest kaela. Sealsamas lähedal hoiab otsustusvõimetu naine ühes käes tuld, teisega tassib veenõud. Mees, kes sammast ühtaegu kallistab ja seda pureb, on silmakirjateener: ta hoiab ja varjab oma saladusi n. ö kübara all, mille ta on samba otsa seadnud. Esiplaanil olev riiakas naine seob kuradit rätikusse - sellise naise kohta öeldi, et ta võib muretult isegi põrgus ära käia. Jões ujub mees vastuvoolu. Suur kala neelab väikest (väiksed langevad tihti suuremate ohvriks). Sabapidi püütud angerjas on mehel vaid poolenisti käes, aga püüdja juba rõõmustab saavutuse üle
Parem käsi siis natukene kõrgemal kui pea ja vasak käsi täpselt silmade kohal (vastupidi vasakukäelistel). Teivas asetatakse kasti ja hüppaja alustab õhkutõusmist. 7 Pööre ja lüke: See koosneb puusa üles lükkamist käte juurde, samal ajal jalgu sirgena hoides. Kui keha on saavutanud U kuju, siis parem käsi ,,kallistab" tugevalt teivast, et tõhusalt kasutada teiba tagasilööki. Tõhusalt põhjustab see kahekordse pendelliikumise. Pööre kestab, kuni hüppaja puusad on jõudnud üle pea ning käed tõmbavad teivast rinnale lähemale. Sealt edasi lükkab hüppaja oma jalad üle lati, hoides teivast enda lähedal. Keerd: Selles faasis keerab hüppaja end 180 kraadi teiba suunas ning lükates oma käsi maha, peast mööda. Täpsemalt keerab hüppaja end
minema tagasi koju oma venna ,isa ning Megi pärast. Nii oscar tegigi aga läks esialgu veel Paloma uue koju et temaga rääkida ning öelda et see mida ta tegi et ta keeras kõik oscari sõbrad ja tuttavad tema vastu et nad kõik arvaksid et ta on veidrik oli vale ning ta loodab et Paloma õpib oma vigadest. Peale jutu ajamist Palomaga läheb ta koju kus imestusega vaatavad talle otsa Isa ning Steve peale mõnda hetke nad hakkavad rõõmus karjuma ning kallistavad Oscarit, Steve kallistab teda ppõlvedest sest Steve on lapsepõlvest olnud invaliid. Mitu päeva on Oscar Megist eemal hoidnud sest ei teadnud mida talle öelda kuni ühel õhtul istusid nad taas akendel ning Oscar ütles Megile et tal on talle midagi öelda aga see ei ole akande vahelne jutt et kas Meg saab tulla välja värava juurde. Värava juures seisid nad kaua ning Oscar suudles Megi. Nii see raamat lõppeski. 6)Jutu moraal on see et noored ei saa enda tunnetest kohe aru ja et kui sa oled
kokku. Treplev räägib Niinast, et tal oli Trigoriniga laps olnud, kes kahjuks ära suri. Trigorin jättis ta maja ning peale seda ei oska ta enam näidelda ka. Hiljem kohutb Treplev Niinaga. Ta on kaua aega kavatsenud seda külaskäiku, ent kartis mehe reaktsioon. Niina nuttis esimest korda üle kahe aasta. Ta sõlmis lepingu kogu talveks kuskil perifeerias ning peab nüüd jälle ära ruttama. Treplev anub, et Niina temaga jääks, et tema elul ei ole enam mõtet. Niina kallistab teda ning jookseb minema. Treplev rebiks puruks kõik oma kirjatööd. Uks on lukku pandud. Dorn murrab lõpuks ruumi sisse koos kõigi teistega. Hakatakse jooma ning mängima. Kostub lask. Dorn arvab, et see oli mingi tühine pauk arstipaunas ning käis seda ka tõestamas. Arkadina kohkub, räägib, et see tuletas talle midagi meelde. Dorn viib Trigorini rambi äärele ning ütleb ,,Viige Irina Nikolajevna siit kuskile mujale. Asi on selles, et Konstantin Gavrilõts laskis enda maha".
tore ja mind alati valdas ootusärevus, sest vanaemaga oli nii palju teha. See on mulle armas, sest see oligi ainus heade mälestustega traditsioon, mis meil peres oli. 11.Juhtum: Miina ja Aleks on juba 4 kuud paar. Ühel õhtul nad leppisid kokku, et kohtuvad Aleksi koolis korraldatud peol. Aleks saabub peole, aga Miinat ei leia ta kusagilt. Aleks hakkab juba Miinale helistama, kui äkki märkab Miinat baaris. Miina pole üksinda. Ta vestleb ühe noormehega. Aleks näeb, kuidas Miina kallistab meest. Aleksil on paha tunne. Ta ägestub ja on Miina peale vihane. Samal ajal tunneb Aleks hirmu, et võib-olla ta ei meeldigi enam Miinale. Lõpuks Miina märkab Aleksit. Ta hüüab rõõmsalt:" Hei, Aleks! Lõpuks sa tulidki. Tule siia meie lauda." Aleks on turris. Ta käratab Miinale: ,,Tänan väga, aga ma lähen nüüd koju!" Miina jääb Aleksile järele vaatama. Ta ei mõista, miks Aleks nii naljakalt käitus. Millega on Aleksi puhul tegu? Kuidas see olukord nende vahel võiks laheneda
.. FELIX Oh kullake, ma joon teinekordki, et selliseid sõnu kuulda. Ütle veel... ANN Ma mõtlesin et.... FELIX Suurepärane abikaasa, sõber, mõttekaaslane... Kurat, see teeb veel õnnelikuks. ANN Palun ära saa nüüd valesti aru. FELIX Ann, ma saan kõigest väga hästi aru. Ann istub Felixi juurde. ANN Felix, kuula mind... Felix on müüdud mees. Ta lausa sulab Anni kõrval. Puudutab ta käsi, õlgu, nägu. Kallistab nii kõvasti, et Ann nutma puhkeb. FELIX Mis on? ANN Mul on nii häbi... 22 FELIX Millepärast? Minu eilse käitumise? Palun vabandust, aga ma ootasin lihtsalt liiga palju sellelt õhtult. Ootasin võimalust, et sind kallistada, suudelda, lihtsalt vaadata.... Ann, ma armastan sind nii tohutult. Vaata mind, vaata... Mul on ikka
talupoega, kes proovib oma vana hobust sundida vedama rasket vagunit, mis on inimesi täis. Talupoeg hakkab oma vana, jõuetut hobust peksma pärast publiku naermist tema ja tobeda etteaste pärast. Ta lööb nii metsikult, et teised ühinevad ,,lõbuga". Lõpuks hakkavad nad kasutama raudkange ja rauast teljega. Vana hobune alguses püüab vastu pidada, kuid kukub siis surnult maha. Poiss unenäos tunneb suurt kaastunnet surnud mära vastu, et ta kallistab ja suudleb teda. Terve unenäo jooksul talupojast omanik karjub, et mära on tema oma ning ta võib temaga teha, mis ta ise tahab. Üles ärgates teatab Raskolnikov ,,oma neetud unenäost" ja mõtleb õudusega ,,On see võimalik, et ma tõesti võtan kirve ja löön talle pähe, löön ta kolba lõhki....Jumal küll on see tõsi." Teatades siis ,,oma neetud fantaasiat ", sest ta ei suuda iial kõike kokku võtta.
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja s...
(Samal ajal tuleb esikust Helmer.) Jälle hakkab pihta üks suur teineteise hellitamine (oravake, lõokene jne.). Nora teeb ootamatult otsa lahti ning ütleb, et mes peaks Krogstadile pangas koha alles jätma. Mees jääb aga endale kindlaks. Tal on Krogstadi vallandamise kiri käes ning ta läheb ja viskab selle postkasti. Nora ,,kardab", et kui ta Krogstadi lahti laseb, võib nendega midagi halba juhtuda, ent mees ütleb otse välja, et ta ei karda seda meest, kuigi ta on kelm. Kallistab oma naist ning läheb oma kabinetti. Esikus kostub uksekell. Sisse tuleb Rank. Rank on juba surija moodi, tema tuju, jutt jne. Naine ei taha, et mees neid maha jätaks. Rank leiab, et tema koha siin majas saab endale Linde. Nora palub talt teenet. Mees on nõus ükskõik millist teenet näitma, veel enam, ta tunnistab, et armastab naist. Nora aga kohkub selle peale ning ei räägi talle oma saladusest. Naine räägib ss sellest, et tema mees sarnaneb tema isaga
See aitab ja laps jätab järele. Läheb teistega mängima tagasi. Emme tõi lapsele minu toodud maiustuse, kuna ta pole täna miskit söönud. Laps mängib, et see on rool ning sõidab sellega mööda tuba ringi. Saab selle isegi ise lahti Laps sööb maiustust ja mängib ise edasi koos teistega. Kui venna issi tahab sohki teha, siis laps ütleb, et ei saa, sest seal on kivi ees. Vahepeal läheb venna issi ära, laps läheb jätab hüvasti, kallistab, talle ei meeldi, kui keegi ära läheb. Laps jälgib telekat, sealt käib "Knight rider". Mattias ja vanem venna kommenteerivad autot, sumbutit, peegleid jne. Mäng jäetakse sinnapaika, kuna vanem venna otsustab hakata värvima, laps istub tema kõrvale ja kommenteerib värve, milliseid kui palju raisatud on jne. Palub venna käest endale ka paberi ning hakkab samuti värvima. Sellega saab tund aega täis ja minu vaatlus lõpeb. Nüüd saan lõpuks ka ise lastega tegeleda.
kui sa midagi ei teegi. Raske On Sõbral ,Keda Korra On Hüljatud, Raske On Südamel Mida Jäädavalt On Murtud, Raske On Elada Kui Seda Kõike On Tuntud Sõbrad , on need keda sa ei unusta , Sõbrad , on need kes sust hoolivad . Ei saa unustada sõpru , kes sust hoolivad . Kuid saab unustada "sõpru" kes on sulle haiget teinud . Istud vaikselt tooli peal Sind iga mõte kurvastab Soovin, et oleksin seal Soovin, et oleksin see , kes sind kallistab Tahan, et saaksin sind rõõmustada Vihkan seda, kui oled õnnetu Tahaks sind kallistada Tunnen, et olen siin mõtetu Mu sõnad muudavad vähe Mõtlen ju neid südamest Ei mahu sulle need tõed pähe Kuid see on ju minu armastusest Oled mulle kalliks saanud Oled tore ja lõbus Oled mulle südamesse jäänud Tahan, et oleksid rõõmus Kui mul igatsus on hinges, Sulle,kallis,mõtlen vaid. Minu tuju rõõmsaks muuta, püüad naeruga.... Sinu häält ma kuuldes, nutma puhken hingega.
oleks õige käituda. Teemat arutati ka suures ringis, kus loeti ette õpetlik lastejutt ning seejärel arutati, kuidas üksteist hoida ja armastada. Laste käest küsiti, kuidas nemad ennast tunneksid 2 ja mida teeksid, kui keegi neid hammustaks, tõukaks või näpistaks. Emma hammustamiskorrad on nüüdseks oluliselt harvemaks muutumas, aga kui see juhtub, siis teeb tüdruk kohe peale oma tegu ohvrile kaastundlikult ning siiralt pai ja mõnikord ka kallistab. Sellisest käitumisest on näha, et tüdruk sai midagi aru, kuid mitte lõplikult. Seega, õpetaja peab olema järjepidevalt jälgija, rahustaja, selgitaja ja uskuma, et korduvate situatsioonide ja lahenduste kaudu õpivad lapsed sotsiaalselt lugupidavalt käituma. Väärtusõpetus on lasteaias tõeline kirss koogil lastega arutatakse juba enne juhtumit erinevad ebameeldivad seisukohad läbi. Appi saab võtta programmi ,,Kiusamisest vaba
Äsja mesinädalatelt tulnud abielupaarilt ootaks näha õnnetunnet, kallistusi ning sooje tundeid, kuid midagi sooja nende kahe vahel ei ole. Hedda on Jörgeni vastu jäine ning Jörgen näiliselt lepib sellega. Esmakordselt on nende vahel näha lähedust ning füüsilist kontakti, kui Hedda teatab Jörgenile, et ootab tema last. Sellepeale muutub Jörgen justkui poisikeseks ning ta kargab Heddale sülle. Jörgen tundub olevalt siiralt õnnelik, kuid Heddast seda ei paista. Jörgen kallistab Heddat ning on mõtlemas juba erinvaid variante tulevase lapse jaoks, kuid Hedda lamab diivanil täpselt nii nagu Jörgen ta sinna jättis koomiliselt poolpikali olekus. Ehk tol hetkel Hedda mõistis, millise vea ta oli teinud. Kuna Hedda mainis eelnevalt Brackile, et tema lapsi mitte kunagi ei soovi, siis jääb vaatajaile ka segaseks, kas Hedda üldse on lapseootel või püüab ta Jörgenile lihtsalt hetkelist rõõmu valmistada, enne peatselt saabuvat traagilist lõppu.
beebi on ärkvel. Siis ei hakka vanem laps arvama, et tema saab tähelepanu vaid siis, kui beebit pole nähtaval. Suurem laps ei võta tavaliselt beebit omaks nii suure õrnusega, kui vanemad. Suureks abiks oleks ka kaasamine last tegevustesse imikuga. Näiteks siis, kui ema vahetab beebi mähet, saab suurema lapse appi võtta, paludel tal tuua uus mähe, hoida beebiõli pudelit või hoopid lõbustada beebit. Koolieelik võib muutuda kadedaks ka siis, kui ema kallistab isa, siis lihtsalt oleks sobilik võtta ette suurem kallistus, kuhu mahub ka laps, siis tunneb ta ennast jälle olulisena. Laps, kes on leppinud sellega, et ema tähelepanu on suunatud ka mujale, vajab kiitmist selle eest. Selleks, et ka vanem laps ennast erilisena tunneks, tuleks lubada vanemal õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks teavitada sellest, et kingitusi võiks tuua ka suuremale lapsele, nii ei teki tahaplaanile jäämise
Ma parem räägin temaga, kui magan.” Eva: “ Miks sa sellest mulle kohe ei rääkinud?” Sofia: “ Ma ei tahtnud sind tülitada. Ta arvab, et ma olen naljakas, sõbralik , ilus.” Eva: “ Ta peabki arvama, sest seda kõike sa ju oled. Sa pead aru saama, et ma ei suuda sind kaotada. Ma ei saa sind kaotada nii nagu su venda ja isa. Ma armastan sind.” Sofia: “ Mina armastan sind ka. Ma luban, et seda enam ei juhtu.” Sofia kallistab oma ema ning ütleb siis : “ Armastus ei saa tappa.” Õhtupoole loeb Sofia raamatut ning ta tunneb end halvasti. Tal iiveldab. Sofia jookseb kraanikausi poole ning oksendab. Ta on ehmunud, kuid siiski õnnelik. Ta ema Eva on väga endast väljas ning kraadib teda. “ Sul on peaaegu 40 kraadi palavik, sa pead jääma voodisse.” Sofia läheb voodi ja siis uinub. Hommikul ärkab ta üles ning läheb esimese asjana akna juurde, kus ta tavaliselt Steve’i näeb. Nad pole
17 päeva, 3 neist sõiduks, on puhkus. Selgub, et tagasitulles ei peagi ta kohe rindele minema, vaid hoopiski Heidelaagrisse õppekursustele. Kokku saab ta siis eemal olla 6 nädalat, ent kas tagasitulles on sõbrad alles? Ta pettus selles naises, kuna kuuldes, et Paul läheb puhkusele, ei pakkunud ta talle enam huvi. Kropp ja Kat saadavad Pauli rongijaama. Kodudeel muutub närviliseks. Sihtkohas meenub elu enne soda. Õde kallistab teda, Paul peaaegu minestab. Ta näeb, et ta ema on väga haige. Ema teeb talle ta lemmiktoitu, ent see ei maitse enam samamoodi. Ema on teistelt kuulnud, kuidas rindel on ja küsib ka Paulilt, end ta ei taha vastata ausalt, kogu julmust paljastada. Ta üritab asja ilustada ja seega tunneb ta end kodus mugavamini. Arstid arvavad, et emal on vähk. Tänaval kohtub majorit, kes ta peale karjub, kuna ta ei anna aud õigesti. Paul saab vihaseks ja vahetab riideid
Välja kujunemata emotsioonide regulatsioon. See kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti. · Ärev/ambivalentne - näitavad üles ärevust enne kui nad lahutatakse. On vähehuvitatud ümbrusest, hoiavad pidevalt ema lähedale, valvavad pidevalt et maha ei jäetaks. Kui maha jäetakse, siis nutab (väljendab distressi). Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab jne. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele, kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. M. Klaus ja J. Kennell (1975) - jälgisid kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Nad eristasid erinevaid puudutamise rütme, kust ja kuidas emad silitavad, jne. Vaatlesid emade käitumist ja klassifitseerisid eri
Marko oli sellest teada saanud ning õpetaja käskis tal mind koju saata. Terve tee ma lihtsalt vahtisin jalade ette, kuid ei nutnud. Alles siis kui koju jõudsin ja Marko mulle hüvastijätu musi tegi hakasin ma nutma. "Angela ..tasa Kairega saab kõik korda.Ära nuta nüüd ." Ta kallistas mind , ning see rahustas. Lõpuks läksin ma oma tuppa. Ning heitsin magama . * Olen haiglas.Kõik on ümberringi valge. Järsku siseneb mu ema ning kallistab mind! "Kullake sa oled elus..issand kuidas ma kartsin .Pärast seda bussiõnnestust oled sa 4 päeva koomas olnud!" "Ema ..kus ma olen ? Mis juhtus? "Sa oled Kesk haiglas, ning bussijuht tegi avarii. Kus olid sina ka peal. Paljud reisijad said surma . Välja arvatud sina ning 2 poissi,1 tüdruk ning vana naine." * Ning järmisel hetkel ma ärkasin.See unenägu tundus nii tõeline. Kui hiljemalt tuli mulle meelde et Kaire on haiglas ,veenilõikamise pärast. Ning mind saadeti koolist koju
! Millised sa ostsid? OSVALD: Ei ole. ROLAND: Küll sa kodus näed. ROLAND: Ma võtaksin siis teed. Laura? Ka LAURA: Appikene! Räägi, millised nad on. teed? Selge. Laurale ka teed. ROLAND: Kodus näed. Väga ilusad. OSVALD: Teeme siis kõigile teed – on üks Väikese kiviga. löterdamine. (Hakkab toimetama.) Aga mul LAURA: Issand, ma ei suuda enam. on ainult kaks tassi. (Kallistab Rolandit.) ROLAND: Me joome Lauraga ühest. OSVALD: Äkki sa, Laura, kallad nüüd teed? OSVALD: Ahaa, on kolmas ka, see on küll LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kole, võtan selle endale. Külalistele antakse kellele lahja? ikka paremad asjad. Tee peab väheke ROLAND: Kange. tõmbama. Istume siis laua taha. (Kõik OSVALD: Kange. istuvad laua taha. Paus.) Kuidas siis on? LAURA: Mhmh. Kuidas elu läheb
Kindel koht kus rahad liiguvad. OSVALD: Ma saan aru, et abielus te veel pole? ROLAND: Millest te seda järeldate? OSVALD: Sõrmuseid pole sõrmes. ROLAND: Ütleme nii, et sõrmused on juba ostetud. LAURA: On see võimalik! ROLAND: Ostsin ära jah. LAURA: Mis sa räägid! Millised sa ostsid? ROLAND: Küll sa kodus näed. LAURA: Appikene! Räägi millised nad on? ROLAND: Kodus näed. Väga ilusad. Väikese kiviga. LAURA: Issand, ma ei suuda enam. (Kallistab Rolandit.) OSVALD: Äkki sa, Laura, kallad nüüd teed. LAURA: Jah, muidugi. Kellele kange, kellele lahja? ROLAND: Kange. OSVALD: Kange. 13 14 LAURA: Mhmh. ROLAND: Noh, teeme väikese terava kah. (Võtab mantli taskust lapiku konjakipudeli.) OSVALD: (Laurale.) Vaata, seal on mõned pitsid. ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. OSVALD: Osvald
vanemateta; mina-identiteediga koos hakkab arvama; 3-4 aastaselt tekivad lastel küsimused nt * raamat Küsimused mida lapsed küsivad ja kuidas neile vastata *lapse küsimustele vastates tuleb 1. Asjana jääda neutraalseks! (laps küsib kõiki igis ikka kaldutakse neist ühe pooleküsimusi sama häälega) *oleneb lapse vanusest, jutt ei tohiks ajada last veel segadusse või hirmutada teda *tüdruku kõhus on väiksed täpikesed ja kui ta issit tugevasti kallistab siis areneb sellest laps *lastele aitab pilt või joonistus *ei tohi öelda et siis kui suureks saad siis saad teada *vasta midagi, võimalikult lihtsalt, et laps tunneb et teda kuulatakse *peres saab läbi sõnamängu sellised asju õpetada või muniasjutte lugeda mis on teiste maade omad, saab teha teiste maade toite, vaata et ükski rahvas ei saaks märgistatud 5) Individualistlikud ja kollektivistlikud kultuurid- ühes r
jaoks investeeris, mida J lubas ka kunagi talle tagasi maksta. Teised küsivad kus ta riided pärit on. J vastab, et käis Rootsis imago muutmisel ja sai Ace of Base´i vanad riided endale. Klassis kisub küll jälle nägelesuseks aga J vastab julgelt, kuna tal on siin samasugune õigus olla nagu igal teisel ja ta ei kavatse seda viimast aastat klassi idioodina mööda saata. Selgub, et Reelika on koolist lahkunud ja Rootsi vahetusõpilaseks läinud. Lõpuks kallistab J garderoobis Tädi Leedit ja läheb... ema juurde. Ema on kooki küpsetanud, mida J ei mäleta millal ta seda viimati tegi. Ema küsib kooli kohta, pakub kooki ja palub J käest vabandust. J ei oska midgai öelda, sest mida ta peaks andeks andma, kõike seda oli ju põhjustanud haigus ja ega ema ei saanud seda ju valida, aga loomulikult on hing katki kriibitud, ta on vihane mida ema temaga on teinud, aga ega nad ei osanud ka teisiti käituda kui kõik põgeneda oma hingerahu eest võideldes.
annaabi.ee 
