Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Olümpiamängud Gula Mons´s 2300 (0)

1 Hindamata
Punktid
Olümpiamängud Gula Mons ´s 2300
Tulemas on järjekordsed olümpiamängud. Tehnika on arenenud viimastel aastasadadel väga kiiresti. Praeguseks on inimesed ehitanud planeet Veenusele Gula Mons’s vulkaani peale hiiglasliku kuppelstaadioni. Kosmoses toimub erinevaid spordiüritusi, kuid suurimaks sündmuseks, mida inimesed sinna vaatama lendavad, on kord nelja aasta tagant toimuvad olümpiamängud.
Staadion ehitati Veenusele, sest planeet Maal ei olnud selle jaoks nii suurt vaba territooriumi, sest rahvaarv on kasvanud üle 15 miljardi. Ei soovitud hakata maha lammutama ja lõhkuma inimeste kodusid ja elukeskkonda. Tõhusam viis oli kasutada olemasolevaid teadmisi ning kolida hoopis Veenusele. Staadion rajati kupliga, sest sealne keskkond ei sisalda inimesele vajalikku hapnikku. Lisaks on Veenuse pinnatemperatuur kõrge. Staadion ehitati kuumakindlast materjalist ja asub ligi 3 kilomeetri kõrgusel maapinnast , täpsemalt öeldes vulkaani kraatril. Temperatuuri püütakse hoida 20°-28°C juures. Gula Mons’i staadion on avar ja mahutab ligi 400 000 pealtvaatajat, kes saavad 12 päeva jooksul olümpia elamusi nautida.
Uuel staadionil toimub võistlus ka pealtvaatajate seas. Välja on pandud eriauhind sellele inimesele, kes on võimeline võtma kõigi 12 päeva jooksul päikest. Peaauhinnaks on kast päikesekreemi. Osalejad ei pea kartma päikese käes ära põlemist. Süsinikdioksiidist ja lämmastikust koosnevas atmosfääris püüavad väävelhappepilved kinni suurema osa päikesevalgusest, seega nahale jääb ainult kerge päevitus.
Kõigil riikidel on õigus välja panna igasse spordikategooriasse kolm inimest. Põhjus on väga lihtne: mõned olümpiaalad on läinud väga ohtlikuks, ning sel juhul on olemas varumängija kui keegi viga saab. On alles palju traditsioonilisi alasi , nende hulka kuuluvad näiteks erinevad jooksualad , kettaheide, vehklemine. Selleaastased olümpiamängud on aga kõige põnevamad, sest on lisatud mõned uued olümpiaalad.
Maa pealgi peetakse paljudes riikides sauna võistlust. Nüüd, 2300. aastal, on see ala toodud olümpiale ja peetakse nimelt Gula Mons’i staadionil. Nii eelkõige seetõttu, et kuna staadionit katab üldiselt kuumakindel kuppel, siis erinevates saunades on kupli kihtide arv väiksem ja õhem ning seetõttu iga järgmise sauna kuumus suurem. Algne temperatuur on 100°C, jätkatakse üha kuumemate ruumidega, kuni on jäänud vaid kaks võistlejat. Hiljem peetakse kahe finalisti vahel duell , kus selgub parim leilivõtja.
Üheks uueks ohtlikuks alaks peetakse “laavalaudumist”. Sõidualus sarnaneb lumelauaga, kuid on tehtud kuumust kaitsva materjaliga. Laavalaua juurde kuulub ka igale võistlejale mõeldud kombinesoon, mis on samuti kuumakindel. Võistlus toimub 800 meetri pikkusel distantsil , kus on lubatud ka kasutada nö DRS-i. Seda saab aga võistluse jooksul koguda, kui toimub laavalaua ja laava vaheline hõõrdumine, mis tekitab energiat. Energia rakendatakse kui kiirendust nagu autodel. Ohtlikuks muudab võistluse aga see, et kui laualt kukud, oled sa tulikuuma vedela massi sees ning suurt lootust sealt pääseda ei ole, sest kombinesoonid on küll kuumakindlad ja kaitsevad pritsmete eest, aga laavaga kokkupuutumisel ei ole kaitse piisavalt tõhus. Sellest hoolimata on ala sportlastele väga meeltmööda: võistlemine ekstreemsetes oludes tekitab adrenaliini ja põnevust.
Kõige vastupidavamaks alaks on võistlus, mida nimetatakse rahvasuus Üks Päev Veenusel. See võistlus on seotud kahe planeedi erineva päeva pikkusega. Veenus pöörleb palju aeglasemalt kui Maa, seetõttu on tema päeva pikkus 243 Maa päeva. Kuna Veenus pöörleb nii aeglaselt, puudub tal ka magnetväli. Võitlejate ülesandeks on võimalikult pikka aega üleval püsida Veenuse ühe päeva jooksul. Sellel põhjusel ka alguses mainisin , et olümpia kestab 12 Maa päeva.
Tänavusel olümpial püstitatakse kindlasti palju uusi maailmarekordeid, kõige rohkem erinevates hüppealades. Põhjus seisneb Veenuse gravitatsioonjõus. See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal.
Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile. Ilmselt on 2300. aastal normaalne külastada teisi planeete - kosmosereisid kuuluvad igapäevaelu tegevuste hulka. Mõned alad on küll totaalsed surmamõistjad, sest nendest pääsemine on võimalik aga ala ise on ohtlik. Ma tunnen kaasa sportlastele, kes võtavad osa riskantsetest võistlustest. Osavõtjad peavad juba enne olema ka valmis sellega, et ei pruugi eluga pääseda. Kahjuks pean aga tõdema, et mul ei ole võimalik minna vaatama selliseid olümpiamänge, sest 2300 aasta on kauge tulevik ning ma ei ole robot , kelle eluiga kestaks rohkem kui 250 aastat.
Olümpiamängud Gula Mons´s 2300 #1 Olümpiamängud Gula Mons´s 2300 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elisabethtoom Õppematerjali autor
Essee, mis on kirjutatud põhinedes füüsikale ja fantaasiale.

Sarnased õppematerjalid

Veenus
6
doc

Veenus

Veenus Referaat Tartu 2008 ÜLDISELT Veenus on teine planeet päikesest ja suuruselt kuues planeet Päikesesüsteemis. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (umbes 42 miljoni km kaugusel). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse läbimõõt on 12103 km. Kaugus päikesest on 108,2 miljonit km. Tiiru ümber päikese teeb 224,70 päeva. Pöördele ümber oma telje kulub 243 päeva ja 14 minutit. Temperatuur pinnal on 465 kraadi C. Veenuse orbiit on Päikesesüsteemi planeetide hulgast kõige ringikujulisem. Veenus on armastuse ja ilu jumalanna ning arvatavasti nimetati planeet sellepärast nii, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. UURIMINE Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" aastal 1970. Kosmo

Füüsika
Planeet Veenus
16
pptx

Planeet Veenus

Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal

Astronoomia
VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL
99
ppt

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL

VEENUSE UURIMINE KOSMOSEAPARAATIDE ABIL Ultraviolettipilt Veenusest Veenus (VanaKreeka)on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Tänu Veenuse heledusele,algas Veenuse vaatlemine juba 3000 aastat eKr. Kui Galileo Galilei 1609 aastal teleskoobi lõi, hakati Veenus faase jälgima. Kuid Veenuse pinda ei nähtud, kuna paksud läbipaistmatud pilved varjasid seda. Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Siseplaneedina ei kaugene Veenus Päikesest kunagi rohkem kui 49 kraadi. Rahvasuu nimetab teda seetõttu vastavalt olukorrale kas koidu või ehatäheks. Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, kaks korda rohkem kui Maa. Veenust on mõnikord peetud Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga

Füüsika
Veenus
28
pptx

Veenus

VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 49­

Füüsika
Veenus referaat
9
doc

Veenus referaat

Tallinna Ühisgümnaasium Laura Tammisto Veenus Referaat Juhendaja: Reina Henn Tallinn 2009 Sissejuhatus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenus (Kreeka: Aphrodite; Babüloonia: Ishtar) on armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Veenus paistab alati si

Füüsika
Veenus- slaidid-
15
pptx

Veenus ( slaidid )

Veenus Kati Nevzorov 12.H Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse orbiit on ringikujuline. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Veenuse uurimine "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildis

Füüsika
Veenus
15
odt

Veenus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDUS Triinu Pokk Veenus Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2015 Sisukord · Sissejuhatus........................................ 3 · Geograafia ja pinnavormid................. 4 · Kontinendid ja tasandikud.................. 4 · Mäed................................................... 5 · Meteoriidikraatrid............................... 5 · Teised Pinnavormid............................ 6 · Geoloogia........................................... 7 · Sisemine ehitus.................................. 7 · Veenuse atmosfäär.............................. 8 · Pilved................................................. 9 · Orbiit ja pöörlemine.......................... 10 · Veenuse ja Maa sarnasused............... 10 · Vesi, Kuud......................................... 11 · Ehatä

Füüsika
Veenus
1
docx

Veenus

Veenus oli armastuse ja ilu jumalanna. Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Nagu Merkuurigi puhul, arvati ka Veenusest, et on olemas kaks erinevat taevakeha: hommikutäht ja õhtutäht. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi puudub. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mäges

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun