"musts" - 1 õppematerjal

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

Üldpikkus 25 cm. Karvasjalg-kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab suuremaid metsi, metsatukkasi või männikutes elab harva. Elab eelkõige kuuse-segametsades ja männikutes. Pesitsemisvõimaluste korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi rabamännikuid.. (T. Randla, 1976) Eestis pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee) Kivikakk: Ei ole kaitsealune liik. Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes. Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976) Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee) Kodukakk: III kategooria liik. Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda peenmustriga "loor". Aktiivne peamiselt öösiti