Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. Kuigi Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt suur hulk palverändureid ja islamiriikide valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, na...
ebajumalad ja need tuleb hüljata, mõlemad usuesindajad kogesid tagakiusamist. Kas islam oli uus usund, nagu enamasti arvatakse, või mitte, nagu leidis Muhamed ise? Miks? Pigem oli uus, sest eelnevalt olid araablased uskunud paljusid jumalaid ja austanud pühi puid, kive ja allikaid, siiski oli neil olemas Jumal Allah, aga nad ei pööranud talle nii suurt tähelepanu ega arvanud, et ta nende ellu kuidagi puutub. Kas ilma islamita oleks osutunud võimalikuks kalifaadi loomine ja araablaste vallutused? Jah, sest kaiilf oli ilmalik valitseja seega polnud erilist vahet. Siiski olid kõik sõjad ümbritsevate maade vastu nn pühasõjad, et oma usku levitada. Samas poleks riigi usk olnud ühtlane ja võib-olla oleksid tekkinud pinged erinevate religioonide vahel. Kirjelda islami kultuuri ja teaduse mõju Euroopale. Raamatukultuur, ilukiri ehk kalligraafia tarbeesemete ja hoonete seintel, Ibn Sina
ning kaubandus. · 9. sajandil hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku Hispaania, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia. · Bagdadi kaliifide võimu alla veel ainult Mesopotaamia. · Tekkis mitu sõltumatut väikest kalifaati, mis tülitsesid sageli omavahel. · Siiski räägiti araabia keelt. Bagdadi kalifaadist lõid lahku: · Córdoba kalifaat - Lõi lahku Bagdadist 8. sajandil, kalifaadi rajas viimase Damaskuse kaliifi viimane ellujäänud järeltulija. 9. 11. sajand oli Córdoba kalifaat kõige rikkaim ja arenenum riik Euroopas. · Kairo kalifaat - Kairo kalifaadi võimu alla kuulus kogu Põhja-Aafrika. Kairo ja Córdoba kaliifid olid omavahel pidevalt vaenujalal. · Pärsia - Langes 11. sajandil türgi hõimude (türklased- seldzukid) võimu alla. · Kesk-Aasia - Tugevaimaks riigiks kujunes Horezm, mis 13. sajandi alguses shahh Mohammedi valitsusajal
Olulisim sõnum- Allahi kõikvõimsus ja armulikkus Viimne kohtupäev Praktilised ettekirjutised Ei tõlgita http://www.masonicdictionary.com/k oran.html Kalifaat Prohveti surmale järgnev aeg Moslemid valisid prohvetile asemiku ehk kaliif Püha sõda islami eest nimetati dzihaadiks Kaks suurt piirkonda: islami koda ja sõja koda Araablased kiired ja edukad vallutajad, kalifaadist kujunes hiigelriik, pealinnaks sai Bagdad Araabia suurriigi õitseng Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõim Kõrgeim riigiametnik- vesiir, asevalitsejad- emiirid Alistatud elanikkond võis edasi elada oma traditsioonide kohaselt, aga pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud- massiline islami usku astumine Araabia keele omaksvõtt Valitsejad soodustasid alistatud maade linnaelu ja kaubandust Ülemvõim tõi läänepoolsetes maades kaasa linnaelu, käsitöö, kaubanduse ja põllumajanduse kiirema arengu Kalifaat ja kaubandus
1.1. Araabia varane ühiskond · Beduiinid sõltumatud hõimud kaamel veritasu patriarhaalsus · Meka Kaaba tempel polüteism Beduiin Kaaba tempel 1.2. Prohvet Muhamed (570-632) · Kirjaoskamatu kaupmees Mekast kuulutas suuliselt · 610 esimene ilmutus · 622 põgenemine Mekast (hidzra) moslemite ajaarvamise algus · 630 tagasipöördumine Mekasse Araabia riigi teke Mediina Quba mosee 1.3. Islami levik kalifaadi ajal · Kalifaat Araabia riik Lähis-Idas, Kesk- Aasias ja Põhja-Aafrikas (7.-10. saj) araabia keeles khalifa (järglane) kaliif, vesiir, emiir · Neli esimest kaliifi (Rasidun e "õigesti juhitud") Abu Bakr (632-634) Omar (634-644) Uthman (644-656) Ali (656-661) · Omaijaadid (661-750) pealinn Damaskus kalifaat saavutab suurimad piirid · Abassiidid (750-1258) pealinn Bagdad kultuuriline õitseng Harun al-Rasid 1.4
16. Nimeta islami 5 sammast! (õpik lk 19) 1.peab tunnistama, et pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet 2.viis korda päevas Allahi poole palvetama 3.paastukuul päikesetõusust päikeseloojanguni toidust ja joogist loobuma 4.vaestele almusi jagama 5.kord elus Mekas palverännakul käima 17. Kes on sunniidid ja šiiidid? Sunniidid on need kes eraldusid islami peavoolust, šiiidid on Ali toetajad 18. Selgita, miks Bagdadi kalifaadi aeg oli araablaste riigi hiilgeaeg! Kõik oli rahulik, kalifaadi maad olid rohkem arenenud 19. Tee selgeks vähemalt kolm näidet selle kohta, miks araablasi võib nimetada kultuurivahendajateks! Mida eurooplased araablastelt õppisid? Kirjandust, teadust, igapäevaelu korraldamist 20. Selgita mõisted: Mošee-moslemite palvepaik Minarett-mošee juurde kuuluv torn Imaam-palvejuht mošees Koraan-islami pühakiri 21. Nimeta kaks tähtsamat araablaste kirjandusteost!
Islam ja kalifaat. Mõisted 1. Araabia rändkarjakasvatajad - beduiinid 2. Jumala saadik ja sõnumitooja, Muhamedi tiitel - prohvet 3. Araablasest prohveti Muhamedi rajatud usk - islam 4. Islami järgija - moslem 5. Prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kalifaadi ehk islamiriigi kõrgeim juht - kaliif 6. Islami usuõpetuses püha sõda usu kaitseks, relvavõitlus uskmatutega - džihaad Islami kultuur Mõisted 1. Islamiusuliste palvepaik - Mošee 2. Mošee juurde kuuluv torn, kust usklikke palvele kutsutakse - minarett 3. Islamiusuliste vaimulik, juhatab mošees ühispalvust - imaam 4. Islami pühakiri-koraan Millistel teadusaladel olid moslemid eriti edukad? 1. Arstiteadus 2. täheteadus 3. Astronoomia 4. Matemaatika 5. Filosoofia 6. Ravimiteadus
796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi. Karolingide impeerium hõlmas 1 200 000 km2, kus elas 15-18 milj inimest. Kui võrrelda Bütsastsi keisririiga või Abbassiidide kalifaadi arenguga, ilmneb et Karolingide riik oli alaarenenud ääremaa. Karolingide renessanss- võeti eeskujuks antiikaeg, rajati õppeasutusi, koondati filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid, hariti end. Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga(814-840), kes jaotas impeeriumi 817a. oma poegade vahel, kuid kuna tekkisid tülid koguneti 843a. Verduni, kus sõlmiti riigi kolmeks jaotav kokkulepe. Ida-Frangi riigis tuli võimule Ottoniitide dünastia eesotsas Otto I Suurega, kes 962a.
I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses. II Varakeskaegse Euroopa kultuur (lk 72-73) 3. Too kolm näidet Rooma tsivilisatsiooni hääbumisest varakeskajal! • Rahvaarv vähenes märgatavalt. • Riigi põllumajandus ja kaubandussüsteem varisesid kokku. • Antiikne linnakultuur hakkas aegamööda hääbuma. 4. Miks hääbus Rooma tsivilisatsioon varakeskajal?
Hakati nimetama dzihaadi ehk püha sõda islami eest ja muu- usuliste vastu. Kujunes arusaam, et maailmas on vaid islami koda ja sõja koda. Viimases on alad, mida islam pole veel võitnud. 630. aastal alustasid araablased vallutussõdu, milles nad väga edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad Riik ja ühiskond kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõimuga riik. Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates piirkondades valitsesid asevalitsejad emiirid. Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn. Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne-
7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj 732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas. Bagdadi kalifaadi kujunemine. 756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj 843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu.
Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised olid aga maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid rahvad peagi islami usku siirduma. Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. 8. sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejal Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Badgad. Ja araablaste riik oli sellest ajast tuntud Badgadi kalifaadi nime all. Seda aega peetakse araablaste hiigelajaks. Uusi vallutusi ette ei võetud aga see eest arenesid kiirelt majandus ja kultuur. Suurtes linnades nagu Kairos ja Aleksandrias arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. 9. sajandil hakkasid mitmete piirkondade asevalitsejad Badgadi kaliifidest lahku lööma
assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10. sajandil tuli Egiptuses võimule Fatimiidide dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 15191551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest.
2 paavst 6 islamiusuliste ainus jumal 3 vandaal 3 germaani hõim 4 feodaal 1 feood 5 viiking 4 läänimees 6 Allah 5 normann 7 koraan 9 imearst Araabias 8 islam ...maa-ala, mida valitses kaliif 9 Ibn Sina 8 araablaste usk 10 minarett 2 ladina keeles "papa" 11 mosee 10 torn 12 kaliif 12 kalifaadi valitseja 13 Ibn Rusd 11 pühakoda islamiusulistel 7 islamiusuliste püharaamat 3.Mis juhtus neil aastatel? 622- sai alguse islamiusk 630- islami riigi teke 882- Vana-Vene riigi teke 988- Vana-Vene riigis võeti vastu ristiusk 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Luther 1558 - 1583- Liivi sõda, kus osalesid järgmised riigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola. Peale selle sõja lõppu jäid Liivimaa valitsejateks Rootsi, Poola.
Viikingid e. normannid 800-1050a. Suur mõju Euroopale, eriti idapoolsetele aladele. Usund animism ehk hingede austus. Futhark ruunikirja tähestik. Saagad suulised pikemad jutustused, kirjanduse mälestusmärgid. Nt ,,vanem eda,,- islandi saga. 7 saj algus islami usk, kui Muhamed sai Allahilt läkituse. Iga muslim peab kord elus käima Meka linnas, Kaabas. 622 Mediina Muhamed põgenes sinna koos poolehoidjatega, I islami kogudus. 630 Kalifaadi algus esimene kaliif. Dzihaad moslemi usukohustus, sõja koda, kus pole usuks islam, ning mida peab sõjaliselt parandama. 749 Bagdadi kalifaat õitsengu tipp, euroopast eespool kaubanduse ja kultuuri poolest. Kaliif islami usujuhi tiitel. Vesiir kõrgem riigiametnik. Emiir asevalitseja. Sariaat islamiseaduste süsteem. Sunna põhineb muhamedi ütlustel ja tegudel. Siidid koraan olulisem. Sunniidid sunna olulisem
lennufirmasid. • Dubai purskkaev • Palm Jumeirah projekt (the world) • Kodakondsus Olukord riigis praegu • Rahulik • Emiraadid on ära keelanud pagulaste sisserände riiki. • Riik areneb ka praegu väga kiiresti. Katar • Pindala: 11 437 km² • Riigikeel: araabia • Rahvaarv: 2,383,705 • Rahvastikutihedus: 176 in/km² • Emiir: Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī Ajalugu • Esimesed inimesed jõudsid Katari juba umbes 4.saj. • 7. saj-i I poolel langes see Kalifaadi võimu alla ning seal levis islam. • 1938 avastati Kataris naftavaru ja 1949 hakati seal naftat tootma, see muutis riigi kiiresti jõukaks. • 1916–71 Suurbritannia protektoraadi all. • 1971 kuulutati välja iseseisvus Doha • Katari pealinn on Doha. • Elanikke: 1 351 000 • Kõige kiiremini arenev linn. • Asutatud: 1825.a • Riigi majanduslik keskus Majandus • Absoluutne monarhia • Rahaühik: riaal (QAR) • Katari majandus põhineb nafta- ja maagaasi ammutamisel.
Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutusi, selle teotamine tähendab jumalateotust. Mõnedel on see lausa peas. 12. Millised on islami viis nn tugisammast? Usutunnistus; Palvust; Almus; Paast: Palverännak Mekasse 13. Milline on naise roll islami ühiskonnas?
v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab imu all p�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab rast moslemist presidendi valimist, mida toetavad sotsialistid, et hoida Marine Le Peni Rahvusrinne v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab imu alt v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ljas. Selle globaalse kalifaadi poole suunatud marsi esiplaanil on kirjandusprofessor Fran�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ois, kelle immersioon Huysmansiga on seotud peaaegu t�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ieliku huvi v�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab i hariduse puudumisega k�ndinud Michel Thomas on prantsuse autor,kes kirjeldab ige muu vastu.
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku
Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia. Ibn Sina (Avicenna) Tadziki teadlane, kes sai tuntuks meedikuna maadeuurjana. al-Masudi ajaloolane, avaldas palju väärtusliku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade aajloo, geograafia ja etnograafika kohta. al-Idrisi koostas maailmakaardi kus oli esmakordselt märgitud ka Eesti. Firdausi (940-1020) koostas ja värsitas rahvuseepose ,,Sahneme" Nizami (1141-1209) iraani luuletaja. Mõisted: Ulemaa Islami kirikukogu Sariaat Islamiusu üks kolmest tähtsamaist raamatutest. Misjonärid (lad. k. misso lähetus) Kritluse levitajad. Piiskopid algselt kogudes ülevaatajad, neist lähtus Katoliku kiriku hierarhia.
kooskõlas pühakirjaga.Koraani uurijad olid islamimaailmas väga austatud. · Lähis-Idas ja Pärsias koostati grammatikaid ja sõnaraamatuid juba 10-11.sajand · Ibn Mansur koostas Kairos 13.saj araabia keele entsuklopeedia. Taidziki teadlane Ibn Sina sai tuntud meedikuna ja maadeuurijana.Ibn Fadlan,Ibn Battuta andsid suure panuse geograafia arenusse ja ajaloolane al-Masudi esitas oma teoses"Kullaväljad ja kalliskivimaardlad" väärtuslikku teavet Kalifaadi ning ümberkaudsete maade ajaloo,geograafia ja etnograafia kohta . · Maraokolane al-Idrisi koostas maailmakaardil oli esmakordselt märgitud ka eesti. KOOLID JA HARIDUS · Kirjaoskus oli väike,kooliõpetaja elukutset ei hinnatud kõrgelt,hariduse aluseks oli koraan. · Esimene kool tekkis Mediina mosee juurde Muhamedi eluajal.Põhiline aeg kulus seal koraani pähe õppimisele ja muhamedi elu ja tegevusega tutvumisele,pisut õpiti ka kirjutamist ja arvutamist
Muhamed kuulutama uut usku, mille kohaselt on vaid üks jumal Allah (Jumal araabia keeles); Uut usku hakati nimetama islamiks; Esialgu toetas Muhamedi mõni üksik, keda nimetati moslemiteks ;16. juuli 622 Muhamedi põgenemine Mediinasse Seda sündmust peavad islamiusulised oma ajaarvamise alguseks; 630 Muhamed kolis tagasi Mekasse. Seda sündmust peetakse Araabia riigi alguseks Kalifaat ja tema vallutused: Esimeste vallutuste järel sai kalifaadi pealinnaks Damaskus; 749 kukutati Damaskuse kaliif võimult, uueks pealinnaks rajati Bagdad; Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik, kõrgemad ametnikud vesiirid ja piirkondade asevalitsejad emiirid Koraan: islami püha raamat (al-kuran ehk valjusti ettelugemine) ;koosneb 114 peatükist ehk suurast Islami viis tugisammast: 1),,Ei ole teist Jumalat peale Allahi ja Muhamed on Allahi saadik"
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne
Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Bütsantsilt vallutati Süüria, Palestiina ja Egiptus. Uus-Pärsia riik löödi sootuks puruks. VII sajandi teisel poolel vallutati kogu Põhja-Aafrika. Vallutati ka Hispaania, Küpros, Kreeta, Sitsiilia, osa Kaukaasiast. Üritati vallutada ka Konstantinoopolit. Hiigelriigi pealinnaks sai Damaskus, aga hiljem rajati uue pealinnana Bagdad. Riigi ja ühiskonna korraldus kalifaadi ajal Bagdadi kalifaat oli piiramatu valitsejavõimuga riik. Võeti omaks araabia keel. 10. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜLEVAADE AJALOOST. Frangi riik V-VII sajandil V sajand - Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida ning sundis ristiusku oma rahvale peale. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus. Chlodovechi pojad hakkasid riiki jagama, millega kaasnesid kodusõjad
Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on Jumalale andumise religioon, mis sai alguse 7. sajandil pKr. Islam on alates oma sünnist Araabias jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajajaks on Muhamed, kelle Mekas tekkinud ja 622 Mediinasse siirdunud kogudus laiendas 630. aastaks oma võimu kogu Hidzazile ja kujunes Kalifaadi tuumikuks. Saadik Muhamedi enese sõnade järgi on islam eluviis ehk din, mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus, et inimesi õige eluviisi din'i juurde tagasi tuua. Neid saadikuid ei võetud aga kuulda, neid kiusati taga ja isegi mõrvati, nende sõnum unustati, lõpuks saatis jumal Muhamedi.
Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Idaviikingid, keda mõnikord ka varjaagideks kutsutakse, purjetasid üle Läänemere ning piki Venemaa suuri jõgesid alla lõuna poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse maailma rikkamad linnad, Bütsantsi keisririigi pealinn Konstantinoopol (praegune Istanbul) ning Araabia kalifaadi pealinn Bagdad, aga viikingid on käinud ka Jeruusalemmas ning küllap kaugemalgi. Bütsantsi keisri ihukaitsemeeskond koosnes viikingitest, tuleb siiski märkida, et meieni säilinud ihukaitsjate nimede seas oli ka mitmeid soome-ugri ja balti isikunimesid. Vastavalt pärimusele ja Vene leetopisside andmetele asutasid peamiselt praegusest Rootsist pärit idaviikingid 862.aastal Vana-Vene riigi. Loode- Venemaal olid nende tähtsamateks keskusteks Novgorod, Vana-Laadoga ja Irboska
põhidogmad ja levik. Koraan, mošeed, medresed, karavanseraid. Kaaba tempel, Kaljumošee. Kuidas laienes Araabia kalifaat, millised olid tähtsamad linnad. Millised olid araablaste kultuurisaavutused: tähestik, arstiteadus, astronoomia, geograafia, leiutised. 622, 630, 632. Araabia ps, kõrb, kuumus, oaasid, vesi. Semiidi päritolu hõimud/šeik. Rändkarjakasvatajad beduiinid (lammas, kits, eesel). Kaamli kodustamine. Karavaniteed Pärsia lahe, Araabia ps ja Lähis-Ida vahel. Kalifaadi vallutusi: Egiptus, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia, Taga- Kaukaasia.8.saj tungiti Pürenee ps, nad peataks Frangi kuningas Karl Martell. Kalifaadi edu põhjusteks oli arvukus, usk ja püha sõda, hobused, relvad. Pealinn Damaskus (Süüria) Baddad (Pärsia). Kalifaadi valitsemine: kaliif- riigi- ja usujuht. Vesiir- peaminister, emiirid- provintside juhid. Kaliifipalee ja õukond Damaskuses (väga luksuslik) 7-8.s. Bagdadis 8-13.s. Õukonda kuulusid nt enuhhid, poeedid,
Meka poole * paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse Muhamedi surma järel toimus islami jagunemine kahte põhivoolu: *sunniidid tunnistasid esimese kaliifina Aku Bakrit ja sunnat * siiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid, et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste vailtsejana. Kalifaadi laienemine- Peale Muhamedi surma, sai juhtpositsiooni ta lemmiknaise isa Aku Bakr, kellest sai 1. kaliif e prohveti järglane. Ta positsioon oli kohe ebakndel ja mõned hõimud lõid lahku. Aku Bakr allutas need ning alustas vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia. 7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna * Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest * naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud
sajandi lõpul, protestandid 1706. aastal. 18. sajandi lõpukümnenditel tõusis eurooplaste huvi India rahvaste kultuuri vastu. Hakati uurima India keeli, kirjandust ja ajalugu ning kunsti. 1784. aastal alustas tegevust William Jonesi asutatud Bengali Aasia Selts, mis peagi kujunes suureks teaduskeskuseks. 1780. aastal hakkasid Indias ilmuma esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Ka islami levik aeglustus. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega.
veega, selle puudumisel liivaga), ALMUS (rahaline annetus, millega moslem toetab vaeseid ja abivajajaid), PAAST (tähendab keeldu süüa aasta 9. kuul ehk ramadaanil, päikesetõusust päikeseloojanguni, samuti on keelatud seksuaalsuhted, paastumisest on vabastatud haiged, rasedad, raugad, reisijad), PALVERÄNNAK MEKASSE (moslemi elu kõrghetk, minema peab täiskasvanuna ja siis kui selleks ei pea võlga võtma ega kahjustama pere rahalist stabiilsust, külastatakse Mekas olevat Kaaba kivi). 17)Kalifaadi teke ja vallutused. Prohveti surma järel valiti talle asemik kaliif. Tänu sellele nimetatakse Araabia riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi hõimlased ja lähisugulased. Nende valitsusajal said araablastest kiired ja edukad vallutajad. Hõimudevahelised röövretked ja vaenusuhted muutusid taunitavaks. Moslemi kogukonda käsitleti, kui üht suurt hõimu, mille liikmed pidid üksteisega rahus elama. Sõjameheelu ja röövimist harrastanud beduiinid
ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et see pakub moslemitele varjupaika külma ja leitsaku eest ning tahtis, et see täidab aset pühapaigana palveränduritele, mitte moseena avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise,
1. Teine "barbarite" rünnakulaine Euroopa järjekordne kriisiaeg. a. Põhjast tulid meritsi skandinaavlased: · Viikingid normannid e põhja inimesed. b. Lõunast tulid meritsi islamiusulised araablased: · 8. saj. vallutati Hispaania ja tungiti Galliasse, kus kaotati Poitiers' lahing. · Hõivasid 9. saj. Korsika ja Sitsiilia. · Ohustasid Apenniini ps. ja Bütsantsi. c. Maismaad pidi uus oht Aasiast ungarlased. 2. Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine a. Islami kujunemine: · Meka kaupmees Muhamed (570-632) hakkas islami usku allumist jumala tahtele kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (ar.k. islam alistuma, Allah jumal). · Ärritunud Meka kaupmehed sundisid ta linnast lahkuma. · Islami ajaarvamise alguseks 622. a., mil Muhamed põgenes Mekast Mediinasse, kus kogus populaarsust. · Islami võidulepääs 630.a
valdkondi ja seetõttu ei ole uurimine ja lugemine üksluine. Saan valida nende teemade vahel, mis mind kõige rohkem paeluvad ja mis on kõige tähtsamad osad kultuurist. Soovin uurimise ja lugemise käigus teada saada seda, kuidas erinevad inimesed elavad, riietuvad ja tähistavad tähtpäevi. Veel olen huvitatud ja arvan, et tähtis osa kultuurist on meelelahutus. Referaati tehes kasutan suuremalt jaolt raamatut H. Palamets,,Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''. Peale selle kasutan täiendamiseks ka uuemat raamatut Louis Bréhier,,Bütsantsi kultuur''. Soovin uurida selle kohta, kuidas lahutavad oma meelt Bütsantsis aristokraadid, vaimulikud, talupojad ja käsitöölised. Talurahva töö ja elu Talupojad olid oluline osa Bütsantsi majandusest, sest nendelt laekus põhiline osa maksudest. Tänu sellele suudeti varustada linnu ja armeed, peeti ülal keisrikoda ja aristokraatiat
1833) rajas 1817.a Calcuttas ilmaliku Hindu Kolledzi ning 1821.a bengalikeelse ajalehe.Roy nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist, polüteismist loobumist ja India avamist Euroopa mõjule.19.sajandi II poolel arenes India rahvuslik ja religioosne haritlaskond.Ahmes Khan rajas 1875.a Aligarhi orientaalkooli.1885.a lõpul kogunes Bombaysse 72 haritlast üle kogu India.Rajati India Rahvuskongress,mis oli esimene ülemaaline poliitiline partei. 4. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj jäi islamimaades nii ühiskonna kui ka kultuurielu seisma.Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid-moseed olid täis palvetajaid.Kuid nii see vaid tundus-Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse,teaduse,kunsti ja kirjanduse arengut.Islami levik aeglustus.Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega,
Nimeta kaks kristlikus kunstis esinevat žesti! Kakspüstistsõrme-õnnistusžest, käsisüdamel- kahetsusmärk Kus asub teos Paradiisi väravad? Kuidas liigitatakse Kristlik muusika? Psalmid, hümnid, vaimulikudlaulud Islam: 1,1 miljardit Tekkeaeg: 6.saj Ilmutus: 610 Hira mäel Pühakiri: koraan Islam- jumalale alistumine Usutunnistus 5 korda päevas palvetamine Paast Almuse jagamine Palverännakutel käimine Kalifaadi loomine: kogudust hakkasid juhtima tema sugulased- kaliifid 7.saj hakkas naabermaade vallutamine. šariaadi nõuded: teod, mida jumal käsib Teod, mida jumal soovitab, teod, mis on neutraalsed, teod mida jumal taunib, teod mis on keelatud Islami pühakiri Küsimused ja vastused ( islam) 1. Mis on koraan? –pühakiri 2. Kellele edastas ingel Gabriel esimese sõnumi ?- prohvet muhammeedile 3. Millest räägib koraan ?- põhiteemaks on suhe Jumala ja Tema poolt loodu vahel.
jt.), hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid (Emporion jt.) Rauaajal tuli Hispaaniasse kelte, kelle segunemisel varasema rahvastikuga tekkisid keltibeerid. Loode-Hispaanias elasid baskid. 3. saj. e.Kr. tulid kartaagolased, seejärel roomlased. 28. a. e.Kr. tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare Rooma impeeriumi osaks, kus levis algkristlus sama vara kui Roomas endas. 7. saj. jõudsid saarele araablased, läänegootide alad alistati. Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks.
Seda tähistataks Tishri kuu kümnendal päeval. kabalistika, on 12. sajandil välja kujunenud juudi usulis-filosoofiline süsteem, müstikavool, mis pretendeerib Jumala olemuse mõistmisele. asemik; Muhammadi surma järgse muslimi kogukonna juhi tiitel. Esimesed kolm kaliifi valitsesid Mediinast; Umaijaadide kaliifid Damaskusest ning Abassiidide kaliifid Bagdadist. Sunniidid austavad ainult nelja esime kaliifi. Alates 1517 asusid kaliifid Istanbulis. Kalifaadi likvideeris Kemal Atatürk 1924. meeleline heaolu shintos austatav loodusjõud, heatahtlikud vaimud, kes edendavad viljakust ja kasvu. Nad pärinevad jumala ning shinto mütoloogia järgi põlvnevad neist jaapanlased. kamide riiul; altaritaoline riiul shintos teo kontseptsioon, mis põhjustab sansaarat Judaismi toitumisseadustik sikhismi sümbol ortodokssete juudi meeste peakate Hiina omausund; ühiskonnaeetika süsteem, mida õpetas Kong Fuzi ning millele anti keiserlik tunnustus 2.
Egiptuses ja Süürias jäid alles ristiusu kirikud ja kloostrid. Alistatud rahvastelt nõuti aga makse. Islamiusulised seevastu olid maksudest vabastatud. Seetõttu hakkasid alistatudrahvad õige pea vabatahtlikult islami usku siirduma. Bagdadi kalifaat Araabia ülikute vahel toimusid pidevad sisevõitlused. VIII sajandil õnnestus Mesopotaamia asevalitsejatel Damaskuse kaliifide võim kukutada. Uueks pealinnaks sai Mesopotaamia linn Bagdad ja araablaste riik on sellest ajast tuntud Bagdadi kalifaadi nime all. Bagdadi kalifaati peetakse araablaste riigi hiigelajaks. Uusi vallutusi enam ette ei võetud; kuid see-eest arenesid kogu riigis jõudsalt majandus ja kultuur. Suurtes ja jõukates linnades Aleksandrias, Kairos, Córdobas, Damaskuses, Bagdadis, Buhhaaras ja Samarkandis edenesid käsitöö ja kaubandus. Ka põlluharimine oli õitsval järjel. Hoiti korras vanu ja rajati juurde uusi niisutussüsteeme. Araabia kalifaadi maad olid tol ajal palju jõukamad ja arenenumad kui Euroopa riigid
nad prohvet Aaroni järglased. Haibarid maksid kõrbehõimudele,et nad Muhamedi vastu võitlusse läheks,kuid Haibarid ei suutnud beduiinidele piisavalt maksta. Siis läksid juudid Mekasse Abu Sufjani jutule ning koos beduiinide ja Mekalastega läksidki nüüd Haibarid Mediina vastu sõtta. · 10000 meest,eesotsas Abu Sufjan, Halid ibn al-Walid ja Amr ibn al-As läksid Mediina alla. (Abu Sufjani pojast sai Muavija , islami 5 kaliif, kalifaadi kõige hiilgavama Omaijadide dünastia rajaja. Tänu viimasele kahele võlgneb islam võidud Aasia, Aafirka, Bütsantsi ja Pärsia üle). · Tänu oma salaorganisatsioonile sai prohvet armee lähenemisest teada. Ta ei osanud midagi ette võtta. · Pärslane Salman,kes oli kunagi Muhamedi jutule läinud ning islami vastu võtnud, andis talle head nõu. Kuna Mediina oli mägedega piiratud (Selja taga, asus Banu
Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I : A. ristisõdade algus; 1196 B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga 843 C. Araabia kalifaadi teke 632 D. Vana-Vene riigi tekkimine 882 E. Karolingide renessanss. 745-814 ca Vastus: C, E, B, D, A Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda II : A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1
Muhamed oli sunnitud aastal 622 lahkuma Mekast Mediinasse. See ongi islami ajaarvamise algus. Päikesekalendris 365 päeva, moslemite kuukalendris 354 päeva. Araabia riigi algus 630, kui Muhamed pöördus tagasi Mekasse, väga kiiresti Muhamed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. Alguse sai Araabia kalifaat, see hakkas väga kiiresti laienema. Selle keskuseks alguses oli Meka, hiljem kandus see põhja poole kõigepealt Damaskusesse ja seejärel Bagdadi. Kalifaadi puhul oli tegemist teokraatliku riigiga vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht. Juhtis ka nn peaminister ehk vesiir kaliifi esimene abiline. Maailmariik hõlmas tohutuid alasid Euroopas, Aafrikas, Aasias. Seda polnud võimalik valitseda ainult ühe kaliifi abil, kujunesid välja erinevate piirkondade asevalitsejad emiirid. Äärealade emiirid lõid kaliifist lahti ja rajasid emiraadi, näiteks Hispaanias tekkis Cordoba emiraat; Põhja-Aafrika emiraat
mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust. KORDAMINE Keskaja periodiseering ( kogu keskaja perioodi)ja feodaalühiskonna üldiseloomustus..katoliiklus ja vasalliteet - tunnused. Kujunesid seisused: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Millal ja miks algas suur rahavste rändamine ja esimesed barbarite kuningriigid Frangi riigi tekimine, merovingid ja karolingid Feodaalsuhete kujunemine Islami teke ja Araabia kalifaadi kujunemine ja islami kultuur Viikingid ja viikingaeg Ida rooma keisririik ehk Bütsants ja püsimajäämise põhjused Ristiusu kujunemine Feodaalne majandamissüsteem M L IV 1054 D-500 C-100 M. LX. VI
4) ISLAMI ÜLEMVÕIM JA LANGUS A. Ülemvõim 8 sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711-718) läänegootidelt peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid, kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas moslemite Hispaania-vallutuse algust.732 aastal tungisid Umaijaadidee kalifaadi väed Frangi riiki, kus Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Seda on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invatsioonist. B. Langus Termin rekonkista on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Selle alguseks peetakse aastat 722, mil loodia Astuuria kuningriik, kõigest 11 aastat pärast
Al-Qaedale iseloomulik tehnika on enesetapurünnakud ning üheagsed pommitamised erinevate sihtmärkide pihta. Need tegevused on omapärased liikumise liikmetele, kes on andnud tõotuse olla lojaalsed Osama bin Ladenile või arvukamale hulgale al-Qaedaga seotud indiviididele, kes on on läbinud õppused ühes liikumise laagrites Afganistaanis, Pakistanis, Iraagis või Sudaanis. Al-Qaeda ideoloogiad kujutlevad täielikku lahutust välisriikide mõjust moslemi riikidele ning uut islami kalifaadi. Väidetavad uskumused sisaldavad ka arusaama, et kristlikku-juudiliidu vandenõu on hävitada islam ning pealtvaatajate ja tsiviilisikute tapmine on dsihaadi (püha sõda) kohaselt religioosselt õigustatud. Al-Qaeda on ka tuntud usulahkude vägivalla õhutajana moslemite hulgas. Rühmitus ei salli mittesunniidilisi harusid ning mõistab neid hukka. Al- Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, kuna vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ega inimlik.1
paremuse poole alles renesanssi saabudes. Kui nüüd tõesti jälgida tervet Bütsantsi olemust ja ühiskonnakorraldust, jääb mulje et igalühel meist oleks sealt midagi õppida. Bütsantsi vaatamisväärsused, teadustööd ja kirjandus on killuke tähtsat ajalugu, mis iga uurija imestama paneb ning tekitab küsimuse: '' Kuidas see siis võimalik oli ? '' 26 Kasutatud kirjandus: Raamatud : H. Palamets Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust Tallinn , 1991 Internet : http://hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/bytsants.htm http://www.crystalinks.com/bysantine.html http://www.newadvent.org/cathen/03069a.htm http://chaos1.hypermart.net/bys/tbe.html 27
Samal aastal tungisid moslemid ka Hispaaniasse. Nende ekspansioon põhja lõppes 732. aastal, kui nad kaotasid Prantsusmaal Toursi lahingu. Kristlik Euroopa võitles moslemite vastu sajandeid. Ajapikku vallutasid kristlased tagasi Hispaania ning 1492. a ajasid moslemid sealt lõplikult välja. 14. sajandil tungisid Osmani türklased Anatooliast Euroopasse ning vallutasid suurema osa Balkani poolsaarest. (Breuilly et al. 1999: 69) Samal ajal laienes islami mõju Bagdadi abassiidide kalifaadi kaudu idasuunas kuni Bengali laheni Indias. Alates 1526. aastast kontrollis Mogulite impeerium enamikku Hindustani poolsaart, kuid kaotas pikkamööda oma jõu ning 1858. a sai Indiast Briti impeeriumi osa. (Breuilly et al. 1999: 69) 1700. aastast on alates on islamimaailma kirjeldatud kui ,,islami languse" ja ,,Lääne tõusu" või ,,taanduva traditsiooni" ja ,,võidutseva modernsuse" võitlust. Tänapäeval on selline lähenemine liigse lihtsustamisena kõrvale lükatud
Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini. VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris. Selles ajas jõudis lõpule arabiseerimise protsess kalifaadi keskmes olevates piirkondades: Süüria, Iraak, Egiptus. Valitsejaks oli sel perioodil Abassiidide dünastia, kes olid prohvet Muhamedi onu al-Abbasi järglased. Pealinnaks sai Bagdad, ning riik sai nimetuseks Bagdadi kalifaat. XII - IXX Sajand oli otomanide dünastia valitsemise periood, mille riigi piiridesse mahtus suur osa Euroopast ja Väike-Aasiast. Selle dünastia rajaja Osman I lõi riigi ja valitsemissüsteemi, mis suutis vastu pidada vaatamata arvukatele sisepingetele,
610 hakkas jutlustama uut usku jumal Allah 16. juuli 622 moslemite ajaarvamise algus (Mediinasse ehitati I mosee) KORAAN islami usu püha raamat, araablaste elukorralduse juhis 114 peatükki e. SUURAT Püha Sõda e. DZIHAAD palvetatakse 5 korda päevas palverännak e. HADZ veel kaks raamatut: Sunna ja Sariaat islam araabia keeles alistuma 3. Araablaste vallutused ja suurriigi kalifaadi loomine - Edu põhjused: vaprus, surmapõlgus hea ratsavägi kõrge võitluskunsti tase hea distsipliin - Islami leviku põhjused salliv suhtumine teiste rahvaste tavadesse islamiusulised vabastati maksudest 4. Araabia kultuur - Araablaste vahendusel jõudsid Euroopasse Araabia, India ja Hiina teadlaste teosed - Peamine sild Lääne Euroopa ja araablaste vahel oli Pürenee ps
Araabia poolsaar Kes olid muu-usulised maksustati. Islami usku ei surutud peale. Vallutatud alade eliit astus usku, et jõuda araabia riigis juhtpositsioonile. Lisaks sellele, et nende vallutuste kaasabil levis islami usk, levis ka araabia keel. Araabia riik lagunes väiksemateks iseseisvateks üksusteks. Emiirid kuulutasid ennast iseseisvateks ja sellest tuleneb riigi nimetus emiraat. Vallutatud alade kultuur mõjutas kalifaadi kultuuri. Araablased vahendasid ida ja lääst. Astrolaab(tähe kõrguse mõõtja), araabia numbrid, paber, kompass, jne. on Euroopasse toodud araablaste vallutuste kaudu. Araabia kõrgemad koolid olid ka eeskujuks Euroopa ülikoolidele. Kõrg-Keskaeg Rahvastik ja agraarsuhted kõrg-Keskajal Aasta Rahvaarv miljonites 600 26 mln. 1000 36 mln. 1100 44 mln. 1200 58 mln. 1300 73 mln. 1346 80 mln.
progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki Hispaania, Egiptus, Süüria Iraak ja Iraan. Tegelik võim riigis läks sultanite kätte. Iraanis ja kesk-aasias palgati sõjateenistusse rahvaid silmapaistvaimad türklased. Türklastest tungi esile seldzuki hõim, võtsid usuks islami usu ja tungisid 11 saj kesk-aasiasse ning iraani, kus nende pealikud
annaabi.ee 
