Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Araablased ja Islamimaad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Araablased ja islamimaad
Geograafilised ja looduslikud olud
Araabia poolsaar asus varaseimate tsivilisatsioonikollete
Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses.
Elanikkond kõneles semiidi keeli ja tegeles
rändkarjakasvatusega.
Jeemeni riikide jõukus põhines niisutuspõllundusel ning
kaubandusel.
Enamik Araabia poolsaare asukaid teenisid elatist
beduiinidena.
Ühiskond - patriarhaalne.
Araabia poolsaar
Ühiskond ja usk
Polüteistlik.
Austatakse palju
loodusobjekte, nt must
meteoriit
Araablaste tähtsaim
usukeskus.
Allah oli kõige tähtsam jumal.
Kaaba tempel on pühendatud
Allahile ja 360 teisele jumalale,
kelle puust kujud olid sinna
püstitatud.
Kaaba tempel
Muhamed ja tema kuulutus
Prohvet.
Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis
araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai
islami usk ja selle pooldajad olid moslemid.
Sündis Mekas ja kasvas üles onu eestkoste all, kuid abiellus noore
mehena rikka kaupmehe lesega.
Muhamedi sõnumid Allahilt pandi peale tema surma kirja ning seda
nimetatakse Koraaniks.
Pidas juudi usku ja kristlust väärõpetusteks, raamatu rahvaks.
622. aastal asus Jathribi, moslemite keskusena ,,prohveti linn" ehk
Mediina
630. aastal naases Mekasse arvukate pooltajatega ning eemaldas
Kaaba templist kõikide jumalate kujud, v.a Allahi oma.
Allahi nimi Araabia galligraafia kirjas
Kalifaat ja araablaste vallutused
Kaliif ­ moslemite poolt valitud prohveti asemik. Selle tõttu nim.
Araabia riiki järgneval perioodil kalifaadiks.
Hakati nimetama dzihaadi ehk püha sõda islami eest ja muu-
usuliste vastu.
Kujunes arusaam, et maailmas on vaid islami koda ja sõja koda.
Viimases on alad, mida islam pole veel võitnud.
630. aastal alustasid araablased vallutussõdu, milles nad väga
edukad olid.
VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal
Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud.
Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad
Riik ja ühiskond kalifaadi ajal
Piiramatu valitsejavõimuga riik.
Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt
ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates
piirkondades valitsesid asevalitsejad ­ emiirid.
Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni,
mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia
maadeks.
Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn.
Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne-
Euroopa suurimad ja rikkaimad linnad.
Moslemite uskumuste
kohaselt sõitis Muhamed
Araabiast
Jeruusalemma ja tagasi
ühe ööga. Ta ratsutas
müstilise eluka
Borakiga, pool inimene
ja pool hobusetaoline.
Vaata lisa:
http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm
Kasutatud kirjandus
http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm
http://www.sitesatlas.com/Maps/Maps/604r.gif
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Allah-eser2.png
http://www.meteoris.de/img/basics/Kaaba.jpg
http://www.photius.com/images/sa02_03b.jpg
,,Keskaeg" Mait Kõiv, Mati Laur lk 49-55
Vasakule Paremale
Araablased ja Islamimaad #1 Araablased ja Islamimaad #2 Araablased ja Islamimaad #3 Araablased ja Islamimaad #4 Araablased ja Islamimaad #5 Araablased ja Islamimaad #6 Araablased ja Islamimaad #7 Araablased ja Islamimaad #8 Araablased ja Islamimaad #9 Araablased ja Islamimaad #10 Araablased ja Islamimaad #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elis Käsper Õppematerjali autor
Slaidshow Araabia ja Islamimaade oludest ning uskumustest.

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg
8
docx

Keskaeg

kuulus majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil 560. aastal vallutas Itaalia uus germaani hõim – langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Paavstidest said VII sajandi alguseks Rooma linna ja ümbruskonna tegelikud valitsejad. Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine 687 koondas ühe piirkonna majordoomus Frangi riigis kogu võimu enda kätte. Karl Martelli ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said 732. aastal Poitiers’ lahingus lüüa. Martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama oma sõjameestele maatükke, millelt saadava sissetuleku eest pidid nood hankima endale ratsahobuse ning varustuse (araablaste sissetungimise vastu). Frangi valitsejate ja paavstide liit. Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks.

Ajalugu
Kauged tsivilisatsioonid
8
doc

Kauged tsivilisatsioonid

Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoi eest ­ hea kaubavahetus ja postiteenindus. Koormaloomadena laamad + inimesest koormakandjad, kiirteated = jooksvad kullerid. RATASVEOKEID ANDIDE ELANIKUD EI TUNDNUD. Inkade riigi allutasid 1532-1528 hispaanlased. Kaasa aitasid vastuolud inkade seas (kodusõda poolvendadest trooninõudjate vahel). Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena

Ajalugu
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

ristiusu. 6.saj  529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias.  Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj  622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj  732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas.  Bagdadi kalifaadi kujunemine.

Ajalugu
Keskaeg
5
doc

Keskaeg

Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud
27
doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Prantsusmaad päästma, määrati vägede eesotsa Ida-Rooma ehk Bütsants (15-16) Keskajal nimetati Ida-Roomat Bütsantsiks, seal elasid endiselt roomlased, kellest enamik rääkis kreeka keelt. Keiser Justianuse ajal püüti seal taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Nende vastasteks kujunesid langobardid, kelle tõttu kaotati Itaalia, hiljem ka bulgaarid, kes rajasid bulgaaria riigi, hiljem sulandusid slaavlastega. Bütsantsi olusid raskendasid ka araablased, kes vallutasid vahemere idaranniku ja egiptuse, rüüstasid ka mitu korda Konstantinoopolit. 10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun