Rünnakud Narvale kulmineerusid 22. veebruaril 1919. a. Peale ettevalmistavat suurtükituld asusid punased rünnakule, kuid tänu hästi organiseeritud kaitsetegevusele löödi need vaenlasele raskeid kaotusi tekitades tagasi. Katsed vallutada Narvat kestsid veebruari lõpuni, kuid kohates eestipoolset ägedat vastupanu, jäid need tagajärjetuks. Otseses lahingutegevuses Viru rindel tekkis paus, mida mõlemad pooled kasutasid usinalt oma positsioone kindlustades. VÕRU JA PETSERI KAITSELAHINGUD. Veebruari teisel poolel alustas Punaarmee lahingutegevust Lõunarindel Petseri ja Võru taasvallutamiseks. Rinde koguulatus Heinastest (Ainai) kuni Irboskani oli ligikaudu 300 km, seda joont kaitses Eesti poolt 11 800 meest 193 kuulipilduja, 43 suurtüki, 6 soomusrongi ja ühe soomusautoga. Lahingutegevuse alguseks olid rindel asuvad Punaarmee jõud meie vägedega võrreldes kahekordistunud nii isikkoosseisult, kui ka tehnilises osas.
6.jaanuaril 1919.a. algas Eesti vägede vastupealetung.Selle peasuunas tegutsesid edukalt soomusrongid.Enamlaste sõjaline vastupanu murti.Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverrening jätkati edasitungi.Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19.jaanuaril Narva.Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati 14.jaanuaril Tartu.Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1.veebruaril Valga ja Võru ning kolm päeva hiljem Petseri. 4 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Eesti vägede sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust oma varasemaid seisukohti ümber hindama.Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest .Pihkva lõigus moodustati Eesti Punaarmee,mille põhijõu moodustasid vene polgud,kuid mis pidi veelkordselt tõestama käesoleva sõja klassiiseloomu.Armee staabiülemaks määrti eestlane August Kork. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele,kuna selle
Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega
Eesti vabastamine: - 6. jaanuaril 1919. algas eestlaste vastupealetung. - Narva rindel tegutsesid edukalt soomusrongid. Dessantüksused vabastasid 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud sildade tõttu enam edasi ei pääsenud, vabastasid koos Kuperjanovlastega 14. jaanuaril Tartu. - 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru. - 4. veebruaril vabastati Petseri. - Lahingutegevust polnud enam Eesti pinnal. - Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega
Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome vabatahtlikud, soomusrongid ja Julius Kuperjanovi partisanid. VASTUPEALETUNG JÄTKUB Veebruarist maini toimusid ägedad kaitselahingud. Sõjategevus jõuab Eestist väljapoole Eestlased vallutavad Pihkva ja jõuavad Daugava Jõeni LANDESWER'I SÕDA Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma ning võimule 1919. Aasta suvel tekkis ennistati seaduslik Läti Ajutine Eestlastel relvakonflikt Lätit Valitsus okupeerinud Saksa vägedega. 19.-23. juunil toimunud lahingutes Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa
Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 14. Augustist novembrini 1940 üritasid sakslased inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. · 15. 6. aprillil 1941 algas Belgradi rünnakuga Saksa armee sõjakäik Balkanil. · 16. 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu. · 17. 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. · 18. 1942. 1.jaanuaril toimus Washingtonis konverents, kus 3 suuriiki ja veel 23. riigi valitsused teatasid oma otsusest sõdida Saksamaa, Jaapani ning nende liitlaste vastu võiduka lõpuni. · 19. Okupeeritud aladel korraldati sunniviisiline mobilisatsioon ning kohalikku elanikkonda kasutati orjatööjõuna. · 20. 30. aprillil 1945 Hitler koos Eva Brauniga sooritavad enesetapu.
1939, 23. august sõlmitakse Molotovi-Ribbentropi pakt 1939, 1. sept algab Teine maailmasõda 1939, 28. september nn. baaside leping Nõukogude Liiduga 1940, 17. juuni NSVL okupeerib Eesti 1940, 21. juuni lavastatud riigipööre 1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress
1979 621 961 49,3% 43,5% 86,7% 93,7% 1989 670 868 48,3% 43,3% 80,9% 88,4% Ajalugu Ajaloo käik pole marisid soosinud ning 6. sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551. aastast valitsesid Marimaal idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased).Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks. 16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon 18. saj - maride ümberasumine jätkus venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Nini-Novgorodi kubermangu vahel
jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida edasisi sõjapurustusi. Kevadtalvised kaitselahingud Lõunarindel lükkasid selle eesmärgi aga mõne kuu võrra edasi. Maikuus 1919 algas Rahvaväe uus üldpealetung. Punaarmeelased jäid PõhjaLätis alla, eestlase ja lõuna poolt sakslaste pealetungi tõttu lakkas olemast marionetlik Läti Nõukogude Vabariik. Vabadusõja kaart Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna selatus, mis ühendab neid organeid? maapäev - rahvaesindus kohalik piiratud volitustega parlament eest asutav kogu - aprillis 1919 valitud võimuorgan, parlament sarnasus - esimesed eesti esindusorganid 6. tartu rahulepingu allkirjastamine 02.02 1920 eesti vabariigi telegatsiooni juht J.poska nõukogude vene telegatsiooni juht A. Joffe lepingu tägtsamad sätted:
Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30
Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist. Samal ajal halvenes Punaarmee olukord: varustamine muutus raskemaks, väeosad väsisid, suurenes sõjatüdimus. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919 algas Eesti vägede vastupealetung. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid pöördusid lõunasse ning vabastasid 14. jaanuaril Tartu. 1. veebruaril vabastati Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. 3 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Ajutiselt õnnestus enamlastel vallutada Petseri, Vastseliina, Räpina. Võitlustes Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog. Viru rindel valitses vaikus. Narvas põles maha terve Joaoru linnaosa. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes majandusliku olukorra tervendamine. Toiduteraviljadest jätkus vaid veebruari lõpuni. Märtsis hakkas olukord paranema, saabusid
Soome abiväed saabusid;hiljem taanist ja rootsist;vabatahtlikud väeosad tekkisid: Julius Kuperjanovi partisanide pataljon,Skautpataljon jne.õppursõdurid;johan Laidoner;Soomsurongid. 7 jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, siis Rakvere ja 19 jaan. Ootamatu löögiga Narva;.meeleolu tõusis; Paju lahing(ohvrite rohke lahing;langes kuperjanov;punaväed said lüüa;);riik oli vaenuvägedest puhas: Kevadised kaitselahingud ja pealetung; väike eesti osutuks punaarmeele kõvaks pähkliks;punaarmee arvuline ülekaal;eesti tõrjus ära (pealtungi); punaarmeed üritasid aprillis uuesti kuid taas paiskas eesti pool lahingusse viimsegi mehe;mistõttu punaste pealtung Võru ees seisma pandi;Mais asusid eesti väed juba ise pealtungi ja kandsid sõjategvuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja; osa punaste üksusi tuli eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid eesti väed mai lõpus koguni Pihkva.;
VABADUSSÕDA X KLASS II TUND VABADUSSÕJA PERIODISEERING 28. november 1918 - 5. jaanuar 1919 Nõukogude Vene vägede sissetung Eestisse- Eesti armee taandumine 6. jaanuar 1919 21. veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine,
loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu Idas kaitselahingud Prantsusmaale tuleb tungida läbi Belgia Peale Prantsusmaa vallutamist tuli rünnata Venemaad Välksõda- sõda Läänes pidi kestma 39 päeva SCHLIEFFENI PLAAN Passiivse kaitse strateegia Prantsusmaa sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud Kokku tegid prantslased enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid
Lahing oli ohvrite rohke, langes ka leitnant Kuperjanov . Punaväed purustati sellegopoolest, misjärel Eesti armee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri . 1919. aasta veebruaris puhkes Saaremaal mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, et Eesti Vabariik kavatseb taastada mõisnike võimu, Mäss suruti maha, paljudes mssajatest said hiljem vaprad Vabadusõja sõdurid. Kevadised kaitselahingud ja pealetungid 1919 aasta Kevadel tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude sealhulgas eliitüksusi ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veebruaris välja päris Võru lähistele, kuid eesti sõjavägi tõrjus ägedates lahingutes punaarmee välja. Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimasegi mehe, mistõttu punaste pealetung taas Võru ees seisma pandi
tõstis ka välisabi Venemaa vastu. Detsembris nurjasid Inglise laevastikueskaadrid enamlaste plaanid vallutada pealinna merelt. Eesti vabastamine 6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid vabastasid 14. jaanuaril Tartu. Esimeseks veebruariks oli vabastatud Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. Lahingutegevus oli sellega kandunud Eesti territooriumilt minema. Kevadtalvised kaitselahingud Eesti sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust varasemaid seisukohti ümberhindama. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Punaarmeel õnnestus sealt murda läbi Rahvaväe kaitsest. Punaarmee rünnakuhoog murti Vastseliina-Orava ja Rõuge- Haanja all. Üritamata otsest pealetungi hävitasid enamlased suure osa Narva linnast. Riigielu korraldamine Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Sõjast ja
Aprillis 1919 valiti ja kogunes Asutav kogu ~ võttis vastu 1919 novembris Maaseaduse ja juunis 1920 põhiseaduse. 1919 aasta suvel lahingud jätkuvad: · Idas koos Loodearmeega (vallutati Jamburg ~ suund Petrogradile) · Kagus Pihkva vallutamine (25. Mai 1920) · Lõunas jõuti Jekapilsini Lahingutes baltisaksa Landeswehriga võideti 23. juunil 1919 Võnnu lahing = võidupüha Oktoobris 1919 algab Loodearmee taandumine ~ novembrist Narva kaitselahingud (Punaarmees 160 000 meest) Detsembrist läbirääkimised ~ 31. detsembril 1919 vaherahuleping ~ 2. veebruar 1920 Tartu rahu.
relvastus ja varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna- Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas
Julius Kuperjanovi pataljon, vägesid pandi juhtima Laidoner, soomusrongid, pitka laevastik tagasilöök: 7.01 Tapa, Rakvere, 19.01 Narva, relvastus paranes sõjasaagi näol 14.01 Kuperjanov+soomusrongid vabastasid Tartu, edasi tungiti Valga poole (koos Tartu koolipoistega - Nimed Marmortahvlil) Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad aprillis üritas PA uuesti, aga ei saadud hakkama (Võru) mais andsid eestlased vastulöögi, punase eesti osad mehed tulid üle, kõivati Pihkva puhastati ka Põhja-Läti (Volmari) ja jõuti Jakobstadi, lõigati ära Läti punased Venemaast. põhjas alustasid eestlaste toetusel pealetundi vene valged (põhjakorpus, hiljem
Aprillis 1919 toimusid valimised Asutavasse Kogusse edu vasakpoolsetel sotsialistlikel erakondadel. Selline juhtpartei, alalhoidlik, baltisakslastega kompromissi otsiv ja Ajutise Valitsuse eest vastutav Maaliit Pätsi juhtimisel sai lüüa. Moodustati vasaktsentristlik valitsus, algul O.Strandmani, seejärel Tõnissoni juhtimisel lootsis Eesti riigilaeva võidule. Okt. 1919 võttis Asutav Kogu maaseaduse vastu baltisaksa aadel kaotas mõisad ja majandusliku võimu. Kaitselahingud : PA pidi peatama pealetungi Läänerindel ja koondama Eesti vastu 75-80 000 meest, heitlused kestsid veb.-mai. See andis nt. Poolale ja teistele läänenaabritele aega kaitse korraldamiseks. Eestlased tugevnesid vaatamata kohatisele ebaedule ning rahvavägi suurenes 80 000 meheni, lisaks 120 000meheline Kaitseliit(1/5 rahvast kokku). Maikuus tuli Pihkva all üle osa punasest eesti kütidiviisist komandöri juhtimisel : PA saatis seetõttu eesti kommunistlikud kütipolgud teistele rinnetele
Sõja tegevus Eestis 1944 1944 aasta algul purutstati Saksa väed Leningradi juures Sakslased hakkasid taanduma Läti suunas Saksa väejuhatus otsustas Eestit kaitsta (eesti viidi lbi sund mobilatsioon) Tänu mobiliseerimise peatati puna armee rünnaks 8 kuuks Sakslased ei soovinud eestlaste iseseisvust ega autonoomiat 1944 aasta veebruarist kuni juuni kuuni toimusid ägedad kaitselahingud, Narva lahing 1944 märtsis asus nõukogude lennuvägi massiliselt pommitama eesti linnu Eesti kaitsmine jäeti põhiliselt eestlaste asjaks Suurim lahing toimus sinimägedes Sakslaste üldine taganemine eestist algas 1944 aasta septembris Koos saksa vägedega põgenesid tuhanded eestlased läände Punaarmee okupeeris täielikult kogu mandri osa 25 septembriks Sõja tulemused eestile Balti riikides ei taastatud oma riiklust
koolipoisid. * lõunarinde otsustavaim heitlus toimus kuu viimastel päevadel Valga lähistel Paju mõisa väljadel. Sõdisid eestlased koos soomlastega venelaste ja lätlaste vastu. Lahing oli ohvriterohke, langes Kuperjanov. Punaväed löödi sellegipoolest puruks, misjärel Eest iarmee hõivas nii Valga, Võru kui Petseri. *1919. a veeb Saaremaal puhkes mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, er EV kavatseb taastada mõisnike võimu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung *väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks. * Eesti kaitsejõududes oli jaan alguseks püssi all 13 000 meest, sõja lõpuks aga juba 80 000 meest, millele lisandus Kaitseliit. * 1919.a tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veeb-is välja päris Võru lähistele. *Aprillis üritas punavägi uuesti, kuid taas paiskas Eesti pool lahingusse viimsegi mehe,
· a/g Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale · a/g Süd pealetung Ukrainasse c) Sakslaste kiire ja ootamatu pealetung algas 22. juunil 1941: · Luftwaffe ülemvõim õhus hävitati vastase lennuväljad · tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused · 1941 sügiseks vallutati Baltikum, Valgevene, suur osa Ukrainast · Punaarmee suured kaotused 3,5 miljonit langenut 1941.a. d) Leningradi blokaadi algus: · kestis 3 aastat ja surma sai 640 tuhat inimest e) Moskva kaitselahingud: · 1941. Detsembris sakslased pealinnast mõnekümne km kaugusel, kui algasid nende raskused - läbimatud teed ja talvevarustuse puudumine · NSVL toibumine ja tugevnemine sõjatehased idas ja lääneriikide abitarned, terrori leevendamine (õigeusklikud), patriotism (Suur Isamaasõda) ja uued väed Siberist · 6.detsembril 1941 algas Punaarmee edukas vastupealetung Moskva all 2. Jaapani sõttaastumine a) 7. detsembril 1941 ründasid jaapanlased ootamatult Pearl
Eestlased ja soomlased VS venelased ja lätlased. Langes leitnant Kuperjanov. Punaväed löödi puruks ja Eesti armee hõivas nii Valga, Võru, kui Petseri. Riigipiir oli vaenuvägedest puhas. 1919. a veebruaris puhkes Saaremaal mäss, mille oli esile kutsunud enamlaste valelik propaganda, et Eesti riik kavatseb taastada mõisnike võimu. Puhkenud rahutused suruti sõjaolukorrale vastava karmusega maha, paljudest mässajatest said hiljem vaprad Vabadussõja sõdurid. Kevadised kaitselahingud ja pealetung Punaarmee juhtkond hakkas taipama, et väike Eesti oli osutunud ootamatult kõvaks pähkliks. Vabadussõja puhkedes oli Eesti vägedes 13000 meest, sõja lõpuks aga juba märkimisväärne 80000 meest, millele lisandus Omakaitse baasil loodud Kaitseliit. 1919. a kevadel tõi Punaarmee juhatus Eesti rindele lisajõude ja saavutas arvulise ülekaalu, mille tulemusel jõuti veebruaris välja Võru lähistele
Loodearmee Petrogradi operatsioon. Vaatamata eestlaste teravat suhet vene valgete, toetasid nad rünnakut Petro vastu. Purustatud Looderamee valgus tagasi eestisse neil võeti ära relvadvabastas eesti halvast liitlasestEesti pidi võtma oma piiride kaitsmise täielikult oma õlule. Pavel Bermondt-Avalovi saksa ja vene vabataht väed ründasid oktoobris Riiat Saksa oht Baltimaadele pole kadunud. Eesti väed aitasid Lätil Bermonti väed avantüüril likvideerida. Narva Kaitselahingud. Eestlased arvulises ja tehnilises vähemuses, taandusid Punaarmee eest. Punaarmeel koosnes 160 000- mehest ja 200 suurtükistNarvat taheti iga hinna eest. Eestlased tõid kohale reservid, dets alguseks tõrjuti esimesed rünnakud. Dets algul algasid Tartus Rahuläbirääkimised, Punaarmee tahtis jätkuvalt Narvat. Krivasoo ja Vääska all kujunest ohtlik olukord rindest läbi murdnud enamlased ähvardasid Narva-Tallinna ühendused läbi lõigatasuurte kaotustega oht likvideeriti. 31.dets 1919
Samas ei toetanud Eesti Loodearmee pealetungi, kuna oli selge et valgete võiduga ei tunnistataks iseseisvust. Suvel puhkes ka landeswehri sõda, mis peeti baltisakslaste vastu. Nõuk Venemaa oli huvitatud Eestiga rahu sõlmimiseks (5.6 saadeti ETK laiali). 31.8 1919 tegi Venemaa ametliku pakkumise. Sept toimusid esimesed rahuläbirääkimised, siiski kardeti veel Antanti. Detsembris 1919 oldi valmis rahuläbirääkimisteks. Samal ajal käivad Narva all kaitselahingud, kuid eestlased ei murdu. 2. Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada
2) Murrangu saavutamine (1919 jaanuar – veebruar). Ülesanne: Täida õpiku § 11.-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts – aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi.
2) Murrangu saavutamine (1919 jaanuar veebruar). Ülesanne: Täida õpiku § 11.-12.abiga alljärgnev tabel: Taganemise põhjused Murrangu saavutamise põhjused Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts aprill). Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatisi.
Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini 207. Julgestusdiviisele alluvad julgestus ja alarmüksused. 01.02.1944.a. jõudsid Leningradi alt taganevate saksa väeosade kannul Tõrvala juures Narva jõe äärde esimesed nõukogude vägede üksused. Juba järgmisel päeval 02.02.1944.a. ületasid mõned punaarmee üksused Kudruküla, Riigiküla ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures Narva jõe. Loodi esimesed sillapead siinpool Narva jõge. Algasid 1944.a. kaitselahingud Kudruküla ja Riigiküla vahelisel maa-alal. Samal ajal ületasid vastase väeosad Narva jõe edela pool Narva linna Väska küla juures luues siin eelduse Krivasoo sillapea tekkeks. 3. veebruaril sai 2. löögiarmee käsu murda sakslaste kaitse lõuna ja põhja pool Narvat ning arendada edu Rakvere suunas. Suuri lootusi pandi ettevalmistatavale mereväelaste dessandile Meriküla juures. Pealetungivate vägede sihiks oli piirata ümber ja hävitada Narva rindel tegutsenud väeosad. 5. ja 6
· Soome jätkusõda lõppes vaherahuga, millega tuli NSV Liidule lisaks anda alad Põhja- Soomes, kaotati väljapääs Põhja-Jäämerele · Sügisel ületasid Punaarmee üksused sõjaeelse Poola piiri · Poolakate VPL ülestõus, sakslased uputasid verre · Punaarmee samal ajal ületas Rumeenia ja Bulgaaria piirid, kuulutasid sõja Saksamaale Punaarmeele äärmiselt edukas. Jõudsid enamusse Ida-Euroopa riikidesse VAIKSE OOKEANI RINNE · Jaapanlaste kaitselahingud · Oktoobris suurim merelahing Leyte · Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid (enesetapupommitajad) · USA lennukid hakkasid pommitama Jaapani linnu LÄÄNERINNE e. II rinne · D-päev (dessandipäev): 06.06.1940 · Normandia dessant, vägede juhiks D.Eisenhower · 25.08. liitlasväed marssisid Pariisi - Prantsusmaa okupatsioonist vabanemine · Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides
Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud 13. Välisabi saabumine. 14. Eesti vabastamine 1919 aasta jaanuaris-veebruaris. 15. Kaitselahingud lõunarindel 1919 kevad-talvel. 16. Riigi elu korraldamine vabadussõja ajal. 17. Saaremaa mäss. (veebruar 1919) 18. Asutava kogu tegevus. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine. 19. Eesti vägede suurpealetung 1919 mais. 20. Landeswehri sõda: a. sakslaste eesmärgid b. võnnu lahing. V: Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23
Nende tegevus ei leidnud laiema üldsuse seas mõistmist. Maapäev võttis suuna iseseisuse väljakuulutamisele. Vabadussõda: 28.nov 1918 2.veeb 1920 Enamlased ei tunnustanud Eesti iseseisvuse väljakuulutamist, nad tahtsid taastada lagunevat Vene impeeriumit (ehk vallutada tagasi kõik maad). Sõja etapid: 1) Taganemine (1918 nov 1919 jan) 2) Murrangu saavutamine (1919 jan-veebr) 3) Kaitselahingud Eesti piiridel (1919 märts apr) eestlased suutsid enamlased välja kurnata ning taasi luau, kuid antud aeg oli Eesti poolele kõige kaotusrohkem. 4) Eesti vägede vastupealetung (1919 mai-jun) enamlaste väed paisati Eesti piiridest kaugele, mis võimaldas rajada kaitseliine piiridele ja vastase territooriumile. 5) Landeswehri sõda (1919 juuni-juuli) toimus Põhja-Lätis ning vastasteks olid sakslased
käsutusse selle maa tohutu tööstuspotensiaali. Sõjategevus 1944. aastal 1944. a. jätkusid Saksamaa lüüasaamised Idarindel. 1944.a. jaanuaris murdis Punaarmee läbi Saksa kaitsest, lõppes Leningradi blokaad, Narva all aga jäi pealetung stoppama. Punaarmee arendas edasitungi lõunas: Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutasid Krimmi. 1944.a. suvel Baltimaades käisid ägedad kaitselahingud. 1944. a. juunis algasid Punaarmee pealetungioperatsioonid: armeedegrupi „Mitte“ 25 diviisi hävitamine Valgevenes, Punaarmee läbimurre Balkani rindel, edasitung Vislani. Poola vastupanuliikumise poolt algatatud Varssavi ülestõus nurjus: põrandaalune armee alistus ning ülestõus lõppes linna täieliku hävitamisega sakslaste poolt. Punaarmee lõikas ära armeedegrupi Nord ja jõudis Ida- Preisimaale 1944. oktoobris.
· pealetung Vene ja Läti aladele (1919. aasta mai) Eesti ala oli Eesti Rahvaväe käes. · Landeswehr'i sõda (5. juuni 3. juuli 1919) o Võnnu vallutamine (23. juuni 1919) võidupüha o eestlaste jõudmine Riia alla · Vaherahu sõlmiti 3. juulil. Sellega taastati Ulmanise valitsus ning Saksa väed pidid Lätist lahkuma. · Narva kaitselahingud (1919. aasta oktoobrist detsembrini samal ajal toimusid rahuläbirääkimised · vaherahu (sõlmiti 31. detsembril 1919. aastal, kehtima hakkas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30). Vabadussõja võitmise põhieeldused: · Enamlased ei soovinud mõisamaid talupoegadele jagada, vaid luua mõisamaadest põllumajanduskommuunid. Maamehed pettusid enamlastes ning nende sümpaatia kuulus pigem Eesti valitsusele ja rahvuslikele erakondadele, kes lubasid
· Eesti Kaitseväe mobilisatsioon viivitus, ei usutud sõja edukusse "Suure Venemaaga" · Puudus oli relvadest ja laskemoonadest · Punane terror vallutatud aladel (IdaEesti, eriti Tartu) 2) Murrangu saavutamine Vabadussõjas ja Eesti territooriumi vabastamine enamlastest 1919 jaanuar veebruar: · Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikud tulid appi Eesti Kaitseväele · Sõjaline abi Inglismaalt 3) Uued kaitselahingud Eesti piiridel 1919 märts aprill: Vaatamata vastase arvulisele ülekaalule suudeti pealetungivad enamlaste üksused tagasi lüüa ning Punaarmee kurnati välja. Antud ajajärk oli Vabadussõjas Eesti poolele kõige kaotusterohkem. Sõjategevuse põhiraskus oli lõunarindel. Viru rindel valitses suhteline vaikus, mis võimaldas Narva jõe joonel ehitada välja kaitserajatis. 4) Eesti vägede vastupealetung 1919 mai juuni:
varustus (Omakaitse, vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist, vabatahtlike pataljonid, Eesti kaitsevägi, Inglise laevastiku abi, soomusrongid). Sõjaväe ülemjuhatajaks määrati kindral Johan Laidoner. Jaanuaris 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna-Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas.
Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse *VAIKSE OOKEANI RINNE 1944 Lääneliitlaste vägedejuhataja USA kindral MacArthur Jätkusid Jaapanlaste ägedad kaitselahingud Oktoobris suurim merelahing Leyte Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid Aasta lõpul USA lennukid pommitasid Jaapani linnu 6. Saksamaa ja NSV Liidu okupatsioonireziimide inimvaenulik olemus. Holokaust. Igapäevaelu sõja-aastatel. ,,totaalne sõda" kõikide sõttahaaratud riikide kodanikud on sunnitud osalema pommitatakse tsiviilelanikke, lootes purustada riik moraalselt
● 1944.a. septembris oli Soome sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati Jätkusõda: 1) tunnustati 1940.a. Moskva rahu tingimusi 2) loovutati Petsamo piirkond ● Septembris Punaarmee üksused ületasid Poola piiri ● Rinde lõunatiival ületati Rumeenia piir, jõuti Bulgaariasse ja Jugoslaaviasse ● 1944.a. Vaikse ookeani rinne ● Lääneliitlaste vägede juhataja USA kindral MacArthur ● Jätkusid jaapanlaste ägedad kaitselahingud ● Oktoobris suurim merelahing – Leyte ● Jaapanlased hakkasid kasutama kamikazesid ● Aasta lõpul hakkasid USA lennukid pommitama Jaapani linnu 1944.a. – Läänerinne 6.juunil nn. D-päev, operatsioon „Overlord“, Normandia dessandi algus, nn. II rinne Vägede juhiks USA kindral D. Eisenhower Miks dessant õnnestus? ● sõjaline üleolek ● edukas luure- ja vastuluure tegevus ● meteoroloogide roll ● 25.augustil vallutati Pariis
· Eesti kaubalaevade hukkumine ja kaapertamine seoses sõjaga. Eesti meremehed ei naasnud koju vaid ühinesid Briti laevatikuga · Eestlased teenisid Kuninglikes õhujõududes ja USA sõjaväes 12.2 Peamised sõjasündmused Eestis · Suvesõda 1941 Saksamaa pealetungi algus idas Lahingud Tallinna pärast · Metsavennad 1941 Vabastasid Lõuna-Eesti enamvähem omal jõul. Osalesid ka soomlased ja Omakaitse · Eesti kaitselahingud 1944 Punaarmee suurpealetung Lahingud Narva ümbruses Lahingud Sinimägedes · Rahvusväeosad Võitlus partisanidega 13. Eesti 194491. Perioodid. Võimu mehhanism ja võimurid. Majandussüsteemi üldiseloomustus. Vastupanu. Repressiivpoliitika. 13.1 Eesti 1944-1991 Nõukogude okupatsioon Eestis algas jaanuaris 1944 Nõukogude sissetungiga Eestisse ja lõppes Eesti Vabariigi iseseisvumisega augustis 1991.
välja lipud (Võidupüha sünd) Antanti riik teevad kohustuseks sakslastel ja eestlastel sõlmida rahu 03.07 vaherahu järgi pidid sakslased Lätist lahkuma Landeswehri sõda osa vabadussõjast, kuhu eestlased läksid kõige suurema innuga sakslased pikalt neid orjastanud, lõpuks oli võimalus minna neile kohta kätte näitama Igasugused plaanid hertsogiriigist saavad lõpu 1919. aasta lõpus vihased kaitselahingud piiridel koostöö valgete Loodearmeega vägagi tagasihoidlik valgete väed Petrogradi vallutamas, jõud saab otsa, enamlased pressivad tagasi Narva jõeni, eestlased võtavad neilt relvad ära ja panevad vangilaagritesse, kus nad haigustesse surevad Eesti pool peab takistama enamlikke väeosasid Tartu rahu Suvel 1919 likvideeritakse Eesti Töörahva Kommuun Lenin näitab sellega justkui nad oleksid nõus eestlasi aktsepteerima
kuid viimase katse Petrograd vallutada ning jõuti osati eeslinnadeni, kuid löödi viimasel hetkel taganema. Peale taganemist üle Eesti piiride oli Eesti sunnitud võitlusvõimetuks muutunud vägedelt relvad ära korjama ja Loodearmee laiali saatma. Punaarmee, kes püüdis nüüd saada võimalikult suuri sõjalisi eeliseid rahuläbirääkimistel, alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember 1919)osutusid kõige ohvriterohkeimaks kus suurte kaotuste hinnaga õnnestus ülekaalukas pealetung tagasi lüüa. Rahuläbirääkimiste Vene poole järeleandlikkus suurenes sedamööda, kuidas rauges punavägede jõud Narva all ja 3.jaanuaril 1920 peale kokkulepet algas vaherahu ning rahulepinguni jõuti 2.veebruaril 1920 Tartus. Tartu rahu lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnistas ühe esimese riigina de jure Eesti Vabariiki.
Eestlaste osa kasvas sõjategevuses pidevalt. Eriti oluline oli Omakaitse roll metsade puhastamisel punaväelastest 1941 sügistalvel. Lahingutegevuses suutsid metsavennad ja OK hävitada umbes 3000 punaväelast ja 1000 julgeolekutöötajat, miilitsat ning hävituspataljonlast. Metsavennad ja OK võtsid 25000 vangi. Metsavennana langes, tapeti vangistatuna ja kadus u 800 meest, OK liikmeid langes lahingutes ja kammimisoperatsioonides kuni 600 meest. Eesti kaitselahingud 1944 14. I 1944 Punaarmee suurpealetungi algus 1. II Punaarmee jõuab Eesti piiridele Veebruari algusest aprilli alguseni lahingud Narva ümbruses. Suurimaid lahinguid maailma sõjaajaloos. Punaarmee kaotas langenutena u 120 000 meest, sakslased u 40 000 meest. Seoses strateegiliste probleemidega mujal, jäi Narva rindele juuniks 1944 kokku 27000 meest (sh Eesti Diviis). Venelasi 205000. Narva evakueeriti organiseeritult ja asuti Tannenbergi liinile Sinimägedes. 26. VII–10
Võnnu lahingus, mis kestis 4 päeva(võidupüha 23. juunil on selle võidu pühenduseks), suruti Goltzi juhitud mehed tagasi, eestlased jälitasid neid Riiani ja vaid lääneliitlaste sekkumine päästis Riia eestlaste kätte sattumist. Kurss rahule Vene valitsus tahtis sõda lõpetada, septembri keskel toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta, sest antant tahtis Venemaad kukutada relvajõul ning nad ei soovinud väikeriikide väljumist sõjast. Narva kaitselahingud Venelased otsustasid Narva iga hinna eest vallutada ning sinna saadeti 160 000 meest ning 200 kahurit. Algasid rahuläbirääkimised, samal ajal ründas Punaarmee, mitmes kohas olid kriitilised olukorrad. Õnneks suudeti tagasi tõrjuda. Viimased rünnakud tehti 1919 aasta lõpus ning 31.dets. lõpetati rünnakud. Tartu rahuläbirääkimised - Lääneriigid nägid nüüd üha enam, et Vene võimu on võimalik kukutada. Eesti kasutas seda kiiresti ära, sest uus laar
(al 5.12.41'). Sakslased taganevad kõigil rinnetel. 42' uus Saksa pealetung suvel. Tahetakse Kaukaasia naftavälju ja Stalingradi. Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa väed Stalingradis piiratakse sisse (Hitler ei luba välja murda). Saksa väed kapituleeruvad. Vastupanuvõime suurendamiseks loob NL kaardiväeüksusi. Rahu sõlmimine partei ja kiriku vahel. 43' viimane Saksa pealetung Kurski kaarel nurjub. Nüüd initsiatiiv Punaarmeel. Saksa kaitselahingud Narva piirkonnas. Lõunalõigus saadakse tagasi Dontesi bassein ja läbimurre Dnepril. 44' aasta algab Punaarmee edasitungiga lõunas. Lõuna-Ukraina vallutamine, sissetung Galiitsiasse. Saksa väed loovutavad mais Krimmi. Läbimurre ka Balkani rindel. Varssavi ülestõus aug-okt nurjub. Punaarmee jõuab Ida-Preisimaale. Soome rinde läbimurdmine Karjala maakitsusel viib Moskva vaherahu sõlmimiseni 19.09. 25.04 USA ja NL-i vägede kohtumine Elbe äärses Torgaus. 08
lõpp - veebruari algus 1919). 14) Eesti katselahingud lõuna rindel 1919. a. kevad-talvel. 15) Majandusliku olukorra teravnemine. 16) Saaremaa mäss. 17) Asutava Kogu kokkukutsumine. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine. 18) Eesti vägede suurpealetung 1919. a. mais. 19) Landsveri sõda. a)Sakslaste eesmärgid; b)Võnnu vallutamine 20) Nõukogude venemaa soov sõja lõpetamiseks. Tulemusteta rahukõnelused Pihkvas. 21) Narva kaitselahingud. 22) Tartu rahu läbirääkimised: a)vaherahu sõlmimine; b)sõjategevuse lõpetamine(1920); c)Tartu rahu sõlmimine(2. veeb. 1920). 23) Tartu rahu tingimused. - 17 - 24) Sõjas saavutatud võidu tähtsus. 1. Pärast Bresti rahu tühistamist valmistus Venemaa tagastama maid, mis varem kuulusid Impeeriumile. 2. 1918. a novembril koondusid punaväed Narva jõe taha, alustati luuretegevust. Alguses said Saksa
Rahvaväe peajõud liikusid soomusrongide toel piki Tartu-Valga raudteed, lüües punalätlastega lahinguid Elva, Rõngu, Puka ja Sangaste pärast. Valga kaitseks koondas punaarmee juhtkond suured jõud ning 31. jaanuaril toimus Valgast põhja pool Paju mõisa juures - kogu Vabadussõja üks verisemaid lahinguid, milles kuperjanovlased ja soomlased kaotasid langenute ja haavatutena 140 meest. Nüüdeks Punaarmee oli Eestist välja löödud, kuid Rahvavägi jätkas edasitungi. Kevad-talvised kaitselahingud Lõunarindel: Eesti vägede edu ning selle jätkumise korral Petrogradi ja Riiat ähvardav oht sundis Punaarmee juhtkonda siinset rindelõiku tugevdama. Eesti piiridele koondati kolm armeed - Läti Punaarmee, Eesti Punaarmee ja 7. armee (Narva all) - mille käsutusse anti suur osa Punaarmee strateegilistest reservidest. Veebruari keskel Punaarmee esimene suurrünnak oli edukas- Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi ei suutnud vastase survet taluda ja taandus
25.04 Ruhja katasroof. Kogu lõunarinde läänepoolne tiib oli suhteliselt hõredalt mehitatud. 6. jalaväepolk, mis oli veebruarist saadik olnud Läti pinnal (Ruhja oli tõeline punaste pesa). Pidev pingeseisund kurnas. 6. jalaväepolgu ridades hakkas levima ka enamlik agitatsioon. Märtsis-aprillis levisid 6. polgu hulgas sõjavastased meeleolus. Tekkis vennastumine. Kapten Tallo. 30.04 läks pealetungile nn Härgmäe grupp. 1.05 alustas pealetungi ka Mõisaküla grupp. Kevadtalvised kaitselahingud jätkusid ka mais, kuigi PA oli pm loobunud Eesti vallutamise plaanidest. Eesti RV tekkis võimalus ise initsiatiivi võtta. Kogu see aeg (veebr-mai) valitses Viru rindel pm vaikus. Enamlaste tegevus rindest väljaspool. 12.11.1918 üritasid siinsed enamlikud agitaatorid korraldada Tlnas töörahva streiki AV vastu. Ometi polnud neil tööliste hulgas enam sellist autoriteeti. 12.11 meeleavaldus kukkus läbi. Vene turul (Viru Väljak) aeti demonstrandid laiali. Piiri
Peajõud liikusid soomusrongidel Tartu-Valga raudteed pidi, lüües vahepeal lahinguid punalätlastega. Rinde vasak tiib liikus Võru suunas, et lõigata läbi Pihkva-Valga raudtee. Valga kaitseks koondas Punaarmee suured jõud. 31. jaanuaril toimus Valgast põhja pool Paju lahing- üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Surmavalt haavata sai ka J.Kuperjanov. Alles õhtul õnnestus kütid välja tõrjuda. 1. veebruar marssis Rahvavägi Valka ja sama päev vabastati ka Võru. Kevad-talvised kaitselahingud: Punaarmee uued pealetungid Lõunarindel. Rindejoon nihutati Venemaa poole peale. Oht Petrogardile ja Riiale sundis Venemaad end liigutama. Eesti piiridele koondati Läti ja Eesti Punaarmee ja 7. armee, mille käsutuses oli suur osa reservist. Vastase ülekaal Lõunarindel kujunes pm 3x. Veebruari keskel hakkas taas Peale Punaarmee rünnakud ja need olid edukad. Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi taandus. Vene ja Läti alad võideti tagasi.
pidi. Olukord hakkas muutuma 14. sept, kui loodi operatsioonistaap, mille ülemaks sai Johann Laidoner, kelle ülesandeks sai väeosade koorindeerimine. 23. dets sai sõjavägede ülemjuhatajaks Laidoner. Välisabi. Eesti hakkas välisabi kohe Saksa okupatsiooni alguses otsima. Ühelt poolt otsiti abi SB ja teiselt poolt Skandinaaviast. SB tunnistas Saksa okupatsiooni ajal Eestit de facto. 09.10.12 Veebruar-mai 1919 - rahvaväe kaitselahingud Lõuna-Eestis Kui seniselt oli Eesti eest vastutanud Põhjarinne, siis nüüd võeti sellelt vastutus ära, seetõttu kõik mis Eesti aladel toimus, allutati Läänerindele. Kui Vabadussõja algusjärgul oli paigutatud Eesti piiridele Punaarmee 7. armee, siis veebruaris koondati 7. armee ainult Narva rindele. Seevastu lõuna pool hakati looma Pihkva lõigus hakati koostama nn Eestimaa armeeks ja Läti aladel loodi Läti Punaarmeed
annaabi.ee 
