Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Säästev Eesti 21 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu?
Säästev Eesti 21
1.Nimeta 9 Eesti arengut mõjutavat trendi.
1. kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
2. muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks ;
3. kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest;
4. suurendada liidu keskkonnaalastest õigusaktidest saadavat kasu õigusaktide rakendamise parandamise kaudu;
5. parandada liidu keskkonnapoliitika aluseks olevat teadmus- ja tõendusbaasi;
6. kindlustada keskkonna- ja kliimapoliitikaga seotud investeeringud ja tegeleda keskkonna välismõjudega;
7. parandada keskkonna lõimimist ja poliitika sidusust;
8. muuta liidu linnad säästvamaks;
9. suurendada liidu tulemuslikkust rahvusvaheliste keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisel.
2. Millisena käsitletakse selles dokumendis mõistet heaolu?
Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd keskkonnastrateegia on pikaajaline (25 aastat), siis on võimalik teiste valdkondade arengukavade täiendamisel arvestada keskkonnastrateegias toodud põhjus-tagajärg seoseid ning töörühmade poolt pakutud eelistatud meetmeid (tegevussuundi).
3. Kuidas heaolu komponendid (alleesmärgid) on seotud (võivad mõjutada) Eesti turismi arengut?
Põhjusel, et Eesti on väikeriik, mis ujub arenenud riikide poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete põhimõtete ja arengueesmärkide peavoolus, sealjuures muidugi ära andmata oma kultuuri ja rahvuslikku identiteeti, on üsnagi ilmne, et võetakse omaks igasugused jätkusuutlike ja pikemas perpektiivis ühiskonna heaolu tagavaid põhimõtteid. Kuna turism on majanduse jaoks väga oluline osa, on üsna ilmselge, et säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid propageeritakse juba riiklikust tasandist alates, , mis omakorda omab otsest ja tugevat mõju turisminduse arengule.
Säästev Eesti 21 #1 Säästev Eesti 21 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice05 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti

Keskkonna kaitse
Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse taotlused: Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine – taastuvad ja taastumatud ressursid. Sotsiaalne aspekt – areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse asutamise. Ökoloogiline aspekt – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptsiooni muutustele. 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid- ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast

Keskkonna õpetus
Keskkonnakaitse üldkursus 2017
19
docx

Keskkonnakaitse üldkursus 2017

Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari- Loodusuurijate Seltsis moodustatud komisjoni liige, mis moodustati looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J. Eilart- 1958 Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja, 1966 asutas Eesti Looduskaitse Seltsi. Teadusliku loodushoiu algus Eestis: looduskaitse kui ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid). Eesti vanimad kaitsealad: (pühapaigad) 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940): 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist

Keskkonnakaitse
Keskkonnakaitse üldkursus
32
docx

Keskkonnakaitse üldkursus

5. Bitroopide, elupaikade kaitse 6. Looduskaitse väljaspool kaitselasid. 2  Looduskaitse arenguetapid Eestis - Teet Koitjärv on jaganud looduskaitse arengu Eestis järgmistesse perioodidesse: -1910 - akadeemiline looduskaitse ilma kaitsealadeta; 1910...1935 - akadeemiline looduskaitse kaitsealadega; 1935...1944 - riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis; 1944...1957 - akadeemiline looduskaitse võimude toetuseta; 1957...1994 - riiklik looduskaitse Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis; Alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis. Olulised isikud keskkonna- ja looduskaitses 1. K.E von Baer- ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele. Pööras tähelepanu kalavarude kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3

Keskkonnakaitse
Säästev areng
16
doc

Säästev areng

Sisukord: Sissejuhatus 3 1.SÄÄSTVA ARENGU KUJUNEMINE 4 1.1 põhitõed 5 1.2 Rio konverents 6 1.3 Agenda 21 7 2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete

Keskkond
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

projekti komisjoni  Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja  Gustav Vilbaste – I riiklik looduskaitse inspektor; Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni  Teodor Lippmaa – Looduskaitseseaduse uusprojekt, Looduskaitse Nõukogu esimees  Eerik Kumari – käsiraamat „Looduskaitse“ 1973; Loodusuurijate Seltsi komisjoni liige; ENSV Teaduste Akadeemia juht  Jaan Eilart – Eesti Looduskaitse Selts; Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhataja  1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas  19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis  1886 – regulaarse keskkonnaseire algus  1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom)  1924 – Harilaid, Järvselja reservaat  1925 – Hiiumaa jugapuud  1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis  1930 – Abruka lehtmets

Keskkonnakaitse
Keskkonnapoliitika konspekt
14
docx

Keskkonnapoliitika konspekt

toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor. Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus. Elluviimine - Rahvusvahelised kokkulepped vabatahtlikud ­ kas tahetakse ellu viia?

Keskkonnapoliitika
Keskkonnakaitse-looduskaitse
14
docx

Keskkonnakaitse, looduskaitse

põhieesmärgiks on ühiskonna ja kogukonna majanduslik toimetulek keskkonnakaitselisi eesmärke kahjustamata. *Loodusvarade säästliku kasutamise ja efektiivse keskkonnakaitse määrab eelkõige tootmise ja keskkonnakaitse tehnoloogia tase *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima võimaliku tehnoloogia kasutamisele, mis tagab ressursside säästliku kasutamise ja võimalikult vähese saastamise ning ei tekita Eesti majanduse edasisele arengule ülemääraseid kulutusi. *Sellest lähtuvalt võetakse suund: parima keskkonnapraktika rakendamisele: maailma kogemusi arvestav meetmete kombinatsioon parimate keskkonnakaitse tulemuste saamiseks. *Meetmete valikul tuleb tähelepanu pöörata: -toote valmistamise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskile; -reostuse vältimisele või tegevuse/toote asendamisele vähem reostavaga: kaasmõjudele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun