riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra
Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Nad leidsid, et J. Tõnissoni poolt moodustatud valitsus ei olnud neile meelepärane. Vapsid tegid valesüüdistusi ning levitasid laimu. Üsna pea kehtestati tänu sellele üleriigiline kaitseseisukord. See piiras rahva poliitilisi vabadusi ning suleti poliitilised organisatsioonid. Kaitseseisukorra kaotamise järel kavandati uusi valimisi, mis näitasid, et rahvas pooldab just vapside võimu, seega otsustasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 1934 kuulutati taaskord välja kaitseseisukord, mis andis Pätsile pea piiramatud õigused. Eesti rahvale tehti Pätsi ja Laidoneri poolt ajupesu. Päts ja Laidoner põhjendasid kaitseseisukorra väljakuulutamist vapside väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga
EV perioodist Eesti okupeerimiseni 1. Vaikiv ajastu (ptk.16) 1) Sõjaväeline riigipööre Päts ja Laidoner teostasid selle 12.03.1934.a. Võtsid oma kontrolli alla Tallinna kesklinna ja Toompea. Vahistati vapse kogu maal (u. 400). Õhtul kehtestas valitsus Pätsi nõudel 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Suleti vapside organisatsioon, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Lükati valimised edasi kaitseseisukorra lõpuni ning tühistati vapside saadikumandaadid kohalikes omavalitsustes. Algas puhastustöö riigiaparaadis. 2) Pätsi ja Laidoneri võimu kindlust. Määrasid peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbundi. Septembris pikendati kaitseseisukorda 1.a
- 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru 2) Taheti kehtestada valimistel enamuse põhimõte, palka makstakse ainult istungijärkude kestvusel, kaotatatakse maavalitsused 3) avatud nimekirjad, poliitikutele vähem raha, riigivanem saaks valitud rahva poolt - 12.03.1934 Pätsi, Laidoneri riigipööre - kaitseseisukorra kehtestamine - hoida ära vapside riigipööret - vapside arreteerimine Demokraatia kaitseks: tekkinud olukorras tuli riiklikku režiimi karmistada, ei muutunud sotsiaalhoolekanne, vapsid tahtsid fašistlikku riigipööret, kaitsesid põhiseaduslikku korda, Diktatuuri kehtestamine: taheti asendada “lodevat korda” korporatiivse “kodade süsteemi” või “juhitud demokraati” korraga, mis ei ole demokraatlik,
-juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus *1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. *1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. *Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus: *Riigivanem oli rahva poolt 5ks aastaks valitud suure võimuga riigipea( veto,laialisaatmine) *Riigikogu liikmeskonda vähendati *Täidesaatev võim valitsusel eesotsas peaministriga,kes pidi saama riigivanema usalduse. Üleminekuaeg: *Demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele
Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955
rahvahääletusel. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre -Pätsi ja Laidoneri sõjaväeline riigipööre. - Sest vapsid olid riigis väga populaarsed ja nende juht Larka oleks ilmselt riigivanema valimised võitnud ning seda kardeti - Päts teatas rahvale, et vapsid tahavad vägivaldselt võimu haarata ja, et rahvas on vaimselt haige, sest toetab vabadussõjalasi (solvav ja vale rahvale nii öelda, rahvas polnud loll). -Pätsi nõudel kehtestas valitsus üleriigilise kaitseseisukorra , ülemjuhatajaks Laidoner. -Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. -Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni ning Päts ei tahtnud vapse valitsuse juurde lasta. Päts arvas, et Eesti riik on haige ja tema teab, kuidas seda parandada. -Vapside juhid arreteeriti, toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt. -Toimus puhastustöö riigiaparaadis. 8. Vaikiv ajastu -1934 a. Päts ja Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist.
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris
Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919)
Sirk Loe dokumente õpikust lk 48-49 Kujutle, et oled poliitkommentaator. Kuidas kommenteeriksid? Põhiseaduse kriis • K. Pätsi õhutusel oli hakatud kritiseerima Eesti Põhiseadust, et see annab liiga suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust
kultuuri saksastamisele või venestamisele. Inimesed said hakata tegelema erinevate hobide/töödega. Esile hakkasid tõusma kirjandus-, muusika-, teatri-, kunsti- ja hariduselu. Haridust hakati saama eestikeeles ning ehitati hulk koolimaju ning hakati pöörama tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust. Olukorda tegi mõnevõrra keerulisemaks Vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suur soov inimestel oli siiski saada haridust ning lootes selleläbi paremale elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst
rahvaalgatuse ja -hääletuse kaudu. Seadusandlik võim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, mille valimised olid iga 3 aasta järel. Valimised olid proportsionaalsed. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võis piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. Erakonnad Suuremad erakonnad olid: Põllumeestekogud - kaitses põllumajandustootjate huve. Tuntuim liider Konstantin Päts. Eesti Rahvaerakond - valdavalt haritlaste ja linnakodanluse huvide kaitsja. Liider Jaan Tõnisson. Kristlik Rahvaerakond - kaitses valdavalt kirikuga seotud ringkondade huve. Tuntuimad juhid Friedrich Akel, Jaan Lattik. Eesti Tööerakond - kaitses riigiametnike ja väikeettevõtjate huve. Tuntuim liider Otto Strandmann.
lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. V Riigikogu juunist 1932 - detsembrini 1937. 19 Valimistele 3 suurt poliitilist jõudu: ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid Ka vähemusrahvuste esindajad ja pahempoolsed töölised ja kehvikud. Valimistel põllumehed esimesel kohal, järgnesid keskerakondlased ja sotsialistid.
lisaks Tööerakond 1931 Kokku moodustati Rahvuslik Keskerakond. Agraarerakondade liitumine tänu maj. kriisile. IV Riigikogu - Selle koosseisu kuulusid rahvaesindajad kümnest erakonnast ja valimisliidust. Suurima esindatusega olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Põllumeestekogud ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis. Pinged majanduses süvendasid ka vastasseisu poliitikas. Olulisemad vastuvõetud õigusaktid olid kaitseseisukorra seadus, teraviljaseadus ja uus avalike algkoolide seadus. V Riigikogu juunist 1932 - detsembrini 1937. 19 Valimistele 3 suurt poliitilist jõudu: ühinenud põllumehed, keskerakondlased ja sotsialistid Ka vähemusrahvuste esindajad ja pahempoolsed töölised ja kehvikud. Valimistel põllumehed esimesel kohal, järgnesid keskerakondlased ja sotsialistid.
Mis muutusi tõi ühiskonda vaikiv ajastu Vastavalt 1934.a põhiseadusele tuli Eestile valida Riigivanem. Mitme kandidaadi seast (Päts, Laidoner, Tõnisson) osutus valimiste eel populaarseimaks vapside Larka. Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile.
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi.
Sagedased olid valitsuskriisid, mille puhul nt lahkus mõni partei erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest. Tänu nendele ei olnud võimalik ellu viia järjekindlat poliitikat. Vabadussõjalaste liikumise teke ning nende kiire populaarsuse kasv süvendasid sisepoliitilist kriisi veelgi. Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne.
kukkus rahvahääletusel läbi · Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti · Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele · 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga · Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra piiratakse vapside tegevust · Valitsuse autoriteet langes veelgi · 1933.a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti häälteenamusega vastu · Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam
Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tunduda nagu Eestis oleks juba diktatuurlik riigikord seatud. Eriti veel see, et Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja Eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata, kuid kas see oli ka tegelikult nii või mõtles Päts selle välja vaid riigi/enda kasu tõttu?
Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Mis temast sai ? 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18
- Intelligentsi omanikud - Jaan Lattik Vasakpoolsed Eesti sotsialistlik töölispartei - Eesmärk sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. - Mihkel Martna Eestimaa Kommunistlik partei - Juhiti Moskvast - Tegutses illegaalselt - Eesotsas Kingissepp 12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a
Vapsid kandideerisid valimistel ning nende populaarus aina kasvas. Vapside poliitika polnud paljudele vastuvõetav ning kardeti vapside poolt korraldatud riigipööret ja nii viis 1934 aastal Päts ja Laidoner läbi oma riigipöörde mida tuntaksegi Vaikiva ajastu nime all. Vaikiv ajastu tõi kaasa mitmeid muudatusi ühiskonnas. Seoses 12.märtsi riigipöördega kuulutas valitsus välja 6 kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges Vabadussõjalaste ühingud. See tähendas seda, et Riigikogu enam kokku ei kutsutud. Vabadussõdalaste üle peeti kaks kohtuprotsessi. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati pühastustöö riigiametites. Parlament saadeti puhkusele ing seadusandlus läks riigivanema kätte.
laiali ning nimetada ja tagandada valitust. Minu jaoks ei ole see eriti autoritaarne põhiseadus, kuid lõi võimalused demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele üleminekuks. Uue põhiseaduse kohaselt pidid Riigikogu ja riigivanema valimised toimuma kevadel ning vabadussõjalaste šansid häid tulemusi saavutada näisid üpris reaalsed. Selle vältimiseks korraldasid Päts ja Laidoner 1934. aasta märtsis riigipöörde. Valitsus kuulutas välja kaitseseisukorra, mis sisuliselt tähendas autoritaarse võimu kinnistamist - piirati ajakirjanduse sõnavabadust, rakendades selleks jõuvõtteid; kehtestati kontroll kirjandisele, kunstile, teatrile jm. Välisriikide, sh ka Rootsi ja Soome mõistes oli Eesti autoriaarne riik ning diplomaatilised suhted vähenesid, mis vähendas ka igasuguse koostöö, ka sõjalise koostöö, toimumise võimalust. Tõsi, Rootsi poleks neutraalse
Huvitavat Põhiseadus sätestas nii rahvaalgatuse kui rahvahääletuse, mis ei olnud tolleaegses Euroopas kuigi levinud. Võib koguni väita, et Eesti riigikord -- äärmuslik parlamentarism kombineeritud vahetu rahvavõimuga -- oli vastavalt 1920. aasta põhiseadusele maailma kõige demokraatlikum. Sedavõrd demokraatlik, et see ei hakanud kunagi tööle ja riiki tuli valitseda kas osalise või täieliku kaitseseisukorra tingimustes. 5 1934. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Uue riigivanema ja riigikogu valimised toimusid 100 päeva pärast põhiseaduse välja kuulutamist. Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab
mai Tallinnas vapside miiting. A. Sirk ründab kõiki erakondi ja kutsus hääletama II parandatud põhiseaduseelnõu vastu. · Vapsid jätkavad oma kogunemiste ja marsside pidamist. Valmis vapside vormiriietus. · 1933. a. 1. juuni Tartus on riigivanem J. Tõnisson agiteerimaks tartlasi hääletama II parandatud PSi eelnõu poolt. Vapsid segavad ja takistavad riigivanema kõnet. 1933. a. põhiseaduseelnõu · 1933. a. 2. juuni Tõnisson kehtestab Tartus ja maakonnas kaitseseisukorra vastuseks eelmisel päeval toimunule. · 1933. a. 3. juuni sise- ja kohtuminister sulgeb EV Tartu Liidu koos valdade osakondadega. 1933. a. põhiseaduseelnõu · Ka II parandatud põhiseaduseelnõu kukkus rahvahääletusel läbi. Viga oli hääletussunduse kaotamine. Referendumil osales 66,5% hääleõiguslikest kodanikest. 1932. a. augustis oli neid 90,5%. · Poolthääle andis vaid 1/3 kohaletulnutest. · Läbikukkumisele järgnes Pätsi ja Tõnissoni
1925a. 88,2% eestlased, venelased sakslased, rootslased, lätlased-see andis teistele rahvastele laialdase õiguse asendada omakeelset kultuurielu Eesti riigi finantseerimisel. Riigikaitseseadus Kultuurkapitaliseadus Sisepoliitikas erakondade kemplemine oli igapäevane, pidevad valitsuskriisid. 29a. Suur majanduskriis: tulid välja kõrgete riigitegelaste finantsmaginatsioonid, delvaveerimise arutelud, riigikogu esitas põhiseaduse muutmise projeki, mis kukkus läbi, toimus ajutise kaitseseisukorra kehtestamine. Vabadussõdalased, vapsid-uus poliiliine jõud, kelle juhtideks oli Larka ja Sirk. Initsiaatoriks oli vabadussõjast osavõtnud nooremad ohvitserid, rahulolematud ühinesid nendega. Nad: lubasid kõikidele kihtidele olukorra paranemist, sisse seada kindla käega presidendi ametikoha. 33a. Tulid vapsid välja oma põhiseaduse projektiga, mis läks rahvahääletusel ülivõimsalt läbi: presidendi ametikoha sisseseadmine-ülisuured volitused, õigus parlament laiali saata, ise
hädaabitöid. Kriis hakkas taanduma alles pärast seda, kui Jaan Tõnissoni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. 12.märts 1934. a. toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit võtsid Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis.
olid põhimõtteliselt enamuses Pätsi poliitikaga nõustuvad inimesed, ja Riiginõukoguks, kus olid Pätsi poolt määratud kodanikud või vastavalt ametikohale määratud inimesed. Kolmanda põhiseaduse järgi demokraatiat ei taastatud, vaid just süvendati autoritaarset korda. Näiteks piirati selle põhiseadusega kodanikuvabadusi. Eesti esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, üks valitsemiskorra muudatajaid 1934. aastal. Johan Laidoner, kes samuti oli kaitseseisukorra väljakuulutaja, määrati vägede ülemjuhatajaks. Olgu siinkohal märgitud, et presidenti ei valinud rahvas, kuna kandidaate oli ainult üks. Aega, mil demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, hakati nimetama vaikivaks ajastuks. Sel ajal ülistati presidenti väga, teda nimetati isegi ,,Eesti rahva isaks". Talle peeti austusavaldusi ning temast kirjutati ülistavaid elulookirjeldusi. Ta sai rohkesti kõrgeid aumärke ning talle püstitati isegi ausammas.
organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte. Otsustavat tegevust alustati hilissuvel. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks siseministriks Karl Einbum. Seejärel
meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5. 1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu. 6. 1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. 7. 1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei, mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn
Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a
Tõnisson) Tähtsamad erakonnad vasakpoolsed · Eesti tööerakond (O. Strandmann) · Eesti sotsialistlik tööliste partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Vapsid · 2 juuni 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliitiit · 1933 võeti vastu vapside poolt koostatud põhiseaduse eelnõu 12 märts 1934 · korraldasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde · Konstantin Päts kehtestas kaitseseisukorra ja määras Juhan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks · keelas poliitilised koosolekud ja rongkäigud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit · 1929. aastal loodi organisatsioon e.vapsid · Vapside juht oli nime poolest erukindral Andres Larka · Tegelik juht oli Artur Sirk Kons tantin Päts · 1917 osales ta Eesti Sõjaväelise Ülemkomitee esimehena · Valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks Johann Laidone r · Eesti sõjaväeline ja poliitik
- kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei) - kutsekodade loomine - tsensuur
Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev põhiseadus, kuna leiti, et Riigikogu on enda alla haaranud liiga suure võimu. Selle tulemusena tehti mitu rahvahääletust. Esimesed kaks rahvahääletust kukkusid aga läbi. Pinged olid suured ja mitmetel rahvakoosolekutel tekkisid vägivaldsed kokkupõrked. Sunnitud oldi kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra, kartes vägivaldset riigipööret. Kolmas rahvahääletus siiski toimus(okt1933, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde
valimised leidma aset märtsis. Kanditaatideks kindral Johan Laidoner, August Rei, Konstantin Päts, vapside esindaja kindral Andres Larka. Juba eelhääletusnädalal sai Larka üksi tunduvalt rohkem hääli kui teised kokku. Võimule tulles lubasid nad kroonuvargustes süüdistavad K.Päts ja J.Laidoneri kohtu alla anda ning trellide taha toimetada. 12.märtsil 1934 kasutas Päts uue põhiseadusega talle antud volitusi ning kehtestas samastas päevast alates kuueks kuuks kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks, põhjendas seda vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, nende juhid vahistati. Kaitseseisukorra kehtimise ajal keelati kõik poliitilised rongkäigud ja koosolekud, kehtestati tsensuur. Riigivanema dekreediga pandi seisma riigivanema valimise protsess ning tühistati senised valimitoimingud. Vabadussõjalaste Liitu
Rakendati range kokkuhoiupoliitika. Kriisi ületamseks pidi devaolveerima eesti krooni. Jaan tõnisson 1933 devalveeriti kroon majnd hakkas paranema. Keskliidu esimees andres larka tem kõrval advokaat artur sirk. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletuse l 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda
suhtumine aitas, aga muuta rahvast vapside vastasteks ning oli suureks plussiks sotsialistidele. Ning jälgides edaspidiseid sündmusi, ei saanud Eesti riigile partneriks mitte Saksamaa vaid Venemaa, keda pooldasid sotsialistid. Samuti ei saanud olla 1934. aasta pööre vapside huvides, sest vaikival ajastul keelustatakse vapside tegevus üldse. Vapside vastane tegevus algab tegelikult juba märksa varem, 1933.aasta augustis kuulutab Tõnissoni valitsus välja üleriigilise kaitseseisukorra ning sugeb EKVL. See kinnitab et 1934. aasta pööre oli vabadussõjalaste vastane, ning nende huvid selles pöördes polnud esindatud. Vapside vastasteks kujunevad sotsialistid, kes pole rahva seas niivõrd populaarsed kui on vabadussõjalased. See tekitab neis meelehärmi, ning nad süüdistavad vapse vägivaldses riigipöördes, kuigi kohus selle vastu tõendeid ei leia. Nii oli sotsialistide ainsaks võimaluseks võimule tulla läbi 1934. aasta riigipöörde
kavandama samme vapside võimule tuleku takistamiseks. Tekkinud olukorras võttis algatuse enda kätte riigivanem Konstantin Päts, kes otsustas vapside vastu kasutada nende enda poolt koostatud põhiseadust. Päts sõlmis kokkuleppe Johan Laidoneriga ning kehtestas riigis eriolukorra. 12. märtsil 1934. aastal võttis Päts tänavatele toodud sõjaväeüksuste toel võimu enda kätte ning lõpetas vabadussõdalaste tegevuse. Päts kuulutas välja kaitseseisukorra. Eestis kehtestati niinimetatud vaikiv ajastu, kus võim oli koondunud Konstantin Pätsi kätte. Vapsid ja Päts olid sõjajalal veel mitu aastat. Teisisõnu mängis väga suurt rolli riigi sisemini ebastabiilsus ja riigijuhtide ,,lühinägelikus". Sisepoliitilistest heitlustest haaratud Eesti ei pööranud erilist tähelepanu oma julgeoleku kindlustamisele. Eesti julgeoleku tagamiseks näis Eesti juhtidele piisavat neutraalse joone hoidmisest, mis tegelikkuses tähendas aga Eesti
kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.Kuigi rahvas avaldas V Riigikogule rahvahääletustel umbusaldust, jäi ta edasi ametisse.15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks kulus kuni 1937. aasta lõpuni sadu tuhandeid kroone. Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu volitused Rahvuskogu poolt vastuvõetud Üleminekuaja seadus alusel arvates 1. jaanuarist
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a
Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.1931. aastal oli ta Põllutöökoja asutajate hulgas.21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President. Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 21. juunil 1940 andis Päts allkirja Zdanovi poolt kokku pandud Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning
aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a
laiali. 7. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre Kuna Laidoner ja Pät mõistsid, et neil pole võimalik valimii võita, otutasid nad koondada võimu enda kätte sõjaväelise riigipöördega. Üle kogu Eesti hakati vahitama vabadussõjalisi, süüdistatuna riigipöörde plaanimises. Kuid tegelikkuses poleks see olnud vajalik, sest nad oleks arvatavasti niikuinii valmised võitnud. Päts kehtesta üleriigilise kaitseseisukorra ning määras Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Valimised lükkusid edasi. Päts nimetas ka eestlasi „vaimselt haigeks“, mille olla põhjustanud vapside propaganda ning selle tõttu ei olnud rahavas enam sobiv otsustaja. Seadusi hakkas nüüd vastu võtma riigivanem ilma Riigikogu abita. 8. Vaikiv ajastu Estiteks määrati ametisse Kaarel Eenpalu ning ei kutsutud enam kokku Riigikogu, kuid neid laiali ei saadetud
Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus
Läbikukkumine oli masendavalt suur. Kolmandale rahvahääletusele otsustati panna vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu. Samal ajal vähenes riigiastuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondade aadressil. Mitmel rahvakoosolekul toimusid füüsilised kokkupõrked. Ebapopulaarseks kujunes eriti 1933. aastal moodustunud Jaan Tõnissoni valitsus. Levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest. Tõnissoni valitsus oli sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Piirati kodanikuõigusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle. Suleti mitmed poliitilised ühingud, sealhulgas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. Valitsuse autoriteet langes aga veelgi. 1933. aasta oktoobris toimuski kolmas rahvahääletus. Vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Eesti kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (president).
laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. See tõi kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle, mille tagajärjeks olid rohked valitsuskriisid, need omakorda tõid kaasa põhiseaduse ulatusliku reformimise (1933) Vapsid – ehk vabadussõjalased olid Eestis 1920-30 a tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Isamaaliit – loodi 1934-40 riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast seda, kui erakonnad ning teised poliitiliste ühingute tegevused seisma pandi. Tegemist ei ole erakonnaga. See oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Isamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus, maakonnakomiteed ja linnakomiteed. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress
Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondiseks (mitteametlikult Ühinenud Põllumeeste Erakond). Suured liitparteid osutusid ebapüsivaks ja lagunesid peagi. 1920. aastate I poolel ähvardas riigi sisejulgeolekut NSV Liidust juhitud kommunistlik õõnestustegevus, mida soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskused ja majanduskriisi (1923-1924) tekitatud sotsiaalsed pinged. Riigi julgeoleku kaitseks rakendas valitsus kaitseseisukorra, mis kehtis täielikult või osaliselt kogu esimese iseseisvusaja, ja repressiivseid abinõusid, sealhulgas sõjakohtute mõistetud surmanuhtlust. 1918-1940 peeti kommunistide ja nende toetajate üle 959 poliitilist protsessi, kohtualuseid oli üle 2355. 1. Detsembril 1924 tegid kommunistid J. Anveldi juhtimisel Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette
vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. VÄLISPOLIITIKA 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti liitu, s. o
sotsialisstide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda *Mõni kuu hiljem esitas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit parlamendile oma põhiseadus projekti, kuid vahepeal kokku astunud Riigikogu viies koosseis eelistas jätta põhiseaduse koostamise enda kätte *Ka teisel rahvahääletusel juunis 1933 kukkus see läbi *Kuna levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest, oli Tõnissoni valitsus sunnitud augustis khetestama üleriigilise kaitseseisukorra *Sellega piirati kodanike õigusi ja vabadusi, kehtestati tsensuur ajakirjanduse üle ning suleti mitmed poliitilised ühingud, sh Eesi Vabadussõjalaste Keskliit *Valitsuse samm oli mõeldud meeleolude rahustamiseks, kuid ei saavutanud oma eesmärki *Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu Üleminekuaeg
annaabi.ee 
