flamingolised Selts Piciformes Selts Podicipediformes rähnilised pütilised Selts Procellariiformes Selts Psittaciformes Selts Sphenisciformes albatrossilised papagoilised pingviinilised Selts=Order Strigiformes kakulised Sugukond=Family Strigidae kaklased Sugukond=Family Tytonidae loorkaklased Selts=Order Passeriformes värvulised Sugukond Turdidae Sugukond Troglodytidae Sugukond Sturnidae Sugukond Sittidae Rästaslased Käbliklased Kuldnoklased Puukoristajalased Sugukond Regulidae Sugukond Passeridae Sugukond Paridae Sugukond Oriolidae
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende
1), karvasjalg-kakk, kodukakk ja kassikakk. Neist viis viimast on metsaliigid (Kontkanen jt, 2004:68). Juhukülalisena käib Eestis lisaks kivikakk ning karmidel talvedel, kui põhja pool on vähe toitu, tulevad siia ka habekakk, lumekakk ja vöötkakk. Suurim kakuline on kassikakk (Eesti... 2011). Pilt 1 Händkakk (Kontkanen jt, 2004:75) Kakulised jagunevad kaheks sugukonnaks: kaklased (Strigidae) ja loorkaklased (Tytonidae). Kakkudel on iseloomulikult kogukas pea, mida nad saavad pöörata peaaegu täispöörde jagu. Tänu sellele on neil lai nägemisulatus. Nende sulestik on kohev. Neil on suured silmad, mille ümber on sulgedest sõõrid (Allas jt, 2007:12). Silmade värv on varieeruvalt oranz, kollane või must (Hayman, Hume, 2004:151). Enamiku kakuliste jalad on küünisteni sulgedega kaetud (Eesti... 2011).
Arusisalik zootoca sisaliklased soomuselised jäälind jäälind jäälindlased siniraalised Pöialpoiss pöialpoiss pöialpoislased värvulised Valge-toonekurg toonekurg toonekurglased toonekurelised Tuuletallaja pistrik pistriklased pistrikulised Kassikakk kassikakk kaklased kakulised Hallvares(alamliik) liik: Vares vares vareslased värvulised Kalakotkas kalakotkas kalakotkaslased haukalised Rabapistrik pistrik pistriklased pistrikulised Teder teder faasanlased kanalised Sinikael-part part partlased hanelised Tuttpütt pütt pütlased pütilised
ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae) linavästrik (Motacilla alba) västrik (Motacilla) västriklased (Moticillidae) suitsupääsuke (Hirundo suitsupääsuke pääsulased (Hirundinidae) rustica) (Hirundo) suur-kirjurähn (Dendrocopos kirjurähn rähnlased (Picidae) major) (Dendrocopos) kassikakk (Bubo bubo) kassikakk (Bubo) kaklased (Strigidae) kägu (Caculus canorus) kägu (Cuculus) kägulased (Cuculidae) tikutaja, taevasikk (Gallinago nepp (Gallinago) kurvitslased (Charadriiformes) gallinago) kiivitaja (Vanellus vanellus) kiivitaja (Vanellus) Tüllased (Charadriidae) sookurg (Grus grus) kurg (Grus) kurglased (Gruidae) hüüp (Botaurus stellaris) hüüp (Botaurus) haigurlased (Ardeidae)
· pesitsevad puuõõntes · levila hõlmab kõiki troopilisi metsi O pingviinilised sphenischiformes · suled väikesed ja kitsad · alusnahk paks ja rasvarikas · tagajäsemed lühikesed · elavad karjadena · levinud antarktikas 58 · pesitsevad maismaal või jääl O kakulised strigiformes F kaklased F loorkaklased O jaanalinnulised struthioniformes F kiivilased F kaasuarlased F jaanalindlased · suured linnud karmide karvataoliste sulgedega · pea ja kael paljad ning ereda värvusega · jalad 3 varbaga · tiivad peaaegu täiesti redutseerunud
annaabi.ee 
