Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Odüsseia (1)

3 KEHV
Punktid
Odüsseia
1. laul
Trooja sõjast on kümme aastat möödas. Kõik peale Odysseuse on oma kodumaale naasnud, sest teda hoiab ühel saarel kinni nümf Kalypso.
2. laul
Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele.
3. laul
Pylosel võtab Nestor Telemachose viisakalt vastu. Vana Nestor soovitab Telemachosel sõita Spartasse. Nii ta teebki. Kui ta Spartasse jõuab käib parasjagu pidu.
4. laul
Spartas võtab Menelaos Telemachose vastu ja Telemachos küsib talt oma isa kohta. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Külalised märkavad Telemachose kadumist.
5. laul
Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Odysseus ehitab endale parv ja sõidab ära. Enne Ithakale jõudmist vallandab posseidon kohutava meretormi ja kaldub kõrvale.
6. laul
Odysseusele antakse puhtad riided ja ta hakkab kuningalossi poole minema.
7. laul
Athena juhatab Odysseuse kuningalossi. Odysseus palub kuningalt ja kuningannalt abi. Nad on nõus Odysseust aitama.
8. laul
Odysseus võtab euryalose väljakutse vastu. Alkinoos palub et Odysseus oma rännakutest räägiks.odysseus hakkab oma lugu jutustama.
9. laul
Odysseus jõuab kükloopide maale. Ta teed ühe kükloobi pimedaks ja põgeneb oma meestega. Pime kükloop proovib kividega odysseuse laevu loopida.
10. laul
Odysseus sattub Aiolose saarele. Aios andis Odysseusele pauna kus olid tormituuled. Pärast seda sattusid nad kirke saarele, kus Odysseuse kaaslased muudeti sigadeks.
11.laul
Odysseus läheb allmaailma. Ta näeb seal oma sõpru ja oma ema, kuid ta läks sinna, sest ta tahtis oraakliga rääkida. Oraakel andis talle palju nõu.
12. laul
Odysseus asus jälle teele. Ta kuulab kinniseotuna sireenide laulu. Nad mõõduvad kohutava koletise Skylla ja Charvbdise koopast. Ja pärast seda jõudis Odysseus Kalypso saarele. Nii lõpetas ta oma juttu.
13. laul
Järgmiseks hommikuks oli juba Odysseus oma kodumaale koos tema kinkidega ära viidud . Odysseus küsib karjuselt, kus ta on. Karjus vastab. Athena muudab odysseuse vanaks kerjuseks.
14. laul
Eumaios kutsub Odysseuse oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et see Odysseus on.
15. laul
Telemachos taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole sõitma. Odysseus pärib oma perekonna kohta. Telemachos jõuab Eumaiose hütti juurde.
16. laul
Eumaios jookseb Telemachosele vastu. Athena puutub nõiavitsaga Odysseust ning kallistab rõõmust nuttes oma isa. Athena muudab Odysseuse uuasti vanaks.
17. laul
Odysseus jõuab oma lossi väravate juurde ja tema koer Argos tunneb ta ära. Sees viskab Antinoos Odysseust jalapingiga.
18. laul
Iron ja Odysseus kaklevad ja Odysseus võidab. Kosilased lahkuvad õhtul oma sõidukites.
19. laul
Odysseus põlvitab Penelope kõrval ja kõneleb temaga. Eurykleria tunneb oma peremehe haava järgi ära.
20. laul
Teeniad teevad ettevalmistusi pidusöögiks. Kui koilased saabuvad kohtab Odysseus Eumaiost. Penelope valib meheks selle, kes suudab Odysseuse vibu vinna tõmmata ja sellega läbi kaheteiskümne kirve lasta, mille sees on auk.
21. laul
Kõik proovivad Odysseuse vibu vinna tõmmata, kuid ebaõnnestuvad. Siis proovib odysseus ja laseb noole läbi kaheteistkümne kirve. Kõik on jahmunud.
22. laul
Ta tõmbab vibu uuesti vinna, kuid seekord tabab Antinoost. Ta haarab mõõga asub kosilaste kallale.ta tapab kõk kosilased ning annab laulikule armu.
23.laul
Eurykleia räägib penelopele juhtunust ning Penelope tormab Odyssesue kätte vahele. Odysseus läheb oma isa juurde, kes parasjagu künnab maad.
24.laul
Odysseus läheb oma isa juurde, kes teda ära ei tunne. Odysseus räägib oma isaga ja Laertesele tuleb Odysseus meelde. Lõpuks on kõik õnnelikultkoos.
Odüsseia #1 Odüsseia #2 Odüsseia #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hans Christian Ende Õppematerjali autor
põhjalik kokkuvõte 24-st laulust

Sarnased õppematerjalid

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald ­ 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er

Muusika
Prantsusmaa
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
Araabia
4
doc

Araabia

1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu

Ajalugu
Upstream intermediate b2 teacher s book
309
pdf

Upstream intermediate b2 teacher's book

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
Inglise keele õpik
309
pdf

Inglise keele õpik

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
Upstream B2 teacher
309
pdf

Upstream B2 teacher

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

Inglise keel
Upstream Intermediate B2 - Teacher book
618
pdf

Upstream Intermediate B2 - Teacher book

;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du

inglise teaduskeel
Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kiri

Keeleteadus




Kommentaarid (1)

ccplazza profiilipilt
ccplazza: Kas ta nüüd põhjalik on, aga midagi ikka...
21:41 16-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun