Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telefonid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kaarma Kool
Telefon
Referaat
9.klass
Koostaja:
Juhendaja :
2009
Telefonide ajalugu:
Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil.
Telefon aastast 1896
Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni , juhtme ja valjuhääldi kaudu. Sellist heli edastamisviisi hakatigi nimetama telefoneerimiseks.
Professor Alexander Graham Bell leiutas 1876-dal aastal katsete tulemusel esimese kasutuskõlbliku telefoni. Kuigi professor Bell ei olnud sel ajal ainuke, kes selliseid katseid tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit.
Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid , milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli."
Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et iga aparaadi juurde ei saa panna ööpäevaringset kassiiriteenindust ja üheks väljapääsuks sai münditaksofonide kasutuselevõtt. Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede eest tasuda nii, et aparaati ei jääks lõhkumisele ahvatlevaid münte.
Tänapäev:
Tänapäeval uuendatakse ja mudetakse asju alatihti. Sellepärast on neil aina vähem ühist algse telefoniga . Nii uuenduvad ja tulevad ka müügile uusi telefone. Millel on iga korraga aina rohkem uusi asju küljes või, et inimeste elu oleks mugavam.
Kõige levinumad mobiiltelefonide tootjad tänapäeval on:

Tänapäeval jagunevad veel telefonid kõige laiemalt kaheks: mobiiltelefonid ja tavatelefonid. Kuigi nüüd on juba elu nii arenenud siis paljud on läinud üle mobiiltelefonidele.
Esimesed telefonid eestis:
Esimese telefoni tulekut Eestisse ei teata. Eestis on telefonikaardid laiemalt kasutusel 1993.aastast. Alustati kaartidega millel infokandjaks magnetriba, katsetati ka nn. optilise süsteemi kaarte kuid alates 1995.aastast kasutab "Eesti Telefon" aga reeglina mikroprotsessor-kaarte. Siiski on mõned teised firmad (Olümpia ja Viru hotellid näiteks) jäänud truuks magnetribaga kaartidele. Üleminek münditaksofonidelt kaarditelefonidele toimus Eesti Vabariigi parimaid traditsioone järgides suhteliselt valutult nii firmadele kui ka helistajatele. (Ainuke suurem teadaolev prohmakas pärineb 1996.aasta sügisest mil üks kaarte valmistav Taani firma (DZ Denmark ) üritas "Eesti Telefonile" praakpartiid sokutada. Õnneks avastati pettuskatse üsna pea ja sellel firmal ei tule enam muretseda edaspidiste "Eesti Telefoni" tellimuste täitmise eest.) 1997. aasta lõpuks oli Eestis kasutusel umbes 3000 kaarditaksofoni ja neid lisandub pidevalt.
Kasutatud kirjandus:
http://www.lossiantiik.ee/telefonikaardid/teleajalugu.html
http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Infokataloogid/
slaididelt võetud info
http://www.google.ee/images?um=1&hl=et&tbs=isch%3A1&sa=1&q=telefonide+ajalugu&aq=f&aqi=&aql=&oq=&gs_rfa i=
Telefonid #1 Telefonid #2 Telefonid #3 Telefonid #4 Telefonid #5 Telefonid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaiu17 Õppematerjali autor
Materjalides on juttu telefonide ajaloost, tänapäevased telefonid ja millal tuli esimene telefon eestisse.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat Telefon
8
docx

Referaat Telefon

...............................................................................3 1. TELEFONI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Tänapäev............................................................................................................... ...5 1.2. Telefonid Eestis........................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 ALLIKAD...................................................................................................................................8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta

Käsitöötehnoloogia
Telefon
3
doc

Telefon

keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühendus pistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kauge kõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni.Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid TELEFON AASTAST 1919 Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis

Ajalugu
Telefon
2
doc

Telefon

Telefon Inimeste elu on läinud väga lihtsaks tänu teatud leiutistele, milleta elamist ei kujutaks ettegi. Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia

Ajalugu
Mobiiltelefon
11
docx

Mobiiltelefon

ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud, mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi. Telefone tootvad firmad tõid turule juhtmeta raadiotelefoni ja lisaks tavalisele kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni. Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks. Kui tänase taskutelefoni aku vähemalt päeva-paari välja ei vea, on lood kehvad. Paarkümmend aastat tagasi aga oleks sellise mobiili omanik hüpanud rõõmust kosmosesse koos oma sangpommi mõõtudes ,,taskutelefoniga". Inimloomad harjuvad kõige heaga väga

Side



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun