Jätkusuutlikus arengus tuleb otsida tasakaalu majanduse, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning võimalusi, et täisväärtuslikku ühiskonnaelu jätkuks ka tulevastele põlvedele. Jätkusuutlikkust iseloomustavad neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline; institutsionaalne. Jätkusuutlikkuse määratlemisel on väljapakutud tugeva ja nõrga jätkusuutlikkuse kontseptsioon. Tugeva ehk ökoloogilise jätkusuutliku kriteeriumi täitmiseks on vaja tagada iga üksiku kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitalide) samas koguses jätkumine tulevastele põlvedele. Nõrga ehk majandusliku kriteeriumi pooldajad peavad oluliseks üksnes kapitalide koguhulga samaks jäämist inimese kohta, s.t loodusvarasid võib vähendada, kui inimese loodud kapital selle võrra kasvab. Jätkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel
juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil. Agenda 21 peamine sisu on keskkonna- ja arenguküsimuste sidus käsitlemine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läänemere agenda Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud jätkusuutliku arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse jätkusuutliku arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. Tegevuskavas käsitletavad valdkonnad on ühistegevus, ruumiline planeerimine ja sektorite tegevus: Ø transport Ø energeetika Ø turism Ø tööstus Ø põllumajandus Ø kalandus Ø
..........................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seletab lahti jätkusuutliku arengu ehk säästliku arengu mõiste ja annab infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna
Nii palju, kui on maailmas inimesi, on ka arvamusi selle kohta, kui neilt seda küsida. Küsisin oma sõbranna käest, mis tema arvab, et mis on jätkusuutlik areng. Tema vastas ilma pikemalt mõtlemata, et see, kui toimub pidevalt areng, mis ei peatu. Kuid kas ikka saab nii lühidalt sellele küsimusele vastata? Selles referaadis üritangi vastust saada küsimusele, millele on nii palju erinevaid vastuseid. Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm......................................................................
kajastada. Läbi aastate on koolitatud õpetajaid ning mitteformaalhariduse asutuste spetsialiste säästvat arengut toetava hariduse teemal. Keskkonnaamet on välja töötanud õppeprogrammid, mis võimaldavad loodusainete tunde läbi viia kaitsealal, koolis või selle ümbruses. Õuesõppe tunnid pakuvad lastele huvitavat vaheldust ning aitavad kinnistada klassiruumis õpitud teadmisi. Programmides osalemine on koolidele tasuta. Peaksime kogu maailma noori jätkusuutliku arengu teemal kaasama. 2014. aastal võeti vastu noorte deklaratsioon, mille eesmärk oli esitada noorte nägemus sellest, kuidas edendada jätkusuutliku arengut teotavat haridust ja saada kinnitust, et noortel on soov selle teemaga tegeleda. Selles deklaratsioonis esindasid umbes 50 noort tuhandeid maailma noori ja sisend tuli ka sajalt noorelt, kes osalesid veebiaruteludes enne konverentsi. Jätkusuutlikku arengut toetava hariduse eesmärkide elluviimises on tähtis roll noortel
.................................. 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................ 7 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7 3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega
üksikud elumajad samale hulgale inimestele. Kasvav teadlikkus vajadusest muuta linnad jätkusuutlikumaks on viinud paljusid võtmaks initsiatiivi energiatõhusate ehitiste rajamisel, linnadesse mitmesuguste võimalustega keskuste ehitamisel ja säilitamaks linnakeskkonna rohelust. Linnad on ka juhtivad leevendamaks kliimamuutusi ja nendega kohandumisel konkreetse ülemaailmse kokkuleppe puudumisel. (Blue Sky, Lopes, 2010) Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on Columbia ülikooli juures tegutseva Maa instituudi (The Earth Institute) direktori Jeffrey Sachsi sõnul vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas. Esiteks peavad poliitikud hakkama arvestama tehniliste võimalustega. Kopenhaageni kliimakõnelused olid taaskord tüüpiline näide sellest, kuidas keskendutakse kauplemisele ning juriidilistele nüanssidele, kuid keegi ei oska öelda, mil viisil peaks kokkulepitust kinnipidamine tegelikult teoks saama.
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1) ÜRO (Brundtlandi tegevusraport) on jätkusuutlikkuse sõnastanud põlvkondadevahelise
Enamasti kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad. Toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus annab võimalusi ühiskonna investeerida mitmetesse valdkondadesse- arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult hea järjel olev inimene usaldab rohkem avalike institutsioone ja näeb asju paremas valguses. Eestil on aga majanduslikult jätkusuutliku riigi kohta palju areneda. Eestis on küll enamasti madalkihid ja kõrgkihid ühiskonnas kõik liikumas positiivses suunas, kuid on ka erandeid, mis on samas väga tähtis. Näiteks madalkihil ei ole võimalust heale haridusele, sest majanduslikult nad ei tule sellega toime. Samuti üldine heaolu ja erinevad tarbimisvõimalused on raskentatud nii madalkihile, madalamale keskkihile, keskkihile kui ka kõrgemale keskkihile. Taasiseseisvumise järel oli
kasvuhoonegaaside emissiooni nii kiiresti kui võimalik ja ette võtta kiired muudatused vastavalt olemasolevale teadusele - saavutamaks tasakaal antropogeensete emissioonide allikate ja süsiniku talletajate vahel selle sajandi teiseks pooleks. 1 Ühiskond peab muutma majanduses palju asju, et kliima soojenemine ei areneks edasi. Majandus peab muutuma keskkonnasõbralikuks ehk inimesed peaksid mõtlema rohkem rohemajandusele, et keskkonda säästa ja arendada jätkusuutliku majandust. Paljudes riikides on haridus tasuline kuid Eestis on see tasuta, aga ikka leidub inimesi kes ei väärtusta seda ja ei kasuta võimalust. Kui riik investeerib haridusele ja tulemuseks loodab, et riigi majandus paraneb ja inimesed võtavad riske ja teevad oma ettevõtteid kuid kui inimesed ei arenda majandust siis see investeering oleks kasutu. Säästva majanduse all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti
Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8
saastatakse loodust. Alates 1980. aastatest on riigid hakanud kasutama oma valitsuspoliitikas loodussäästlikke meetodeid, et selle kaudu juhtida ka oma rahvast mõtlema tuleviku peale. Jäkusuutlik areng on väga oluline meie kõigi tuleviku jaoks, sest soovitakse ka oma järgmistele põlvkondadele võimalikult palju võimaldada. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade mitmetahulisest mõistest jätkusuutlik areng. Järgnev referaat kirjeldab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning kasutuselevõtu algust. Samuti on välja toodud maailma, Euroopa Liidu ja Eesti säästliku arengu rakendusviisid ning näited kuidas täpsemalt jätkusuutlikku arengut rakendatakse. Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng
Kasutatud kirjandus lk 7 Mis on jätkusuutlik areng? Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 2 Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja
kehtivat võimu ja laiemalt ühiskondlikku status quo-d, takistades nii oluliste muudatuste tegemist. Kehtivate väärtuste juurde jäämine võib tuleneda pigem pragmatismist ja mugavusest, mitte sügavast veendumusest väärstuste õigsuses. • Mõnikord hinnatakse väärtuste tähtsust ühiskonna püsimisel ka üle, sest ühiskond võib püsida ka konsensuseta ning selle juhtimine toimub poliitilise ja majandusliku võimu kaudu. • Jätkusuutliku arengu propageerijad väidavad, et jätkusuutliku ideoloogia juurutamisel on määrava tähtsusega ühiskondlike väärtuste muutmine vajalikus suunas. VÄÄRTUSTE KLASSIFIKATSIOON • Väärtuste jaotumine seesmisteks ja välisteks • Seesmised väärtused on hüved või seisundid, mida soovitakse nende enda pärast. • Välised ehk instrumentaalsed väärtused on vahendid eesmärgi saavutamiseks. • Kombineeritud väärtused võivad olla head nii
jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine. Näiteks ettevõttele annab ökoloogilise jalajälje mõõtmine konkreetse ja realistliku ettekujutuse sellest, kas majandatakse jätkusuutlikult või mitte
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Karin Kikkas 12.c 2009 2 Sisukord: Mis on jätkusuutlik areng?............................................................................................................... 4 Jätkusuutlikkuse probleemid Eestis..................................................................................................4 Jätkusuutliku arengu küsimus globaalsel tasemel............................................................................ 6 Kasutatud kirjandus:.........................................................................................................................8 3 Mis on jätkusuutlik areng?
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja Elerin Kruusla 12 C Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud
otsustusi tehes esikohale keskkonna- ja arenguprobleemid. Tungivalt soovitatakse täiustada keskkonnaharidust, arendada säästvaid tehnoloogiaid. Eesti jätkusuutlikkuse programm Eesti on ka ühinenud Agenda 21-e riikidevaheliste keskkonnalepetega: seda kinnitab meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub. Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine
aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Brundtlandi komisjoni raportis on jätkusuutlikku arengut määratletud alljärgnevalt: jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine.
septembril 2005.SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.Mis on kaasaja nüüdisühiskonna probleemid? Üks väljakutseid on kindlasti kultuuri jätkusuutlikkus.Kas kultuur on jätkusuutlik? Arvan et Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks ongi eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus.Igal rahvusel on oma kultuur ja see hoiab ka oma rahvust elus.Kui ei oleks kultuuri ei oleks ka omaette rahvust.Eesti suur kultuuri sündmus ja traditsioon on kindlasti Üldlaulu-ja tantsupeod, mis toimuvad iga nelja- viie aasta tagant ja meelitavad kohale peaaegu terve eesti ning läti ja leedu. Meie president tegi ka üleskutse eesti-keelele,mille eesmärgiks on aidata kaasa eesti keele
Seega ei saa Eestit veel heaoluriigiks nimetada. 3.Sageli väidetakse, et heaoluriik muudab inimese laisaks. Leidke argumente, millega seda väidet tõestada või ümber lükata. Selleks, et riik funktsioneeriks, on vaja maksumaksjaid, kes maksaksid riigile teatud summa oma palgast, mis läheb sotsiaalkuludele. Seega ei saa heaoluriik inimest laisaks muuta, kui inimene on see, kes peab väljajagatavat raha sisse tooma. 4.Kas vastuolu demokraatliku valitsemise ja ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtete vahel on paratamatu? Jah, sest demokraatlik valitsemine muretseb lähituleviku ja praeguse põlvkonna vajaduste eest, ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted puudutavad kaugema tuleviku küsimusi, mis enam meie põlvkonda ei puuduta. 5.Milline on teie arvates hea valitsemine? Kui valitsemine tähendab võimu teostamist ehk seda, kuidas otsuseid vastu võetakse, ellu viiakse ja seda kontrollitakse, siis hea valitsemine tähendab võimu teostamist ,,õigesti"
Sissejuhatus Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Uuendusraied Metsa uuendamine Hoolduraied Metsade mittepuiduline kasutamine Riigimetsandus Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsatööstussektori efektiivsus Haridus ja väljaõpe Metsasektori identiteet ja maine Seosmaailmas toimuvate protsessidega Metsade kaitse kahjustavate tegurite eest ja metsade elujõulisuse säilitamine Keskkonna ja metsade loodusemitmekesisuse kaitsmine Metsamajanduse elujõulisuse tagamine Jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Keskkonnaministeerium esitab Keskkonnategevuskava aruandluse raames Vabariigi Valitsusele ülevaated eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest, vajadusel koos ettepanekutega, kuidas ressursi kasutuse mahtu suurendada või vähendada. Uuendusraied
§ Töötajate panus on erinev ja oleneb paljudest teguritest. Sotsiaalse kapitali mõõtmiseks on kaks viisi: · sotsiaalsete võrgustike, inimeste vahelise usalduse mõõtmine · vabatahtlike kodanike ühenduste mõju hindamine ühiskonnas Page 6 Sotsiaalse kapitali mõju majandusele · sotsiaalne kapital on oluline ühiskonna jätkusuutliku arengu tagamiseks · sotsiaalne kapital mõjutab majandustegevuse tulemuslikust nii mikro- kui makrotasandil · sotsiaalne kapital on majanduskasvu soodustamise seisukohalt olulisem faktor kui inimkapital. · Page 7 Sotsiaalse kapitali mõju indiviidile Sotsiaalsed sidemed ja tutvused võivad olla eelduseks
kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamise meie kõigi elu puudutavate otsuste tegemisse. Noored Rohelised on Eesti Noorteühenduste Liidu täisliige. Juhatuse liikmed 20072008 · Jaan Vaabel, esimees · Andre Zahharov · Rasmus Lahtvee 20082009 · Jaan Vaabel, esimees · Maris Aleksasin · Paula Rapp · Andre Zahharov · Rasmus Lahtvee 20092010 · Jaan Vaabel, esimees · Maris Aleksasin · Paula Rapp
ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. 4 Rahvusvahelised kokkulepped Maailmas on sõlmitud mitmeid kokkuleppeid jätkusuutliku arengu tagamiseks. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt sõnastati esmakordselt 1987. aastal Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjoni tegevusraportis ,,Meie ühine tulevik". Tuntumad jätkusuutlikku arengut käsitlevad kokkulepped on Agenda 21 ja Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia. Agenda 21
25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................27 2 Sissejuhatus Metsanduse arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse protsessil kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse (ingl. k. sustainable forest management) kontseptsioonist. Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab nende elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil.
jätkusuutlik. Kuid mis on jätkusuutlik areng? See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Selles arutluses tulebki juttu Eesti jätkusuutlikust arengust ja selle tagamisest. Esimest korda hakati avalikult jätkusuutlikust arengust rääkima 1970. aastatel, kui Rooma klubi oma ettekandes osundas, et maailma majandusekasv ohustab meie planeedi kliimat ja loodust. Eesti võttis vastu oma jätkusuutliku arengu arengukava vastu 2003. aastal ja kandis see pealkirja ,,Säästev Eesti 21". Selle neli põhieesmärki on heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Selleks, et riik oleks jätkusuutlik, peab olema alustuseks jätkusuutlik riigi valitsus. Riigivalitsus saab olla jätkusuutlik vaid siis, kui võim on legitiimne ehk õiguspärane, see tähendab, et võimul olijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.
tegevuseks, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Eesti arenguga seoses on siiani räägitud eelkõige teadmiste ja innovatsioonipõhisest arengumudelist kui ainuvõimalusest. See mudel johtub majandusliku arengu loogikast, kus strateegiline valik tehakse investeeringupõhise ja innovatsioonipõhise arengumudeli vahel (Kattel jt 2005). Veelgi üldisema konteksti loob jätkusuutliku arengu kontseptsioon, mis kvantitatiivselt tähendab, et ühiskonna kogurikkus (mõõdetuna erinevate kapitalide kogusummana) ajas ei kahane (Nõmmann jt 2002, 80).
tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel) Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vesinik seotakse NADPH´+ -ga ning viiakse üle fotosünteesi pimedusstaadiumisse (calvini tspklisse), mis ei toimu enam 3. Denitrifikatsiooni lähte-, vahe- ja lõpp-produktid. NO3´-NO2´...vaheastmed - N2O (lendub) - N2 (lendub) 4. kuidas on produktsioonibioloogia valdkond seotud jätkusuutliku arengu küsimustega? Kõige enam avaldub sfäärilinemõju lämmastikuringe ning NOx-ühendid kui sellest ei räägita nii palju. Juba poliitikute teadvusesse on aga jõudnud süsinikuringe, mis on oma olemuselt selgem ning kergesti mõistetavam. Produktsioonibioloogias on mitmed aineringed tasakaalust väljas(N,C) Näiteks lämmastikku sotakse õhust rohkem kui denitrifikatsiooniga tagasi atmosfääri läheb (2,5 x 10" t/a). Samuti on reoveest väetiste tegemisega mürkained
Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Mida tähendab jätkusuutlik areng? Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri,
Me kõik saame oma tegevusega aidata kaasa puhtamale ning loomade ja elusolendite suhtes õiglasemale keskkonnale. Tuleb sorteerida prügi, mitte visata prahti maha, viia ohtlikud jäätmed prügimäele, kasutada kilekoti asemel riidest kotti jne. Kui me kõik niiviisi talitaks, muutuks maailm veel paremaks kohaks kus elada. Me kõik ju tahame, et tulevased põlved ei peaks maadlema meie lohakusest või viitsimatusest tingitud saastatud keskkonnaga, vaid saaksid elada normaalset ja jätkusuutliku elu. Väga oluline on inimese eluviis. Eestis on suureks probleemiks loomulikult alkohol, kuid ka suitsetamine. Kui tahta elada kaua ja kõrge eani, siis tuleks selliseid elupõletavaid asju kindlasti mõõdukalt tarbida ja tervislikumalt elada. Tahaks ju näha lapsi ja lapselapsi. Kindlasti on see ka laste suhtes õiglasem kui nad saavad meiega kauem koos aega veeta ja meie abile võimalikult kaua loota.
probleemid kesklinna rajoonis just vaesemate inimeste hulgas, kellel autod puuduvad. Nende liikuma saamine linnas oli piiratud ja aeglane. Kuigi vaieldakse, et USA-s ei käsitleta ühiskondlikku vaatenurka uurimustes piisavalt tõsiselt, siis on ka üks erand, STAR=STELLA transatlantiline ühendus keskendus jätkusuutlikule transpordile Euroopas ja USA-s aastatel 1995-2005. Siiski USA-s on tehtud liiga vähe uuringuid linna jätkusuutliku transpordi kohta. Aasia ja Euroopa linnades on vastavaid uuringuid palju rohkem ja need on tihti ka põhjalikumad. Eriti oluliseks saigi transpordi läbimõeldud ja keskkonnasõbralik planeerimine just peale seda kui ilmnema hakkasid keskkonnasaaste probleemid. Antud artiklis käsitletakse USA linnades esinevaid probleeme ja nendega seonduvaid uurimusi, et paremini mõista sealset olukorda. Seega, vaja ei ole ainult ajutist jätkusuutlikkust, vaid pikemalt ette asju näha. Brundtlandi
Sissemakse tagastamiseks ei loeta ostuhinna tasumist aktsiaseltsi poolt omaaktsiate tagasiostmisel. Võõrkapitalikaasamine: Laen javõlakirjade emissioon; Investor kaasamine. Saneerimise põhiolemus on ettevõtte vastuolevate nõuete ümberkujundamine – abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Pankrotimenetlus eeesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine kas ettevõtte likvideerimise ja varade realiseerimise või ettevõtte tervendamise teel. Pankrotimenetluses on nõuded ettevõtte vastu jääva suurusega (kui pankrot on välja kuulutatud). Saneerimismenetluse käigus toimub nõuete ümberkujundamine, mille käigus võib muuhulgas pikendada nõude täitmise tähtaega, rakendada osamakseid nõude tasumiseks, vähendada
Eesti turismi arengut? Põhjusel, et Eesti on väikeriik, mis ujub arenenud riikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete põhimõtete ja arengueesmärkide peavoolus, sealjuures muidugi ära andmata oma kultuuri ja rahvuslikku identiteeti, on üsnagi ilmne, et võetakse omaks igasugused jätkusuutlike ja pikemas perpektiivis ühiskonna heaolu tagavaid põhimõtteid. Kuna turism on majanduse jaoks väga oluline osa, on üsna ilmselge, et säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid propageeritakse juba riiklikust tasandist alates, , mis omakorda omab otsest ja tugevat mõju turisminduse arengule.
Jätkusuutlik Eesti mis ja milleks? Kirjeldades iga eesmärgi sisu, komponente ja mõõdikuid, eesmärgi saavutamisega seotud ohte ja saavutamise põhimehhanisme ning soovitavat seisundit aastaks 2030, analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik
iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid · Jätkusuutlikkuse eesmärgid: eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv, hea valitsemine. Need on teatud määral vastuolulised eesmärgid. Kuidas neid saavutada? Vaata jätkusuutliku arendamise põhimõtted lk. 27. Kuidas jätkusuutlikkus tagada? · ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" + rahvuslikud arengustrateegiad + tegevuskavad · Valdkonnastrateegiad. Näiteks lastekaitse, narkomaania ennetamise strateegia · Natura jt
suurriigid. Dem. Laienes ka riigi siseselt ( valimisõigus naistele, töölisklassi poliitilised õigused suurenesid. II MS vahelisel perioodil lainenes diktatuur( pettumie Versaille süsteemis, majanduskriis 1929, demokraatia kogemuse nappus. Diktatuur kehtestati Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis. Ida- Euroopas kommunistlik-dikatuur( varises kokku 80.ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad · Jätkusuutlik valitsemine (võim peab olema legitiivne e õiguspärane) Rahvas peab võimu õiguspäraseks, siis kui võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. · Rahvastiku juurdekasv- riik jätkusuutlik, kui iive on positiivne · Looduslik jätkusuutlikkus- keskkonna saastatus, ressursside varu ja nende otstarbekas kasutamine · Rahvastiku kvaliteet- inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal ja kaasatus ühiskonda
infrastruktuurile on saavutatud hea turupositsioon ja tarbijate rahulolu, mis tagab tulu kogu keti ulatuses. Nimetatud eesmärke ja visiooni kannab ka käesolev arengukava, mistõttu tuginetakse osaliselt "Eesti põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja kaubanduse arengu strateegias" kirjeldatud meetmete rakendamisele. STRATEEGILINE EESMÄRK EESTI TOIDUSEKTORI JÄTKUSUUTLIK ARENG Eesti toidusektori jätkusuutliku arengu tagamisel on olulise tähtsusega ettevõtete ja toodete 4 konkurentsivõime arendamine, töötlemise efektiivsuse kasv ning keskkonnasõbralik ja säästlik areng. Toidusektorina käsitleb arengukava toidu tootmise, töötlemise ning turustamisega tegelevaid ettevõtteid. Turundustegevus makrotasandil seisneb sotsiaalsetes protsessides, mis juhivad kaupade
omanik ise. Üldistatult võib märkida, et Eesti metsaseadus on suurema mahuga, põhjalikumad ja reglementeerivad palju detailsemalt metsakorraldust ja -kasutust, ka erametsades, kui Leedu metsaseadus. Leedus on suur osa nõudeid esitatud seaduse rakendusaktides. Erametsa omanikule on soodsam Eesti metsaseadus, kui Leedu metsaseadus (Kupstaitis 2005). 13 3. Leedu metsapoliitika 3.1. Ülevaade Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel ning selle esmaseks eesmärgiks on Strasbourg'is (1990), Helsingis (1993) ja Lissabonis (1998) peetud Euroopa metsade kaitse teemalistel ministrite kohtumistel vastuvõetud resolutsioonide rakendamine, jätkusuutliku ja multifunktsionaalse metsanduse arendamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, metsade pindala suurendamine mahajäetud põllumajandusmaade metsastamise teel, metsandusteaduse, metsanduse alase hariduse ja täiendõppe arendamine jne
Looduse Fond (ELF), mis töötab sarnastel eesmärkidel, kaitsmaks või säilitamaks Eesti loodust. 9. Nimeta organisatsiooni olulisemaid tegevusi/saavutusi/mõju (vähemalt 3). 20. aastapäeva puhul toetas Maailma Looduse Fond viie mandri kaitsealasid, mis hõlmasid 1% Maa pinnast ja aitasid kaasa mitme liigi püsimise. // 21. sajandi algul nägi Maailma Looduse Fond seadis ambitsioonid ülikõrgeks, püüdes saavutada püsiva kaitse, jätkusuutliku arengu ja säästva eluviisi. // Maailma Looduse Fondi mõju on suur, võttes arvesse selle suurust ja mastaapi. Organisatsioon rahastab suuri keskkonnakaitselisi projekte, tõstatab keskkonnateemalisi debatte, tehakse tihedat koostööd erinevate teadlastega üle maailma ja töötatakse igapäev selle nimel, et leida uusi paremaid lahendusi meie planeedi püsimajäämiseks. 10. Milliste globaalsete probleemidega ja kuidas on organisatsioon seotud (vähemalt 3)? 11
muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud. Euroopa ökoloogiline jalajälg on 2,2 korda suurem Maakera looduse taastumisvõimest. See selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest uurimistööst, mis avaldatakse Euroopa Liidu tippkohtumisega seoses EL-i jätkusuutliku arengu kiirendamiseks. WWF-i Soome haru tahab aruande abil edendada ka jätkusuutlikku arengut Soomes. Aruande sissejuhatuse on allkirjastanud Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso. "Ökoloogiline jalajälg" tähendab inimese tarbitud taastuvate loodusvarade määra suhtes nende taastumisvõimega. EL-s elab seitse protsenti maailma elanikkonnast, kuid see rahvamass tarbib 17 protsenti maailma loodusvaradest. EL-i ökoloogiline jalajälg on 1961. aastast peale kasvanud 70 protsenti.
märtsil Tallinnas. Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Noored Rohelised on asutatud poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja põhimõtteid. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamine meie kõigi elu puudutavate otsuste tegemisse. Kindlasti on see hea ,kuna noortel on omavahel lihtsam koostööd teha, kui erinevate generatsioonide inimestel. Seda on tõestanud ka hea koostöö teiste noorteühendustega. Nii mõnedki poliitilised noorteorganisatsioonid on koostööaltimad ja rohelisema maailmavaatega oma ,,vanade" erakonnast. Noortekogusse võivad kuuluda noored alates 14.eluaastast, nii et Noored Rohelised on võimalus
konventsioon. · Osalisriike 86 · Läänemereäärsetest riikidest on Londoni konventsiooni osalised Soome, Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Saksamaa. · 18 november 1992 · Protokoll on globaalne rahvusvaheline leping ja reguleerib rahvusvahelisel tasandil kontrolli jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse üle ja selle vältimist. · Protokollis sätestatud põhimõtete rakendamist peeti hädavajalikuks merekeskkonna jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. · Konventsiooni eesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida nafta- jm vedelate mürkainete lahtisel mereveol, laevade kaubakonteinerites või -tsisternides ning auto- ja raudteetsisternides; samuti vältida ja ennetada laevade reovetest ja prügist põhjustatud merereostust. · Protokollist tuleneva kaadamiskeelu järgimine ei ole kohustuslik, kui raskete ilmastikuolude põhjustatud vääramatu jõu mõju tõttu on vajalik säästa inimese
Civic economy on majandusmudel, kus keskendutakse inimeste ressursside jagamisele ning koostöö tegemisele, eesmärgil muuta kogukonna keskkonda paremaks. Bromley by Bow Centre on heategevusorganisatsioon, mis aitab kodanikel igapäevasest rutiinist väljuda pakkudes selleks erinevaid tegevusi ja luues uusi projekte. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida “civic economy” olemust ja selle üht näidet Bromley by Bow Centre´ga ning hinnata sellise majandustegevuse potentsiaali jätkusuutliku ning kaasava arengu saavutamiseks linnakeskkonnas. Kas Bromley by Bow Centre struktuuri ja põhimõtteid saaks rakendada ka Eestis, et luua sarnaselt toimiv heategevusorganisatsioon? Töö jagunes grupiliikmete vahel võrdselt. Kõik otsisid eelnevalt ära jaotatud punktide kohta informatsiooni ning leitu kirjutati ühisesse dokumenti. Kaks meeskonnast tegelesid powerpoint esitlusega ja teised kaks liiget keskendusid töö vormistusele ning ülesehitusele. 1. Civic Economy 1
Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema lahenduse leidmise nimel, vaid usu põhimõtete järgi. Pärisorjuse kujunemine oli üks suuremaid languse märke, sest ilmselgelt oli talupoegade klassil kõige suurem koormus. See ei ole aga jätkusuutliku ühiskonna märk, sest mingil hetkel on alamklass lihtsalt ära koormatud ja sellel hetkel võivad toimuda näiteks ülestõusud ja mässud. Ülestõusudega võib kaasneda võimu vahetus ja see ei tule ühsikonnale kasuks, sest edu valem on stabiilsus. Enne keskaega olid linnad uhked ja võimsad. Keskaja alguses ei saanud linnadest rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli madalseisu märk
STRATEEGILINE PLANEERIMINE MISSIOON Kultuurhariduse osakonna missioon on jätkusuutliku Eesti kultuuri arendamine, selle traditsioonide hoidmine, väärtustamine ja uuendamine ning uute teadmiste toetamine ja uurimistööde tulemuste rakendamine riiklikku ja rahvusvahelisse dialoogi. VISIOON 2013 Kultuurhariduse osakond on hea mainega tunnustatud õppe-, loome, teadus- ja arenduskeskuse üks osa, mis tegutseb Eestis ja rahvusvahelisel haridus- ja kultuuriruumis avatult ning koostöövõimelisena. SWOT TUGEVUSED (S) NÕRKUSED (W)
annaabi.ee 
