Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstkalmed 3. Asva asula 4. Ühiskondliku hierarhia kujunemine 5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest.
Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama
Pronksiaja lõpp ja rauaaja algus Noorem pronksaeg (1100 - 500 eKr) Eesti jagunes kaheks regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa Külvati nisu ja otra Kaubandus Skandinaaviaga. Skandinaaviast toodi pronksi, Läänemerelt merevaiku Viljelusmajanduse osatähtsuse kasvamisel tõusis rahvaarv, söödiviljelus Üksiktalud Maeti kivikirstkalmetesse, hiljem nelinurkse põhiplaaniga tarandkalmetesse Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama
(majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi algus (enne kõpla) rajati kaasa vähe. looduslikule Kääpad- nende künkale või all/sees
50-450 pKr valmistamine karjakasvatus lõuna-Eestis tarandkalmed *käsitöö areng üksiktaluline asustus (ristkülik) *kaubandus *põletamine KESKMINE *ribapõllud, *künnipõllundus, *kraaviga linnuste *tarandkalmed RAUAAEG kaheväljasüsteem karjakasvatus rajamine *kääpad 450-800 pKr *hõbeaarded *käsitöö *külade kujunemine VIIKINGIAEG *kaubandus *sõjakäigud Eestisse 800-1050 pKr
Keskaeg- mõisted 3 ketser- paavsti võimu ja katoliku kiriku kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma doktor- (ladina keeles doctor- õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad bakalaureus- (ladina keeles baccalaurius- teadusliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud ar...
7. Kuidas mõjutas pronksi levimine Eesti aladele inimeste igapäevaelu? Tekkisid kaubanduslikud sidemed. Kergem oli pronksi kasutada, kui kivi, seega inimesed ei pidanud enam nii koos elama. 8. Niimetage 2 põhjust, miks inimesed väärtesemeid maasse kaevasid. 1) Mõeldi, et pärast surma saab neid kasutada. 2) Võõrvallutuse eest kaitsmiseks 3) Ohvriand 9. Kirjeldage rauaaegset maaviljelust Eesti aladel järgmisest märksõnadest lähtuval: ribapõld, kaheväljasüsteem, adramaa. Kasvatati otra, nisu, kanepit, lina (need 2 riideks), rukkist. Olid põllutüübid: ribapõld (kus põld oli jaotatud võrdselt kõigi elanike vahel), kaheväljasüsteem (1 oli söödis, teine pool oli vili), kolmeväljasüsteem (üks pool talvevili, teinepool suvevili, kolmas söödis), alepõld (kus maad saadi juurde metsa arvelt põletades), põlispõld (muudkui künnad ja lõikad). Künti põldu, et kividest lahti saada, et hapniku rikkamaks musta mulda saada. Adramaa:
FEOOD e. LÄÄN - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega 38. FEODAAL e. LÄÄNIMEES - feoodi saaja 39. LÄÄNISTAMINE - maa andmine lääniks 40. VASALL - feodaal, kes sai oma senjöörilt maad 41. SENJÖÖR - vasalli isand, lääni andja 42. TRUUDUSEVANNE - vasalli tõotus oma isandat teenida 43. FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad 44. HERTSOG - germaani hõimupealiku järglane, suurfeodaal 45. KRAHV - piirkonna asevalitseja, suurfeodaal 46. RÜÜTEL - madalaima astme feodaal 47. FEODAALNE HIERARHIA - feodaalide järjestamine tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja alumisel rüütel 48. FEODAALNE KILLLUSTATUS - olukord, kus iga feodaal on oma maal ise peremees ega hooli kuninga käskudest 49. KODUSÕDA - erinevate rühmituste omavaheline pikaajaline võitlus võimu haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtides...
Erialane sõnastik Reinard Kann A · ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks · aedsalat-aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat · aedhernes- söögiherne aiasort · agrokliima- suure maa-ala kliima. · agrokemikaal-kahjurite v. taimehaiguste tõrjeks · agronoom-agronoomia eriteadlane · agronoomia- põllumajanduslikku tootmist, esmajoones maaviljelust uuriv rakendusteadus, põllumajandusteadus. · agrotehnika- taimekasvatuses rakendatavate võtete kompleks · aretus- aretamine · autbriiding- sugulasaretus · ahtrus- tiinuse puudumine sigimiskõlblikul emasloomal B · Biotõrje- bioloogiline tõrje · Botaanika- taimeteadus · Bakter- üherakuline, enamasti klorofüllita mikroskoopiline taimorganism D · desoained-pesuained,millega puhastatakse nt:lehma nisasid ...
maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus, sirbid. ehted ribapõllud. Hõbeda töötlemine.
Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus. Põllu harimine, karja kasvatus, väliskaubandusega tegelemine(vahetuskaup), kaupa veeti sisse ning välja, rõivastele hakati tähelepanu pöörama. Eesti jagunes maakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks.
Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide
Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus 1. Millist ajajärku nimetatakse muinasajaks ehk esiajaks. Millega see algab, millega lõpeb? Ajajärku millal esimesed inimesed saabusid kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 2. Mille alusel periodiseeritakse muinasaega? Tööriistade materjali alusel 3. Kunda kultuur ja selle asulad.esimene kiviaja kultuur.Pulli,lammasmäe ja pärnu jõgi 4. Kammkeraamika kultuur.- sel ajal valmistati savist nõusi ,kus hoiti neid asju mida oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes...
Külad tõid kaasa muutused põllusüsteemis. Külamaad polnud ühesuguse vljakusega, seepärast jaotati põllud pikkadeks ribadeks. Seda tehti selleks, et oleks võrdsus, iga talu sai võrdselt paremat ja halvemat maad. Muinasaja lõpul arvestati maa suurust adramaades põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Rikkad kasutasid olukorda ära ning omasid mitut adramaad, sest võimalused selle hooldamiseks olid olemas. Varem toimis kaheväljasüsteem kuid nüüd tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Seda kõike selleks, et lasta maal puhata ja mineraale koguda. Maad viljastati sõnnikuga. Muutused, mis on toimunud, on positiivsed, sest on õpitid maad võimalikult palju ära kasutama. Erinevad perioodid on toonud muutusi nii argielus, kui ka põllumajanduses. Inimene on alati tahtnud ja pidanud oluliseks raha. Jõukad talumehed
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
§ 2 Kirik paavst - katoliku kiriku pea piiskop suurema piirkonna kiriku juht preester väiksema koguduse vaimulik munk / nunn inimene, kes elas eraldatuses ja pühendas oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad...
tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 450-1050 nn. Rahutud alad ( linnused, aardeleiud, relvad hauapanustena ) · Töö-ja tarberiistade materjalid Tööriistad ja relvad rauast, pronks-, hõbe-ja kuldehted · Tegevus-/elatusalad Künnipõllundus, karjakasvatus, põllumajandus arenes, kaheväljasüsteem, ribapõllud · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rahuajal elati avaasulates, linnuste rajamise algus(looduslikule künkale, käsitsi püstitatud vallile ) · Matmiskombed Tarandkalmetesse, valdavalt põletusmatus, suurenes panuste hulk sh relvade panek Noorem rauaaeg ehk hilisrauaaeg 1050-1200 · Töö-ja tarberiistade materjalid Rauatootmiskeskused, pronks-ja hõbeehted, arenes käsitöö ja spetsialiseeruine · Tegevus-/elatusalad
pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused: 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused hakati nimetama maalinnadeks Külad ja põllud: suur osa rahvast elas avaasulates kujunesid külad levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid:
Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapõllud, et iga pere saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide.
Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7
Läti Henriku kroonika. 1.Läti Henrik- oli ristiusu preester, kroonik ja Liivimaa kroonika autor. Temast on teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. ...
Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Põlvest põlve harisid talupojad maad esiisadelt õpitut viisil ja suhtusid uuendustesse üsna umbusklikult. Vanad tavad püsisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kaheväljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama
Kuid rängas sunnismaisuses elades jäi ka eestlaste hariduse edenemine seisma. Pealegi olid ordurüütlid ja läänimehed ise vähese haridusega ja neilt polnud mida õppida. Maaharimine oli talupoegade jaoks midagi mida jagati põlvest põlve ning sellepärast võib arvata ka, et uuendustesse nad kergemeelselt ei suhtunud. Sellegipoolest arenesid talupoegade oskused, võeti kasutusele mõningaid uuendusi ning leiti ka paremaid maaharimisviise. Näiteks oli alguses kasutusel kaheväljasüsteem, mis arenes kolmeväljasüsteemiks. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Kuna keskajal suurenes viljakasvatuse osatähtsus , siis laienes ka aletegemine , mille käigus raiuti mets maha ja süüdati põlema nii saadi juurde uut viljamaad. Tähtsaimaks tehniliseks uuenduseks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamist.
RAUA AEG jm) suunas aktiviseerus linnuste kasutamine, neid kasutati raudesemete valmistamine täiustus, igapäevaseid Põlluharimise võeti kasutusele kaheväljasüsteem, nüüd püsivalt (oli vajadus end kaitsta), ilmselt elasid keskmine tööriistu valmistastasid külasepad; erinevad endiselt tegeldi ka muude tegevusaladega (vt eelrooma ja
kindlustati, elati avaasulates, eraomandi teke, uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid 5. Kirjutamata ajalugu. • Ainult arheoloogilised allikad • Skandinaavlaste huvi Eesti vastu • Ruunikivid • Linnuste ehitamine • Asulate moodustumine linnuste lähedusse • Kaheväljasüsteem • Rauast tööriistad ja relvastus 6. Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) • Maaharimine, küttimine, kalapüük, metsamesindus, raua tootmine • Rahvaarv kuni 200000 inimest, külade kasvamine, teravilja eksport, väliskaubanduse suur roll, ühiskonna kihistumine • Maakonnad – suuremad (keskuses asus linnus) - Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi jne (pooliseseisvad poliitilised üksused), mis omakorda jagunesid kihelkondadeks.
1) Muinasaja periodiseerimine: a) Kiviaeg · vanemkiviaeg(paleoliitikum). Esimeste inimestte kujunemisest jääaja lõpuni. Eestis puudus inimasustus. · Keskmine kiviaeg(mesoliitikum 9000-u5000 eKr).tööriisu valmistati kivist, savist ja luust. · Nooremkiviaeg(neoliitikum u 5000-u 1800 Ekr) . Tööriistad rohkem töödeldud, savinõude kasutusele võtmine. Ajalooline aeg- periood keskaja algusest kuni tänapäevani. Muinasaeg- ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdadealguseni Baltimaadel 12.saj lõpul. b) Pronksiaeg->vanempronksiaeg(u 1800-1100ekr), noorempronksiaeg(1100-500 ekr.) c) Rauaaeg->vanem, keskmine ja noorem 2) Tähtsamad arheoloogilised kultuurid. · Arheoloogiline kultuur- Väljakaevamiste käigus leitud esemed ja nende põhjal selgitatud inimeste tegevusalasid ja eluviisi. · Kammkeraamika ja nöörkeraamika ku...
Talvel kanti ka lambanakset üleriiet.Talupoegade igapäevane toit oli nisu-,või rukkileib ,hirsi-ja kaerapuder,hiljem ka tatrapude,ja pealerüüpamiseks kali või õlu.Leiba söödi palju.Puhast leiba saadi vaid headel saagiaastatel.Sagedane oli aga aganatega segatud jahust tehtud leib.Metsast korjati pähkleid,marju,seeni ja muid metsaande.Pühapäeviti ja pühade ajal söödi ka liha ja mune. Põllu harimises oli valitsevaks kaheväljasüsteem,kus ühele poolele põllumaast külvati vili,teine aga jäeti kesa alla.Levinud oli ka aletegemine. Ajapikku hakati aga kasutama kolmeväljasüsteemi:ühele osale põllust külvati suvivili,teisele talivili,kolmas jäeti sööti.Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige soodsam.Feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad kandma koormisi e.töötama fodaali heaks.Hariti mõisapõlde ja tehti majapidamistõid,kuid talupojad ei nurisenud oma
Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa.
Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest ...
Kr.-395pKr) Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks: Algperiood (II at I at e. Kr.) Hellase e. klassikaline aeg (IX IV saj. lõpp e. Kr.) Hellenismi ajajärk (III I saj. e. Kr.) Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. V pKr Arhailine ajajärk (VIII-VI) ja selle kultuur Elualadel, kus massiliselt kasutati orjatööd, ei arenenud tehnika kuigi oluliselt. Põllumaj-s olid põhitööriistadeks puuader ja kõblas. Kaheväljasüsteem, pms. nisu ja oder, siis said tähtsaks oliivi- ja viinamarjakasvatus. Veis kui tööloom, mägistel aladel kitse- ja lambakasvatus. Hobusekasvatus oli heal järjel Boiootias ja Tessaalias. Mesindus. Kalapüük ja mereandide kogumine Homerose aegadest paremal tasemel. Naha töötlemine. Villase riide kudumine algelistel vertikaalsetel kangastelgedel. Kaevandati rauda, vaske, hõbedat ja seatina nii lahtised karjäärid kui allmaakaevandused. Eriti tasemel olid Sparta (Lakoonika mk
Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17
Põllud olid püsivad. Hakati rajama hulgaliselt linnuseid, mille ümber asus avaasula. Linnus Kaitserajatis, mida ümbritses müür, kraav, vall või palktara. Sel ajal kasutati ära looduslikke olusid ja rajati linnuseid juba looduse poolt kaitstumatesse kohtadesse, näiteks veekogu äärde, künka otsa või soosse. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Maa suurust määrati adramaades. Levis kaheväljasüsteem. Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Valdavalt elati maal. Talud moodustasid küla. Polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid.
Kr., mida nimetatakse ka venekirvekultuuriks, hakkas toimuma üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile. Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L. Vahtre, 2004, lk 12-14) 1800. aastat e. Kr. nimetatakse pronksiajaks. Sellele ajastule on iseloomulik pronksi kasutule võtmine, kuid see oli kallis materjal ja palju kasutati siiski kiviriistu. Kasutusele tuli ader. Tekkis künnipõllundus kus kasutati härgi ja kaheväljasüsteem. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kiviristkalmed). Välja hakkas kujunema ühiskondlik hierarhia. (L. Vahtre, 2004, lk 15-17) 500 aastat e. Kr. nimetatakse Eestis ja naabermaades rauaajaks. Tähtsamaks meistrimeheks oli sepp. Rauasulatamist ei olnud võimalik ära õppida kuulu järgi, vaid ainult praktilise tegevuse kaudu. seega hakkas ka laienema asustus, tekkis juurde vara, tekkisid linnused (suuremad neist olid Tartus ja Otepääl)
väärtust. Pärisori- sunnimaine talupoeg Talu-maja, mis oli ehitatud käepärasest materjalist, nt puust, kivist, tellistest, mida aitas koos hoida puidust terass, kariloomad, põllud, karjamaad. Küla-paik, kus tähestiku asuvad põldudest ümbritsetud talumajad Mõis-naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnimaised talupojad. Kaheväljasüsteem -põllud paiknevad kahes osas, ühes oli vili teises kes. Kolmeväljasüsteem-põlludpaiknevad kolmes osas: nii suvi kui talivilja all, kui ka kesa all. Feodaalne killustatud-riigi süsteem, kus kesk valitsus on nõrk ja riigi võime ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. Aadel- pärilike eesõigustega kõrgem seisus. Agraarühiskond
Muinasaja lõpul elas Eestis u 150 000 inimest, asustamata jäid vaid maa soisem edelaosa, mererannik ja mõned saared. Elatusalad: · Peamine tegevusala oli maaharimine. Alepõllunduse kõrval võeti kasutusele künnipõllundus, VII-VIII saj. Paiku võeti kasutusele rauast teraga ader (konksader, harkader) · Maa suurust arvestati adramaades sellise suurusega maa, mida hariti ühe adraga. Tavaliselt oligi talupere valduses üks adramaa. · Algul oli kasutusel kaheväljasüsteem, seoses talirukki kasvatamisega hakkas levima kolmeväljasüsteem. · Põlluharimise kõrval tegeleti loomapidamisega. Lääne-Eestis kasvatati rohkem veiseid (rohumaad!), Lõuna-Eestis sigu. · Lisaks tegeleti küttimise ja kalapüügiga (põhiliselt sisevetel, mererannikul puudus elanikkond, kes oleks sellega püsivalt tegelenud) · Arvestatav tähtsus oli ka metsmesindusel (mesi ainus magusaine, vaha järele nõudlus Lääne-Euroopas)
tarandisse maeti pea 10-20 inimese jäänused 15) Tähtsus: see aeg oli eestlastele edukas ning asustus laienes ja vara tekkis juurde. Relvi ja tööriistu on leitud haudadest vähe, mis viitab sellele, et polnud sõjakas aeg. 16) Suhted skandinaavlaste ja venelastega 1.aastatuhade 2.poolel: mõlemaga sõjaline, vene vürstide võimu all oldi, venelased tahtsid makse koguda, skandinaavlaste poolt vallutuse oht, 12.sajandi lõpus suhted pinges 17) Noorem rauaaeg- Elatusalad: põlluharimises kaheväljasüsteem, karjakasvatus, kalandus; eluolu: ehitati hulganisti linnuseid, rahvas elas enamasti avaasulates. Tegemist oli rahutu ajajärguga, kuna seda viitavad linnused ja mitmed relvaleiud (relvi ohverdati ja peideti vaenlaste eest) !!!18) !!!19) 20) Eestlaste Elatusalad muinasaja lõpul: polluharimine, väliskaubandus, kalandus, karjakasvatus, eluolu: usuti erinevaid kombeid (targad, ravitsejad, vägi jne), samuti riideid ehiti ehetega, sidemed ülemeremaadega elavnesid
Erinesid orjast selle poolest, et neid müüdi koos maa ja perega. Peale pärisorjadest talupoegade kõrval leidus ka vabutalupoegi. Nende koormised feodaalile olid väiksemad ja võisid oma elukoha ise valida. Talupoegade põhiliseks tööks oli põllu harimine. Peale selle pidid talupojad kandma ka ränkraskeid koormisi, milleks olid loonusrent ja mõisategu. Talupoegadel oli ka oma maalapp, kus nad kasvatasid vilja, heina. Enamikes piirkondades oli valitsevaks kaheväljasüsteem, kus ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Levinud oli ka aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati, aga kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti sööti. Kolmeväljasüsteem oli nendest kõigist eelnimatutest harimisviisidest kõige parem. Kuid maalapi
järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata kerisahjuga. Seal kuivatati ka vilja. 28. Vahetuskaubandus Kaup vahetati kauba vastu. 29. Vahenduskaubandus Kaup osteti edasi müügiks. Nt: müüdi vilja , selle eest saadi karusnahad, karusnahad viidi edasi muule turule. 30
12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17. kaheväljasüsteem - üks põlluosa vilja all, teine osa (kesa) puhkab 18. kolmeväljasüsteem Ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmas kesaks 19. vahetuskaubandus kaup kauba vastu. Sisse toodi (muinasajal) hõbedat, pronksi, soola, relvi, luksuskaupu. Välja viidi karusnahku ja vaha. 20. vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi vilja, vastu saadi karusnahku. Seda omakorda viidi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. 21
oli põletusmatus. Alust järelduseks, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajajärk on andnud : Pole teada linnuseid ja kalmetesse ei pandud kaasa relvi. Vanem Rauaaeg. Sesoonne küla- kogukond muutis asukohta teatud piirkonnas. Reviir-territoorium, mille piires muudeti asukohta. --> aastaringne küla. Keskmine Rauaaeg · u. 450-800 pKr. · Keskmisel rauaajal tekivad uuesti külad( üksiktaludest tekkisid külad) · Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall)
aga suuremad vaid hääbusid ning kõrgkeskajal saavutasid uuesti oma hiilguse. Arenenud on ka põllumajandus, leiutati erinevaid asju, nt. Ratasader, millega veolooma tööraskus väheneb tükivõrra ja soodustab põllumajanduse arengut. Loodi ka rauge Härja asemel kasutati künniks nüüd hobust, mis oli kiirem ja tõhusam. Põllumajanduses asendati kaheväljasüsteem hoopis kolmeväljasüsteemiga, milles üks osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus. Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus tiheneb veelgi. Asustamisega jõuti Baltikumini
Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Ees...
põllulappidel otra, nisu ja kaera. Pronksiajal olid peamised põlluviljad nisu, oder, hirss, hernes, uba ja lina. Tol ajal kujunes välja põllumaa eraomandus, mida tingis varanduslik ebavõrdsus, sest igal mehel oli saak erinev jne. Rooma rauaajal tegeleti üksiktalulise maaviljelusega. Põllutoodang kasvas ja veeti ka välja. Keskrauaajal aga olid ribapõllud, iga talu sai võrdselt nii head kui ka halba maad. Oli ka kaheväljasüsteem, kus igal aastal oli vilja all 1 põlluosa, teine puhkas (kesa). Elupaigad: Kõige alguses ehk kiviajal elati u 30-liikmelistes kogukondades, kellel oli mitu elukohta, mida vahetati saakloomade püügiaegadest sõltuvalt. Hiljem jäid inimesed paiksemaks, sest hakati tegelema maaviljelusega ja hakati karja kasvatama ise, ning ei järgitud enam saakloomi. Rauaajal kerkisid erinevad linnused, inimesed elasid nende lähistel, vaenlaste korral kogunesid inimesed linnustesse.
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahi...
rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg a) vanem rauaaeg (500 450 eKr) b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr) c) noorem rauaaeg (800 1200 pKr) 2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, ela...
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
Äärealadel olevad kihelkonnad olid jagunenud omakorda veel väiksemateks üksusteks maakondadeks. Maakondi oli 8 virumaa, järvamaa, harjumaa, rävala/revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi. Rahvas ja ülikud 2 teooriat. Esimene nendest väitis, et rahvas oli enamvähem võrdne, teine, et oli varanduslik ja õiguslik kihistumine. Olulisim elatusala oli põlluharimine. Põlluharimise puhul on oluline, et umbes 11 saj toimus põllharimissüsteemides nihe. Kaheväljasüsteem asendus kolmeväljasüsteemiga, mis on suuresti seotud sellega, et 11 saj hakkas Eesti aladel levima talirukis.põllumaade suurus mõõdeti adramaades(ühe adraga ülesharitav põllumaa). Kasvatati ka kaunvilju hernes, uba, lääts. Põlluharimise kõrval eksisteeris ka karjakasvatus, loomi peeti suhteliselt vabalt. Küttimine ja kalapüük olid suhteliselt vähetähtsad, sest nende asulate kaevamistel pole leitud metslooma ega kala luid. Käsitööga tegeleti igas talus eraldi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
