Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekond - kirjand (0)

1 Hindamata
Punktid
Perekond
Perekond on püha side vanemate ja laste vahel, kus kõik hoolivad üksteisest ja näitavad oma armastust teineteisele pisiasjadega. Isa on see, kes toob leiva lauale ja kaitseb perekonda, ema on see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet.
Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu.
Õnneks on peresid, kes saavad nautida lasterõõma ning nad elavad õnnelikult koos vanavanematega. Vanavanemad jutustavad oma lastelastele jutte ajast, mil nemad noored olid. Need jutud mõjutavad väga palju väikese lapse elu, kuna too tahaks ka näiteks seigelda, maalida või isegi tantsida. Nendest juttudest areneb välja laste mõttemaailm, kus omakorda arenevad unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad .
Isade ja emade roll on peres erinev. Isa on see, kes õpetab lapse tugevateks olema, kes neid vajadusel karistab, kes neid suurte ohtude eest kaitseb. Ema on see, kes lohutab, kallistab, poputab ja kui seda on vaja, kaitseb ta lapsi isa eest, kui too kipub karistamisega liiale minema, nagu see meestel tavaliselt juhtub. Lapsed armastavad oma mõlemat vanemat väga, aga ma olen märganud et tütred tahavad isaga olla rohkem kui emaga ja pojad suhtlevad emaga rohkem kui isaga. Ma ise olin ka nii öelda issi väike tüdruk, alati olin oma isal sabas ning õppisin temalt, kuidas grillida, marinaadi teha, klaverit mängida ja arvutit kasutama.
Kahjuks ei ole perekonnas elu alati õnnelik. Kui näiteks sureb peres isa ära ja lapsed näevad esimest korda oma ema pisaraid, jätab see lapsele südamesse haava, mida nad kunagi parandada ega unustada ei saa. Nad saavad aru, et elu pole igavene, iga hetk võib mingi tobe õnnetus sinu või su lähedaste elu ära võtta ja kahjuks selline õnnetus ei hüüa tulles. Laps arvab , et see on uni ja, et iga hetk võiks isa uksest sisse astuda, isegi mitme aasta pärast on hetki , kui reaalsus ei tundu reaalne.
Perekond on tõesti püha side, kus kõik hoiavad üksteist oma südametega kinni, et keegi valguse poole ei kõnniks, isegi kui on nendel see aeg. Ma armastan oma perekonda väga, kuigi sel on liikmeid puudu, hoolitsen ülejäänute eest topelt .
M.Ulm 2011
Perekond - kirjand #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marianne Ulm Õppematerjali autor
Kirjand perekonnast

Sarnased õppematerjalid

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas
8
docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Piret Kala PEREKONNA TÄHTSUS LAPSE KASVUKESKKONNAS Essee Õpperühm: TPALB-1KÕ Tallinn 2015 Üldjuhul vaadeldakse arengukeskkonnana perekonda, kaaslaste rühma ning elukeskkonda. Lapse esmaseks ja samas ka kõige mõjuvõimsamaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja –faktoriks on kahtlemata perekond. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000) Alates keskajast on lapse kasvukeskkond muutunud järjest turvalisemaks ja sõbralikumaks. Läbi järgnevate sajandite kasvatati lapsi küll karmilt ja neist püüti vormida korralikke inimesi, aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina.

Arengupsühholoogia
Perekonna seadused
9
doc

Perekonna seadused

Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ­ ema ja isa ­ tuleb paremini toime ka kasvatusülesannetega. Lapsed tahavad olla koos oma vanematega, rääkida neile oma muredest ja rõõmudest. Sageli lapsed isegi ei soovi, et vanemad nendega tegeleksid, vaid et nad lihtsalt oleksid nende läheduses. Laste mõtlemine on avatud. Seega on emal ja isal võimalus neile edasi anda seda,

Ühiskond
ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL
30
doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

Milline on isa roll perekonnas? Sellele küsimusele on erinevaid vastuseid ja arvamusi. Mis on ühe jaoks tavaline, on teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Tänapäeval on isarolli küsimus perekonnas teema, millest hakatakse rääkima üha rohkem ja rohkem. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. On ütlemine, et tüdrukud valivad mehi oma isa järgi. Poisid võtavad üle oma isa kombeid ja käitumismalle, mis on nende jaoks täiesti tavalised. Selleks, et perekond oleks toimiv ja tõhus, peavad kõik pereliikmed andma oma panuse. Lapsed peavad kuulama oma vanemate sõna, käituma korralikult, käima koolis, õppima. Vanemate ülesanne on anda lastele eeskuju, toetada, arendada ja motiveerida saada parimaks. Ema ja isa peavad aga omavahel suhtlema aktiivselt ja olema lapse jaoks olemas, sest lapse jaoks on see kõige tähtsam – et tema kõrval oleks nii ema kui isa.

Sissejuhatus kasvatusteadusesse
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed ­ sealhulgas lapsed ­ kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi

Perepsühholoogia
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

3 suhtumise. See on sama, kui näha oma peegelpilti. Tänu lähedusele on õdede-vendade peegeldus oluline. Õiget vanust õe või venna saamiseks ei ole olemas, sest see, mis sobib ühele, ei sobi jälle teisele. Varem oli see tavaline, et lapsed sündisid järjest, kuid nüüd soovitavad eksperdid oodata iga lapse järel mõne aasta, kuid siiski otsustab iga perekond ise, milline vanusevahe neile sobib. Kui õed ja vennad on tihedas reas või nende vahel on suured vahed, siis laps harjub sellega, kuid iga laps areneb ikka erinevalt, seega ei ole õige öelda, mis on õige või vale. Nii on ka lapse saamise puhul. Vanasti arvati, et on normaalne last saada kahekümne aastaselt, kuid nüüd, et hea on last saada kolmekümneselt. See, mis on normiks täna, ei pruugi

Psüholoogia
Isa roll lapse arengus
11
rtf

Isa roll lapse arengus

Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng......................................................

Perekonnaõpetus
Üksikvanema plussid ja miinused
5
odt

Üksikvanema plussid ja miinused

leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust. Kuid suure tahtmise juures on kõik võimalik, ema oli mul väga tubli ja kogu suguvõsa oli ka väga toetav ja saime üheskoos raskustest üle

Eelkoolipedagoogika
Kodu ja perekonna roll lapse arengus
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk......

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun