Kõrgel aknal Betti Alver Tornid ja pilved, korstnad ja traadid. Kingsepa väraval kullatud king. Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid. Kuis oled sa ärevil, hing! Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid.
Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine -liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine : istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka -e: oie, ohe, - n: sahin, kahin, - ng: jooming, sööming, - u: sadu, vedu , -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka
kehaosad sel juhul soojemad. Tsentraalse tsüanoosi märkamist raskendab aneemia, kuna 1 redutseeritud hemoglobiini üldhulk on aneemia korral väike. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust,
· Ebaadekvaatne naer/kõõksumine FraX naised käitumine · Käte hammustamine (25%) · Käte plaksutamine (25%) Fra X fenotüüp 1. Pikad kõrvad 2. Prominentsed kõrvad 3. Pikk ja kitsas nägu 4. Kõrge suulagi 5. KMK hüperliikuvus (90°) 6. Painduvad pöidlad (pt kes vabatahtlikult tõmbavad pöidla liigese liigeskapslist välja) 7. Nahapaksendid kätel (sekundaarselt käte hammustamisest) 8. Ahvivagu 9. Lampjalgsus 10. Kahin südamel Fra X sündroom Diagnoosimine · Molekulaargeneetilise uuringuga tehakse kindlaks muutused X kromosoomis ( selleks peab andma vereanalüüsi) · Uurima peaks ka lapse vanemate ja õdede vendade analüüse Ravivõimalused · Õppimiseks eriprogramm koolis · Vajadusel südamerikke kirurgiline ravi · Krambivastane ravi antiepilektikumidega · Antidepressandid agressivsuse ja tujude vaheldumise ning hüperaktiivsuse
palpeeritavad. Süstoolne vererõhu väärtuseks on nende rõhkude keskmine. Vererõhu mõõtmisee Korotkovi järgi tõstetakse mansetirõhk algul kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale, millega katkeb verevool õlavarrearteris. Siis langetatakse aeglaselt rõhku mansetis ning kui maseti rõhk langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin e Korotkovi toon. Mansetirõhu edasisel langetamisel mingil hetkel toonid kaovad ning see vastab diastoolsele vererõhule. Arvatakse, et Korotkovi toonid on põhjustatud osaliselt kokku surutud arterist distaalsemal tekkivad turbulentse verevoolu poolt põhjustatud vibratsioonid, mis on stetoskoobiga kuulatavad. 5. Vererõhu pidevaks mõõtmiseks sõrmedel kasutatakse analüsaatorit Finapres, kus
närvi lõpmed) punetav nahk 2. astme põletus: -punetus -villid -väga tugev valu -kahjulikud koed -naha hõõrdumine kahjustab samuti (vesivilli) 3. astme põletus: -kogu naha pahksust haarav põletus -ei ole valus nahk võib olla kahvatu, vahjas või söestunud. 17.Ventiilpingeline õhkrind: õhk pääseb rindkereõõnde kuid ei saa sealt enam välja, rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast
11.4 toodud valemiga. Sageduskompensatsiooni elemendid on otstarbekas varustada lülititega, et neid saaks tarbe korral välja lülitada kuularite kasutamisel, mikrofonist saadava signaali võimendamisel ja muudel juhtumitel. Helitugevusregulaatori asukoht ja selle takistus Helitugevusregulaator paigutatakse signaaliallikate ümberlüliti järele, harilikult enne või pärast filtreid. Regulaatori abil helitugevuse vähendamisel nõrgeneb regulaatorile eelnevate astmete omamüra ehk kahin. Need eelnevad astmed peavad seljuhul olema suutelised taluma suurt ülekoormust, seejuures signaali moonutused peavad jääma võimalikult märkamatuks. Helitugevusregulaatorit tuleb vaadelda eelneva signaaliallika suhtes koormusena ja järgneva astme suhtes signaaliallikana, seepärast on soovitav et helitugevusregulaatori takistus (R) oleks vähemalt 10 korda suurem temale eelneva astme väljundtakistusest ja sama palju kordi väiksem järgmise astme sisendtakistusest. Näiteks tabelis 6
ööd rahulolekus U Hinnatakse Troponiin T või Auskultatsioon EKG, Rö, Labor u infarkti ohtu, troponiin I, CK, kahin südames ( leuk, Er, Hg, r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid, i pulsisagedus, kreatiniin, troponiin, C-
Jagunevad (1)otsesteks, mis toimivad siin ja kohe(hääl, ilmed, keha. Fiske kommteod), (2)esitavateks(raamatud, maalidF:kommteosed), (3)mehhaanilisteks(telefon, TV), mis transpordivad 1 ja 2 rühma tooteid. S&W põhiide: kommunikatsiooniprobleemide lahendus on kadude vähendamine. Kanali kapatsiteet = info + müra Müra tähendab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondumine telefonis, kahin raadiosignaalis, "lumesadu" telepildis jne. Tagasiside vastuvõtja reaktsioon sõnumi saatjale, eksisteerib vahendatud ja vahendamata.Tagasiside eesmärk: muuta kommunikatsioon efektiivsemaks. Pos tagasiside-tagasisöötmine suurenda protsessi väljundit. Neg tagasiside-tagasisöötmine vähendab protsessi väljundit. Shannon ja Weaver'i 3 probleemide taset: A-tehnilised probleemid(kuidas sümboleid võimalikult täpselt siirdada?
Moodustatakse üldiselt mallide järgi, mis esindavad mingit tuletustüüpi. Selgetest tuletistest eristab neid see, et neis sisalduv tuletusliide ei liitu harilikult lekseemile, vaid deskriptiivsele tüvekujule, mis ei esinda mingit lekseemi. Tüvelõpu järgi võib pidada vastava tuletustüübi sõnadeks. Nt.: vilisema, laksatama, puhkima, ärplema jne Deskriptiivsõnade hulgas on ka ühesuguse tüvelõpuga käänd- ja määrsõnu. Nt.: vulin, kohin, kahin; praksti, laksti, klirdi jne. 21. TULETAMINE e DERIVATSIOON tähendab uue sõna moodustamist tuletusliite abil. Tuletamise aluseks on harilikult mingi teine lekseem: alussõna, täpsemalt alussõna tüvi, millele tuletusliide liitub. Alussõnaks võib olla nii lihtsõna, tuletis kui liitsõna (tavaliselt omasõna, harvem laensõna). Tuletamine võib toimuda ka alussõnata, sel juhul liitub liide deskriptiivsele tüvele vm kinnistüvele. Tuletusahel, sõnapere. 22
//...// Mereteema kõlab ka mitmetes teistes luuletustes: ,,Vana paat", ,,Õngel", ,,Merejääl", ,,Vaalade elu", ,,Kaksipidised", ,,Vahel on,..", ,,Peod täis kive ja istun vete veeres..", jpt. 2. Aastajad: Talveöö Pakasepaugud, kohevil hangede kahin. Kiirgavasse öösse pärani silmi vahin. //...// Aastajad kajastuvad veel luuletustes ,,Kevade võtted", ,,Suveigatsus", ,,Märtsikuu hetk", ,,Suvisel tuleasemel..", ,,Talv", ,,Sügisel", jne. 7 3. Armastus, igatsus, kiindumus: Sinu nägu
ie, üe, ue, ia, üa, ua, io, üo, uo, eu 10. Rühmitage konsonandid moodustusviisi järgi. Konsonandid on häälikud, mille moodustamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus (sulg või ahtus), ja õhuvool ei pääse vabalt välja või väljub õhk nina kaudu; või üle keele külgede Moodustusviisi järgi jagatakse konsonandidvastavalt sellele, kui vabalt õhuvool pääseb hääldamisel kõnetraktist välja: 1. frikatiivid e hõõrdhäälikud, mille moodustamisel ahtuses tekib kahin, õhk pääseb vaid vaevaliselt läbi: /v, s, h, f, s/ 2. klusiilid e sulghäälikud, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud: /p, t, k, g, b, d/ 3. nasaalid e ninahäälikud, mille hääldamisel on suus õhuvoolu katkestav sulg, õhk pääseb välja ninaõõne kaudu: /m, n/ 4. lateraalid e külghäälikud, mille moodustamisel õhuvool pääseb külgedelt: /l/ 5. tremulant e värihäälik, moodustamisel vahelduvad õhuvoolu kinnine ja lahtine faas,
inimene enam ei kuule. Tekivad sotsiaalsed probleemid kõnest arusaamiseks peab pingutama. Kriitiliseks muutub olukord siis, kui kuulmislävi on alla 60 dB. Seda kutsutakse ka kõneläveks. Nüüd on tekkinud olukord, kus tavalise kõne valjus jääb kõrgemale inimese kuulmislävest ja kõnest arusaamine muutub väga raskeks (Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Paremaks ettekujutamiseks heliallikate poolt tekitavate helinivoode kohta annavad järgnevad näited: lehtede kahin ca 15 dB; ajalehtede kahin lugemissaalis ca 35 dB; harilik kõne ca 40-50 dB; raskeveoki mürin ca 95 dB; reaktiivlennuki stardihääl ca 125 dB ( Eesti Kuulmispuuetega Laste..., 2007). Kuulmislanguse põhjuseid on palju. Lähtudes kuulmise füsioloogiast, võivad põhjused olla tingitud: väliskõrvast, keskkõrvast, Suhtumine kuulmislangusesse
toimuva olukorra tõsidust. Nende stseenide kirjeldused näitavad etenduse erinevate elementide kokkusulamise astet, seda, kuidas muusikaline kujundus on abiks teatud stseenide mõistmiseks ja tunnetamiseks. Helikujunduses on oluline osa veel kahte sorti helidel - ühed, mis tulevad lindilt ja teised, mille tekitavad näitlejad. Lindilt tulevad näiteks linnulaul Dilli ja Nirksilma vestluse ajal, südamelöögid õuduste stseeni taustaks ning kurjakuulutav kahin, mis koos punase prozektorivalgusega loob mulje tulekahjust. Need kolm heli kujundavad stseeni õhkkonda ja toetuvad vaataja eelnevatele teadmistele. Näiteks linnulaul viitab tõenäoliselt sellele, et lapsed ei ole siseruumis; südamelöögid sellele, et hirmuga inimeste pulss kiireneb ning kahin seostubki laval edasiantava tulekahjuga. Neid helisid on kasutatud kui ülekandevahendeid, sest on selge, et tulekahjut ei saa laval reaalselt kujutada ning seega on
Aneemia korral kiireneb südametegevus ja suureneb südame minutimaht. Üldreeglina verevool kiireneb, kuid seoses hüpovoleemiaga (vere ruumala vähesus) võib väheneda areteriaalse vere juurdevool nahasse. Väheneb vere viskoossus ja tekib perifeerne vastupanu. Kõige selle tõttu tekivad tahhükardia (kiirenenud südametegevus) ja tahhüpnoe (haiguslikult kiirenenud hingamine), mõnikord stenokardia hood (surutustunne rindkere piirkonnas). Südame tipul süstoolne (kokkutõmbumisega seotud) kahin. Närvisüsteemi häiretele osutavad haige kerge ärrituvus ja aegajalt esinev apaatsus. Kõrvuti väsimustundega kurdavad haiged ka peapööritust, peavalu, kohinat kõrvades ja virvendusi silmades. Aneemia haige nahk ja limaskestad on tavaliselt kahvatud. Püsivamalt on kahvatus näha suus, neelus, konjuktiivil (sidekestal), huultel ja küüntel. Patogeneesi iseärasused lisavad teinekord naha ja limaskestade kahvatusele ka värvivarjundeid. Näiteks pernitsioosse
keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt:
Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks: x Haige jälgimine sugulaste poolt kodus Haige jälgimine teatava perioodi vältel Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23
b) Korotkovi meetod võimaldab leida nii süstoolse kui diastoolse rõhu. Avastas Krakovi tonid osaliselt kokkusustud arteris tekkivad kahinad. Selleks tõstetakse mansetirõhk kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale (st õlavarreartes surutakse täiesti kokku kuni verevool selles lakkab) ja siis lagetatakse aeglaselt rõhku mansetis. Kui rõhk mansetis langeb süstoolsest madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin. Edasisiel rõhu langetamisel kvaliteet ja tugevus vähenevad kahinatel, sel hetkel kui kaovad on rõhk diastooli rõhust madalam. 24. Raku puhkepotentsiaali olemus? Raku sise- ja välispinna potentsiaalide erinevus (rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, st tema välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja
ureemilise kooma ja surmaga. Millised üldised sümptomid esinevad aneemiate korral? Aneemia on kehvveresus, mille puhul on veres vähenenud Hb sisaldus, erütrotsüütide arv ja tavaliselt on langenud ka hematokriti väärtus Aneemiate üldsümptomid: NAHA JA LIMASKESTADE POOLT Kahvatud: eriti väljendanud suus, konjuktiividel, huultel, küünte all SÜDAME-VERESOONKONNA POOLT Tahhükardia Süstoolne kahin Hingeldus NÄRVISÜSTEEMI POOLT Väsimus, jõudluse langus Pearinglus, peavalu Kohin kõrvades Virvendus silmade ees MUUTUSED PUNAVERES Anisotsütoos – erütrotsüüdid on erineva suurusega Poikilotsütoos – erineva kujuga erütrotsüüdid Mikrotsüüdid – normist väiksemad erütrotsüüdid Makrotsüüdid – normist suuremad erütrotsüüdid Basofiilne sõmerus Jolly kehakesed – tuumajäägid
Õe kompetentsi kuulub hingamissageduse lugemine kopsude auskulteerimisel, vt alaptk 5.2.5. Kopsude auskulteerimiseks kasutatakse stetoskoobi koonusosa, et vältida kõrvalkahinate teket (Tukiainen 2005). Hingamiskahina tüüpi ja tugevust auskulteeritakse tavalisel hingamisel. Selleks auskulteeritkse sümmeetriliselt mõlemat kopsu tagaväljadel, aksillaarselt ja eesväljadel võrdlevalt ülalt alla. Trahheaalse hingamiskahina korral on väljahingamisel tekkiv kahin sissehingamiskahinast intensiivsem, kuulatletav kaelal. Vesikulaarne hingamiskahin, mis meenutab „f”-i, on kuulatletav kopsude piirkonnas inspiiriumis ja ekspiiriumi algul. Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005)
Formandikõrgused pole absoluutsed, sest kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on eri vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 37. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? · helilised konsonandid: v, m, n, r, l · klusiilid: k, p, t, g, b, d õhuvoolu läbipääs täielikult suletud · frikatiivid: f, h, v, s ahtuses tekib kahin, sisin 38. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 39. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Näited. Silp on häälikutest koosnev tähtede rida. Silp on hääldusliku pingutuse periood. Silp on häälikute intensiivsuse vaheldumine: silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale. Silp = silbi algus + silbi tuum + silbi lõpp 40. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti
jms. Need siirdavad esimesse ja teise rühma kuuluvate vahendite tooteid. Rühmade piirid ei ole selged, mistõttu on arukas vaadelda kõiki vahendeid samasugustena. Väga tähtis element on müra. Iga takistus, mida signaal teel kohtab viib sellele, et vastuvõetud signaal erineb saadetud signaalist. Müra tähistab kõike allika tahtest sõltumatut, millesse signaal teel saatjast vastuvõtjani takerdub: hääle moondused telefonis, kahin raadiosignaalis jne. Mürasid võib liigitada nõnda: 1) takistus sõnum ei jõua kohale; 2) kohin sõnumisse seguneb muid sõnumeid või häireid; 3) kadu sõnum jõuab pärale, kuid osa sellest kaob aistingu- või muude häirete mõjul; 4) moonutus sõnumit mõistetakse ja tõlgendatakse valesti. Tagasiside Shannon ja Weaver ei kasutanud sõna tagasiside, kuid hiljem on peetud seda mõistet vajalikuks
reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon? Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus, nn sipelgad. 77. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon? Kahjustab raskust kandvaid kehaosi, tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired. 78. Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed? Kuulmislangus, algul kõrvades kahin ja vilin, tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress, ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81. Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga?
ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w]. Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin. - Suprasegmentaalsed omadused Kõne suprasegmentaalsed ehk prosoodilised (segmentide ülesed ja nendega kattuvad) omadusd on kvantiteet (pikkus), rõhk ja intonatsioon, mis kokku moodustavad prosoodia. Suprasegmentaalsed omadused võivad olla seotud ainult segmentidega, kid üldiselt esinevad need sõnades, fraasides või lausungites. Rõhul ja intonatsioonil on kõigis keeltes oluline ekspressiivne ülesanne.
lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 41. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 42. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? 43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem). Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp
Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku prganid on sümmeetrilised. Seetõttu räägitakse ainult bilabiaalidest (nt p b m) või glotaalidest ehk larüngaalidest (nt h). Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid ehk sulghäälikud (k, p, t.. täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid ehk hõõrdhäälikud (nt f, v ... ahtuses tekib kahin), afrikaadid (nt ts... klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid ehk ninahäälikud (nt m, n... klusiili meenutav kitsus suus, käin ninaõõnde avatud), lateraalid ehk külghäälikud (nt l...keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede), tremulandid ehk värihäälikud (nt r...väringute seeria või mõnikord ka üks väring) ja poolvokaalid (w, j) Frikatiivide kaks põhilist alarühma on s-häälikud ehk sibilandid (ehk sisihäälikud) (nt s, z...
kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on erinevas vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? Rõhk, kvantiteet (välde), intonatsioon. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame
12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? · Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta. · Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. · Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. · Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? · Neeluõõs (pharynx) · Ninaõõs (cavum nasi) · Suuõõs (cavum oris) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Nende armastus on võimatu, kuid ta ei suuda kuidagi oma tundeid eirata. Olles naisest lahus on mees jõuetu ja nõrk ning piinleb armuvalus. Mees ei palu, et naine teda armastaks, vaid, et naine vähemalt teeskleks ning ei võtaks mehelt armastuse lootust. Esmasel teksti vaatluses ilmnes, et Puskin on kujutanud stereotüüpset naist, kes esindab naisele omaseks peetavaid tunnuseid - naine kannab kleiti, on süütu häälega (,,Kui kõrvu kostab kleidi kahin, te süütu hääl, te kerge samm..."), tegeleb naistele omaselt õmblemise (,,Kui näen teid õmblusmasina taga..") ja musitseerimisega. Alina on naiselik, emotsionaalne (,,Te usaldav, intiimne jutt, koos musitseerimise hetked.."). Kirjutab naise naeratusest, mis teeb õndsaks mehe hinge. Sellest võib järeldada, et naise eesmärk on teenida mehe huve. Puskin nimetab naist ingliks ning see on üks traditsioonilise naise stereotüüpe.
Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz. Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta. Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi, tekib kahin. Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel (sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. Artikulatsioonielundid e. ülemine kõneallikas: - neeluõõs (pharynx) - ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid
MULL-MULL-MULL-MULL-MULL PIKUTAS ÜKS KAMMELJAS MULL-MULL-MULL-MULL-MULL LIIVA SEES TA PIKUTAS ISE VAIKSELT ITSITAS: 13 14 SIIN EI NÄE MIND MITTE KEEGI NII PEITU PUGES ANGERJAS JA ÄRA PEITIS KAMMELJAS PEITSID END JA PIILUSID JA EI KOHTUND IIALGI… NAABER NAABRIL JÄLLE AUTO UUS MUL TEEB HAIGET VASAK PUUS NAABER REISIL INDIAS KÄIS PIDAMIST EI PEA MU PÕIS NAABER OSTIS PURJEJAHI MUL ON KOPSUS VEIDER KAHIN NAABER UUE MÖÖBLI TÕI MUL NEERUDESSE VALU LÕI NAABRIL TÖÖ JA PALK ON HEAD VALIDOOLI VÕTMA PEAN TE HAUAPLAADILT LOEKS MU NIME KUI EI OLEKS JUHTUND IME : NAABRI MAJA PÕLES MAHA ALLES JÄI VAID SEIN MUL EI OLNDKI ENAM PAHA JÄRSKU TERVEKS SAIN. PLIIATS PABERID JA PLIIATS LAUAL EI KIRJA PANDUD AINSAT RIDA MEELEOLU NAGU HAUAS SIISKI LOENGUT PLIIATS PIDAS : OH, KÜLL MA ALLES KIRJUTAN MA PANEN KIRJA TÄHTI SADU, MA LAUSED KAUNIKS VORMISTAN - MU JUTT ON TARK, MU JUTT ON LADUS
Neerukoe hüpoksia stimuleerib erütropoetiini moodustumist. 2. Hingamis- ja vereringeelundite talitluse stimuleerimine toimub reflektoorselt hüpoksiast tingituna üle kemoretseptorite ärrituse veresoontes ja kudedes. ANEEMIA KLIINILISED TUNNUSED Limaskestade kahvatus- klassikaline sümptoom, võib olla varjatud. Sageli võib esineda ikterusele sarnane kollakas värvus ja verevalumid. Tahhüpnoe- hingamine kiire ja pindmine Süstoolne kahin- südamelihaste puudulik talitlus, kuuldav südame tipul. EKG-s T-saki lamenemine, ST-depressioon Tahhükardia- ja suureneb SMM; südamelöögid kuulduvad müksuvatena, pulss nõrk, halva täituvusega Kesknärvisüsteemi talitluse pärssumine- reflektoorne talitlus nõrgeneb, töövõime langeb, isutus, väsimus, ärritatavus Metaboolne atsidoos- hapnikunälgusest tingituna oksüdatiivsed protsessid nõrgenevad, kuhjuvad happelised ainevahetusproduktid
taksitus. Konsonandid erinevad üksteisest artikulatoorselt nii moodustuskoha kui moodustusviisi poolest. Akustilises mõttes isloomustab konsonante nende helilisuse määr. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede), tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted.
aminohappeid peaaegu ei olegi. Fibroiin on keemiliselt vähemvastupidavam kui keratiin. Ta lahustub leelistes ja soolalahustes. Ka pikaajaline keetmine võib fibroiini kahjustada. Naturaalne siid on kallim kui teised kiudained, temaga peab seetõttu ka ettevaatlikult ümber käima. Seritsiinist vabastatud siidikiuldudel on siidile iseloomulik läige ning üksteise vastu hõõrudes nad krigisevad. Sellest on põhjustatud ka siidile iseloomulik kahin, mida õrnem sugu väga kõrgelt on hinnanud. Naturaalsiidi kõrge hinna põhjuseks on selle väga tülikas ja aeganõudev tootmine. Siidiliblika röövik toitub ainult mooruspuu lehtedest, mis kasvab hästi vaid lähistroopikas ja troopikas. Teadlased ja tehnoloogid on katsetanud ka teiste liblikaliikidega, kelle röövikud koovad nukkumiseks siidikiust kookoni, kuid toituvad tavalistest parasvöötme puude (tamm, paju, kask) lehtedest. Siid, mida saadakse mõne
Tall – talle. Kas – kass. Kott (kota) – kott ( koti). Vokaalharmoonia - esinevad vaid ees- või tagavokaalid Assimilatsioon - häälikute muutumise osaliselt või täielikult sarnasteks Dissimilatsioon – häälikute erinevaks muutumine Klusiil – sulghäälik (kpt, gbd) Vokaal – täishääik, heliline (aeiouõäöü ) Kaashäälikud *klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] *frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] *nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n] *lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l] *tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r]*poolvokaal [j] *helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s]*dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri) *aspiratsioon e hõngus – lühike h-taoline heli, mis vahel esineb helitute klusiilide järel Täishäälikud:
aastat. See hinnang on antud plaadimaterjali keemilise stabiilsuse alusel. Polüvinüülkloriid laguneb ultraviolettkiirguse ja soojuse toimel. Plaatide valmistamise ajal toimub polüvinüülkloriidi termodegradatsioon, mille tulemusena vabaneb vesinikkloriid (soolhape). Lagunemisreaktsioon kestab edasi ka pärast töötlemise lõppu. Lagunemisreaktsioonide kiiruse vähendamiseks lisatakse plaati lisandaineid, mis seovad vabaneva HCl. Vinüülplaaatidel on tunduvalt väiksem kahin kui sellakplaatidel, samuti kuluvad nad aeglasemalt. Samuti vähenes plaadi kaal 150 grammini. Magnetkandjate ehitus Magnetkandjad jagunevad: 1. Helisalvestuseks ettenähtud magnetlindid professionaalsed lindid professionaalsed lindid helifilmidele kodukasutajatele mõeldud lindid 2. Videolindid professionaalsed lindid kodukasutajatele mõeldud lindid 3. Arvutite välised infokandjad (kõvakettad, disketid, magnetlindid) 4
Niisugune meetod võimaldab mõõta ii süstoolset kui ka diastoolset rõhku. Arteriaalse rõhu määramiseks Korotkovi meetodil tõstetakse mansetirõhk algusel kiiresti oodatavast süstoolsest rõhust kõrgemale. Niivisi surutakse õlavarrearter täielikult kokku ja verevool selles katkeb. Kummiballooni nõelventiil avatakse ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Momendil, kui rõhk mansetis langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool kokkusurutud arterisse rõhupulsikõvera maksimumi ajal. Mansetirõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonide kvaliteet ning tugevus muutuvad. Kui mansetirõhk on diastoolsest rõhust madalam, ei ole toone enam kuulda. Toonide kadumise hetkel vastab mansetirõhk diastoolsele vererõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude
märkimine Foneemide liigitus: · Vokaalid e täishäälikud: o eesvokaal [i e ä ö ü], keskvokaal [õ], tagavokaal [u o a] o labiaalsus (huuled ümardatud): labiaalne [u o], illabiaalne [i e] o pingsus: pingsad [i], lõdvad · Konsonandid e kaashäälikud: o klusiil e sulghäälik (täielik sulg, õhuvoolu ligipääs on täielikult suletud) [p t k b d g] o frikatiiv e hõõrdhäälik (ahtuses tekib kahin) [f v s z h] o nasaal e ninahäälik (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõne avatud) [m n] o lateraal e külghaalik (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele külgede) [l] o tremulant e värihäälik (väringute seeria) [r] o poolvokaal [j] o helisus: heliline [v z m n r l], helitu [p t k f s] o dentaalne (hambad), palataalne (kõva suulagi), larüngaalne (kõri)
Nt Inglise keele on diftongid: kõrgenevad (teine vokaal kõrgem kui esimene) ja madalduvad. Eesti keeles on 36 diftongi (neist 10 ainult võõrsõnades). Konsonantide arikulaator on tavalisel mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Hääldusviisi alusel liigitatakse konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid: klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs täielikult suletud), frikatiivid e hõõrdhäälikud(ahtuses tekib kahin, nt f, v, s, z, h jne), Frikatiivide kaks põhilist alarühma: sibilandid e sisihäälikud e s-häälikud ja spirandid e hõngushäälikud e piluhäälikud ( nt f, h, v jne) afrikaadid (klusiilialgulised frikatiivid), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud, nt m, n jne), lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolab vabalt üle keele servade, nt l),
aga Mati ikka veel meisterdab seal. Vares mõtleb: ,,Mis sellest küll tuleb?" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!" TILISEB AISAKELL... Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin, kostab läbi õrna tuule jalaastumise sahin. See on tema, see on tema -- meie armas näärivana, vara varmas hoolitsema, pühi ette valmistama. Pühade tulekul Käisid ammu mardid hallid, kadrid läksid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad nääripühad need. Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume
Normoloogia kohaselt pärast sündi ovaalmulk ehk fossa ovalis`e ees olev klapp sulgub (asub kodade vaheseinas ja looteeas laseb verd läbi). Sulguse põhjuseks on sünni järgselt vasemas kojas tõusev vererõhk. Selline rõhkude erinevus säilib inimesel kogu elu. Kuid 25% lastest võib jääda foramen ovale väikeses ulatuses persisteerima. Tunnused: ● Hingeldus, ● tahhükardia füüsilise pingutuseta, ● süstoolne kahin (ilmnevad juba varakult). ● Haiged peavad hästi vastu ilma füüsilise koormuseta, sest parem vatsake on võimeline kohanema vere suurenenud mahu väljutamisega. ● EKG muutused, ● RÖ-südame parema poole laienemine. ● Ultraheli uuringus sedastatavad: parema koja diastoolse diameetri suurenemine ja kodade vaheseina anomaalne liikumine Raviks operatsioon neljandal-viiendal eluaastal
omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Tähtsamad hääldusviisid on · klusiilid e sulghäälikud (täielik sulg, õhuvoolu läbipääs on täielikult suletud), · frikatiivid e hõõrdhäälikud (ahtuses tekib kahin), nasaalid e ninahäälikud (klusiili meenutav kitsus suus, käik ninaõõnde avatud), · lateraalid e külghäälikud (keele keskel kulgev sulg, õhk voolav vabalt üle keele külgede) · tremulandid e värihäälikud (väringute seeria või mõnikord ka üks värin) ja poolvokaalid. Diftongiks nimetatakse kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi. Inglise keeles on kõrgenevad ja madalduvad diftongid. 23. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus
6/7. saj Araabia poolsaarel Islamieelsed uskumused Kesk-Araabias kõrbealal elasid beduiinid(kõrbearaablased), kes olid karjakasvatajad. Meka oli kaubanduse keskuseks. Sinna tuldi kokku kindlal ajal. Kaaba (must kivi) oli kummardamisobjekt islamieelsetel araablastel. Beetil (bayt el jumala kodu/paik) kivid, mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus. Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad, järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks ajat(aya). Meka periood(610-622) Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal.
kõrgemale ja hakatakse seejärel aeglaselt langetama, kuulates samaaegselt arteria brachialise kohal küünarliigese sisepinnal stetoskoobiga Korotkovi toone, nende põhjuseks on turbulentne voolamine, mis tekib arteri mansetialuses ahenenud osas. Kui manseti rõhk on kõrgem süstoolsest rõhust, on arter kokkusurutud, verevool peatub ja toonid puuduvad. Kui manseti rõhk langeb madalamale süstoolsest rõhust, tekib iga pulsilöögi ajal lühike terav kahin. Kui mansetirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahel, on kahinate käitumine küllalt individuaalne. Kui mansetirõhk langeb diastoolse rõhuni, siis kahinad äkki tumenevad ja nõrgenevad kiiresti. Maali-Liina, jaanuar 2012 Automaatsetes vererõhumõõturites on kasutusel ostsillograafiline meetod. Selle puhul
38 eest; vaeste meremeeste eest, keda vintsutas tormine meri; miljonite rõhutute eest, kes ägasid Euroopa monarhiate ja idamaa despotismi kanna all; nende eest, kel on valgust ja häid sõnumeid, kuid kel pole siiski silmi nägemiseks ega kõrvu kuulmiseks; paganate eest kaugeil meresaartel; ja lõpuks paluti, et see, mida õpetaja kavatses öelda, leiaks kuulmist ning poolehoidu ja langeks seemnena viljakandvale maale ning annaks õigel ajal tänuliku, hea lõikuse. Aamen. Järgnes riiete kahin, seisev kogudus võttis istet. Poiss, kelle elukäigust see raamat jutustab, ei tundnud rõõmu palvest; ta ainult talus seda --.kui ta niigi palju suutis. Ta oli kogu aeg kärsitu. Ta jälgis ebateadlikult palve üksikasju -- sest ta ei kuulanud, kuid tundis selle sisu ja vaimuliku tavalist esitamiskäiku -- ja kui sellele terake uut sisse põimiti, avastas tema kõrv selle kohe ja kogu tema loomus pani seda pahaks; ta pidas juurdelisamist ülekohtuseks ja nurjatuks. Palve kestel oli
tonum) vahele segas. Mõnelgi korral oli Terraini pesunaine, kelle ülesandeks oli kapiitli pesu pesta, kohkudes märganud Josasi ülemdiakonihärra koorirüüs küünte ja sõrmede pigistusjälgi. 151 Ta rangus aga suurenes ja ta polnud kunagi varem nii eskujulik olnud. Nii oma seisundi kui ka iseloomu tõttu oli ta alati naistest eemale hoidunud; nüüd aga paistis, nagu vihkate ta neid enam kui kunagi varem. Paljas siidkleidi kahin sundis teda peakotti silmadele tõmbama. Ses suhtes oli ta nii range ja nõudlik, et kui kuninga tütar madam de Beaujeu 1481-se aasta detsembris tuli Jumalaema kiriku kloostrit vaatama, seisis ülemdiakon sellele külaskäigule tõsiselt vastu ja tuletas piiskopile sel puhul meelde Musta Raamatu seadusepunkti, mis oli dateeritud Saint-Barthélemy eelpäevaga 1334-ndal aastal ja mille põhjal oli keelatud kloostrisse astuda ükskõik mis naisel «olgu ta vana või noor, emand või ümmardaja»
poomistunne, hingamise abilihaste rakendamine, hingamisteede täieliku obstruktsiooni korral paradoksaalsed hingamisliigutused, mida kirjeldatakse sageli ka tagurpidi hingamisena (sissehingamisel tõmbub rindkere kokku ja kõht tõuseb, väljahingamisel vastupidi). Hingamisteede mittetäieliku obstruktsiooni korral põhjustab sissehingatava õhu vähenemine tavaliselt järgmisi tüüpilisi helisid: o Inspiratoorne düspnoe (striidor, kahin, vilin sissehingamisel) tekib siis, kui obstruktsioon on ülemistes hingamisteedes (kõri piirkonnas või sellest ülevalpool). o Ekspiratoorne striidor (kiuned, vilinad väljahingamisel) tekib siis, kui obstruktsioon on alumistes hingamisteedes (bronhid, bronhioolid), mis päädib väljahingamisel sageli kollabeerumise ja hingamisteede sulgusega. Muud iseloomulikud kõrvalised helid:
annaabi.ee 
