Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonnaõpetus (0)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kust lapsed tulevad?
  • Milline on teie arvates õnnelik lapsepõlv?
  • Kuidas b sõprusvanem?
  • Millise stiiliga oli kasvuperes teie kasvatus?
  • Milline peretraditsioon on teile hästi armas?
  • Millega on Aleksi puhul tegu?
  • Millise lahkumineku etapiga on tegu?
ISESEISEV TÖÖ nr 2
(Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5)
Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk.
1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad?
Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps.
Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub ).
2.„Palju õnne. Te ootate last” Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole).
3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage.
Ma arvan, et lapse sünd mõjutab mehe ja naise vahelisi suhteid positiivselt, isegi kui suhted on muidu olnud pingelised. Lapse sünd ise määrab paika mehe ja naise vahelise teineteise austamise, lugupidamise. Eriti mehel naise vastu, sest ta on näinud mida naine on suuteline kannatama ja kui palju endast õnneks andma. Natuke hiljem kujuneb selgelt välja kes täidab kodus lapsega tegelemise kohustust ja kes töötamise kohustust. Saab selgeks kes mis asjadega tegeleb ja mis kohustused kummalgi vanemal on.
4.Milline on teie arvates õnnelik lapsepõlv?
Õnnelik lapsepõlv on minu jaoks perekond ja kodu. Kui omad kokkuhoidvat perekonda, tugevate iseloomudega ema ja isa ning hoolivaid õdesid vendi. Kui sul on oma kindel kodu, oma tuba. Kui pere väärtustab koos olemise aega ja veedetakse aega koos (jõulud, nädalavahetus, saunapäev). Kui peres puuduvad pinged ja valitseb rahu ning vanemate vaheline armastus, mis lapsi mõjutab ja mis neile kandub. Rahu ja kindlustunne on ilusa lapsepõlve võti. Seda ei peaks üheltki lapselt ära võtma.
5.Laps elab koos ema ja kasuisaga. Lapse enda isa elab teises linnas ja omavahel nad eriti läbi ei käi. Kasuisa aga veedab küllaltki palju aega samas linnas eksnaise juures elavate isiklike lastega. Laps suhtleb tihedasti oma vanaisaga, kellega koos ta veedab palju aega. Milliste vanemuse liike täidavad lapse jaoks ema, kasuisa, pärisisa ja vanaisa?
Ema täidab bioloogilise, juriidilise ja sotsiaalse vanemluse liiki, kasuisa sotsiaalse vanemluse liiki, vanaisa täidab psühholoogilise vanemluse liiki ning pärisisa bioloogilise ja juriidilise vanemluse liiki, kuid ei suhtle oma lapsega.
6.Vanemad ütlevad 5- aastasele Indrekule, et on magamamineku aeg. Indrek soovib veel mängida. Kuidas käitub sellisel puhul a) vastutustundlik , kuidas b) sõprusvanem?
Vastutustundlik vanem suunab lapse siiski magama selgitades talle, et see on vajalik. Sõprusvanem lubab lapsel edasi mängida.
7.Miks ei ole Internetis välja antud kasvatuse käsiraamatut, kust oleks kasvatusprobleemide korral võimalik uurida, kuidas lapsega käituda?
Lapsed, vanemad ja olukorrad on erinevad.
8.Millises kasvatuslikus ülesandes tehakse vanemate poolt teie arvates kõige rohkem vigu. Tooge näiteid.
Eeskuju ja lapsele tähelepanu pööramine. Näidatakse varakult halba eeskuju(ka enesele teadmata) ning ei veedeta lapsega piisavalt aega ega väärtustata seda. Laps tunneb end varakult üksinda. On kadunud usaldus, kindlus - ja turvatunne . Antakse varakult lapsele vabadus ise otsustada ja jäetakse ta liiga varakult maailma üksinda. Ei suudeta kehtestada reegleid.
9.Millise stiiliga oli kasvuperes teie kasvatus? Miks nii tunned ?
Mina kasvasin ülesse peres, kus olin esimene laps ja vanemaks saades kadus vanema poolne armastus. Minult eeldati piiride taga püsimist, kuid mulle ei tehtud kunagi neid piire piisavalt selgeks või ei tehtud neid üldse piisavalt tugevaks . Tundsin, et ma ei ole enam oma emale tähtis. Noorusikka jõudes hakkasin piiridest üle astuma . Mitte kuulda võtmise peale saingi vabad käed ja pidin varakult kodust välja kolima . Ma ei olnud enam oluline. Mind ei toetatud ja see tõi mulle mõistuse tagasi. Kasvasin ise hakkama saades suureks. Tänaseks on mulle minu ema ja isa olemas, kuid usaldus ja turvatunne on lõhutud.
10.Milline peretraditsioon on teile hästi armas? Miks?
Mina mäletan enda lapsepõlvest kui olin ehk 6-aastane, et käisime igal nädalavahetusel peredega vanaema juures saunas. See oli alati tore ja mind alati valdas ootusärevus, sest vanaemaga oli nii palju teha. See on mulle armas, sest see oligi ainus heade mälestustega traditsioon, mis meil peres oli.
11.Juhtum: Miina ja Aleks on juba 4 kuud paar. Ühel õhtul nad leppisid kokku, et kohtuvad Aleksi koolis korraldatud peol. Aleks saabub peole, aga Miinat ei leia ta kusagilt . Aleks hakkab juba Miinale helistama, kui äkki märkab Miinat baaris . Miina pole üksinda. Ta vestleb ühe noormehega. Aleks näeb, kuidas Miina kallistab meest. Aleksil on paha tunne. Ta ägestub ja on Miina peale vihane . Samal ajal tunneb Aleks hirmu, et võib-olla ta ei meeldigi enam Miinale. Lõpuks Miina märkab Aleksit. Ta hüüab rõõmsalt:” Hei, Aleks! Lõpuks sa tulidki. Tule siia meie lauda.” Aleks on turris. Ta käratab Miinale: „Tänan väga, aga ma lähen nüüd koju!” Miina jääb Aleksile järele vaatama. Ta ei mõista, miks Aleks nii naljakalt käitus.
Millega on Aleksi puhul tegu? Kuidas see olukord nende vahel võiks laheneda?
Aleks tundis armukadedust ja hirmu, et võib tüdruku kaotada. Nad võiksid sellest rääkida ja enda tunded teineteise jaoks lauale laotada, et nad oskaksid edaspidi teineteisega arvestada.
12.Kas nõustute alljärgnevate väidetega või mitte. Põhjendage paari lausega oma arvamust.
a)Perevägivald on eraasi.
Perevägivald ei ole kunagi eraasi, sellest tuleb rääkida ja abi leida.
b)„Rusikas räägib” siis, kui mees ei leia sõnu.
See on väga vale. Rusikas ei ole kunagi miski mida kasutada kellegi või millegi vastu.
c)„Küll aeg kõik haavad parandab” ehk suhe paraneb iseenesest.
Suhe ei parane iseenesest, alati jääb miski õhku. Suhetega tuleb tegeleda. Tuleb rääkida.
d) Naised põhjustavad ise oma käitumisega vägivalla puhkemise.
Kõik peavad kõigiga arvestama ja kui inimene ei saa teine inimesega hakkama, siis on probleem temas endas.
13.Kas on erinevusi laste puhul kui vanemad lahutavad, sõltuvalt sellest, kas nende vanemad olid ametlikult abielus või mitte? Põhjendage.
Ma ei saa küsimusest hästi aru, kuid ametlik abielu võib olla palju tugevam kui lihtsalt kooselu. Tugevused ja nõrkused on üle kandunud lastele ja sõltuvalt sellest nad võivad omavahel ka erineda. Kui vanemate suhted on halvad, siis on lapsed emotsionaalselt ja vaimselt natuke hapramad, kui need kelle vanematel on olnud tugevad suhted. Lahutamise põhjused on erinevad ja tugevamate suhetega lapsevanemad suudavad probleemide ja laste vahele ehitada võimalikult tugeva seina, kuid nõrgemate suhetega paarid seda ei suuda.
14.Millise lahkumineku etapiga on tegu? Anna nõu, mida peaks edasi tegema.
Tarmo ja Reelika juhtum.
Nad abiellusid 7-aastat tagasi. Tarmol oli eelmisest kooselust tütar ja poeg, Reelikal 1 tütar. Esimesed abieluaastad läksid eriliste tülideta. Nüüd aga tunnetab Tarmo, et Reelika ei huvitu temast, naine väldib teda, tuues ettekäändeks lastega tegelemise. Reelika ei saa ise ka aru, mis temaga toimub. Kõik käib närvidele, seksuaalset tõmmet mehe vastu ei ole, mehe lastega tegelemine on muutunud vastumeelseks, kodust ei taha välja minna, enda eest hoolitsemine on jäänud unarusse , on tekkinud uneprobleemid jne. Kumbki pole olukorraga rahul, kuid edasi minna ei oska.
Tegemist on minu arvates teise etapiga ehk et abielu on jooksnud karile. Ma jätkuvalt arvan, et suhetest ja probleemidest tuleks rääkida. Arutada, rääkida, aega anda ja otsustada.
15. Kui lahutamine oleks keerukam protseduur , kas inimesed lahutaksid siis vähem?
Emotsionaalselt toimub lahutamine ikka endist viisi. See kas see protsess on keerulisem või mitte, ei muuda paraku inimeste suhetes toimuvat.
Vastuseid ootan aadressil [email protected]
Aitäh! Pea vastu, lõpp ei ole enam kaugel.
Vasakule Paremale
Perekonnaõpetus #1 Perekonnaõpetus #2 Perekonnaõpetus #3 Perekonnaõpetus #4 Perekonnaõpetus #5 Perekonnaõpetus #6 Perekonnaõpetus #7 Perekonnaõpetus #8 Perekonnaõpetus #9 Perekonnaõpetus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Keitikramarovskii Õppematerjali autor
1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad?
2.„Palju õnne. Te ootate last” Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vastavalt enda soole).
3.Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? Selgitage.
4.Milline on teie arvates õnnelik lapsepõlv?
jne

Sarnased õppematerjalid

Perekonna seadused
9
doc

Perekonna seadused

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Üldehitus PEREKONNA SEADUSED Juhendaja: õpetaja 2008 Ühiskonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik ühiskonna liikmed panustavad sellesse. On teada tuntud tõde, et kett on just nii tugev kui tugev on tema kõige nõrgem lüli. Kui võrrelda ühiskonda ketiga siis keti lülina võime vaadata perekonda. Perekonna edukaks toimimiseks ja kooseluks on oluline, et kõik pereliikmed panustavad ühisesse ellu. Traditsioonilistes ühiskondades peetakse tavapäraseks perekonda, mille moodustavad ema, isa ja lapsed, varasematel aegadel lisaks nendega koos elavad vanavanemad. Lapse arengu seisukohalt on väga oluline perekonna, nii ema kui isa olemasolu. Perekond on esimene kollektiiv, kus laps veedab oma esimesed, isiksusliku arengu aluseks olevad kõige vastuvõtlikumad aastad. Pere kus on olemas mõlemad vanemad ­ ema ja isa ­ tuleb paremini toime ka kasvatusüle

Ühiskond
Lydia Koidula-Tammiste küla veskitondid
8
odt

Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"

Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama ­ siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h

Kirjandus
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää

Kirjandus
ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL
30
doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“...........................................................................12 KOKKUVÕTE.........

Sissejuhatus kasvatusteadusesse
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................

Informaatika
Perekonnaõpetuse konspekt
40
docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.

Inimeseõpetus
Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun