KOHTU ISTUNGI ANALÜÜS (0)

KOHTU ISTUNGI ANALÜÜS
Koht: Tartu maakohus
Aeg: 03.04.2012
Menetlus asjaolud : Lubadeta sõit, politse eest põgenemine ning liiklusõnnetuse põhjustamine.
Kohtunik
Kohtunik tundus olevat väga rahulik, üldse mitte närvis. On enesest mõistetav, et tema rahulikkus oli tingitud sellest, et tegemist on siiski igapäeva tööga. Kõne maneer oli rahulik ja sõnad kõlasid väga selgesti. Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat. Olen märganud, et kõva ja käreda häälega kohtuniku puhul on saalis üldiselt ka vaiksem, kuid rusuvam meeleolu. Kõnelemise vahepeal olid hästi lühikesed pausid , arvatavasti selleks, et jääda selgeks ja mitte puterdada. Süüdistatu ülekuulamisel küsis kohtunik natukene manitseval häälel mõningaid küsimusi. Žestikuleerimine oli minimaalne, vaid kahel kuni kolmel korral otsuse ettelugemisel tõstis kohtunik käe, peopesa üles pool, et anda argumendile kaalu või pigem nagu õigustus. Võib-olla natukene häiris pea liigne kõigutamine paremale vasakule otsuse ettelugemisel. Kohtunik kaldus kõnede ajal pigem pabereid silmadega üle laskma kui silmsidemega kuulama . Oli näha, et see ei häirinud, vaid avastupidi. Tegemist oleks olnud politseiniku ja süüaluse puhul nagu õpilastega, kes on pääsenud õpetaja pingsast sõna sõnalisest luuletuse vastamise kontrollist. Kohtuniku puhul oli kindlasti tegemist parima ja kõige enesekindlama kõnelejaga antud protsessis.
Süüalune Kaupo
Tegemist oli lühikese mehega, tundus natukene närvis, aga ainult siis, kui ta rääkima pidi, see oli vist tingitud asjaolust, et võõrad inimesed kohtusaalis tuli üllatusena. Kuna käed olid süüalusel juba raudus, siis tema sõnavõtt oli ilma žestideta ja oli väga hästi arusaada, et tegemist on emotsionaalse inimesega. Ta tahtis käsi alguses väga tõsta igatepidi, kuid kuna kett kõlises õrnalt, siis ta ehmatas ja jättis käed sinna paika. Pilk uitas koguaeg ringi ning ainult siis vaatas ta kohtunikule otse silma, kui viimane prillide alt üles tema poole huvitatud pilgu heitis. Silmad vilasid koguaeg ning mingitel hetkedel tundus, et ta valetab põhjuste kohta, miks ta autoga politsei nägemisel ei peatunud. Kahetsus ei tundunud siiras, kuid siiski andis kohtunik talle leebema karistuse. Ei tundunud siiras seetõttu, et terve aja vältel oli tal õrn muie näol.
Süüaluse hääl oli vaikne kuigi ta üritas väga selgesti ja kõvasti rääkida. Pigem oli tegu oma ette pomisemisega, kuid arvatavasti kohtunik kuulis teda paremini. Terve kõne ajal köhatas ta pausi tegemise asemele ning kui oli tarvis n-ö pikemat pausi, siis see oli lihtsalt pikk köhatamine. Jättis äärmiselt naljaka mulje. Kummaline oli ka see, et süüalune ragistas oma kaela ühele ja siis teisele poole ning seda mitte üks kord. Minu meelest oli see kohatu , kuid ma tean, et on inimesi, kellel tekivad selga või kaela pinged ning nad peavad selle vabastamiseks ragistama selle pinge välja. Väga võimalik, et ühes asendis istumine oli niivõrd talumatu, et ta polnud suuteline seda mitte tegema. On mainimist väärt, et kui mulle ja paarile teisele Tartus õppivale tudengile jättsi süüalune kõige tavalisema päti mulje, siis leidus ka neid, kes arvasid, et tegemist on äärmiselt sümpaatse inimesega.
Lõuna politseprefektuuri liiklustalitluse esindaja
Antud politseiniku puhul oli näha, et tema oli äärmiselt kohmetunud ja seda ilmselgelt karja tudengite tõttu. Ta žestikuleeris väga elavalt ning seljatagant oli näha, et ta vahetas pidevalt jalga, millele toetus ehk üks pool kehast oli lõdvaks lastud . Kui ta käed olid parasjagu paigal, siis ta toetas need kõnepukile. Tema kohmetuse reetis koheselt ära see, kui ta kõndis puki poole ja käega üritas lipsu pinget kaela ümber vähendada. See reetis, et tal hakkab palav, lips poob teda ja et ta sooviks parema meelega, et see kõik oleks juba möödas.
Ta üritas rääkida üpriski kiiresti erinevalt teistest, kuid arvatavasti oli tema jaoks see kõige keerulisem, kuna ta pidi meenutama asjaolusid täpselt ning kirjeldama rikkumist ja selle käiku. Kuigi tal olid märkmed tehtud ja kaasas, siis mingitel hetkedel tegi ta pausi. See ei häirinud absoluutselt, kuna ta ei täitnud seda pausi ohke ega köhatusega. Politseinik jättis väga intelligentse ja tasakaaluka inimese mulje, minu põhjuseks oli eelkõige see, et tema hääl polnud süüdistav, vaid jutustavat laadi . Ta polnud kurja ega ründava häälega, vaid pigem malbe .
Kokkuvõte
Oleks arvanud, et politseinikud on rohkem etteheitvad ning kallutavad sellise maneeriga kohtunikku enda poole, kuid hoopiski mitte. Võib-olla ka seetõttu tundus süüaluse kuritegu mitte nii hirmus ja kohutav ning tema „siiras“ kahetsus ehtsamana. Politse poolt nõutud 14 päevase aresti asemel sai süüalune 10 päeva ning see liideti tema praegusele vanglakaristusele juurde. Mõistan, et kohtuniku õiglustunne ütles, et seda on piisavalt, kuid leian, et ta oleks pidanud saama politse poolt nõutud karistuse. Kaitsjad puudusid, kuna isik oli ennast juba eelnevalt süüdi tunnistanud ning tegemist oli kokkuleppe- ja lühimenetlusega.