Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre (0)

1 Hindamata
Punktid




TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut       Bromley By Bow Centre Uurimistöö Õppekava MMS3010, peaeriala ärindus   Juhendaja: Jaanika Loorberg         Tallinn 2020


Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. Civic Economy......................................................................................................................... 4 1.1 Civic economy olemus.......................................................................................................4 1.2 Sarnased majandussüsteemid...........................................................................................4 2. Bromley by Bow Centre...........................................................................................................6 2.1 Olemus............................................................................................................................... 6 2.2 Tekkelugu........................................................................................................................... 6 2.3 Tervisliku eluviisi keskus....................................................................................................7 2.4 Bromley by Bow Centre töö tänapäeval.............................................................................7 3. Analoogiad Eestis....................................................................................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................11


SISSEJUHATUS Civic economy on majandusmudel, kus keskendutakse inimeste ressursside jagamisele ning  koostöö tegemisele, eesmärgil muuta kogukonna keskkonda paremaks. Bromley by Bow Centre  on heategevusorganisatsioon, mis aitab kodanikel igapäevasest rutiinist väljuda pakkudes selleks  erinevaid tegevusi ja luues uusi projekte. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida “civic  economy” olemust ja selle üht näidet Bromley by Bow Centre´ga ning hinnata sellise  majandustegevuse potentsiaali jätkusuutliku ning kaasava arengu saavutamiseks  linnakeskkonnas. Kas Bromley by Bow Centre struktuuri ja põhimõtteid saaks rakendada ka  Eestis, et luua sarnaselt toimiv heategevusorganisatsioon? Töö jagunes grupiliikmete vahel võrdselt. Kõik otsisid eelnevalt ära jaotatud punktide kohta informatsiooni ning leitu kirjutati ühisesse dokumenti. Kaks meeskonnast tegelesid powerpoint esitlusega ja teised kaks liiget keskendusid töö vormistusele ning ülesehitusele.


1. Civic Economy 1.1 Civic economy olemus Civic economy on kooskõlas sotsiaalse innovatsiooniga. Civic economy kutsub üles inimesi oma ressursse   jagama   ja   üksteist   läbi   selle   aitama   üksteisega   konkureerimise   asemel   ning   toetab mõtteviisi,   kus   ühe   kogukonnaliikmed   investeerivad   koos   oma   ümbruskonna   heaolu edendamisesse.  Civic   economy  toetab   üksikisikute   ja   kogukondade   muutumist vastupanuvõimelisemaks ja vähem haavatavamaks majanduse kõikumise suhtes. Civic economy tõlge võiks olla kodanikumajandus või  kogukonnamajandus (Mazzuco, 2017). Civic  economy  eesmärk   on luua  suletud  ahelaga  süsteem  -  taaskasutada  ressursse  tervikliku arengu   ja   teenuste   jätkusuutliku   pakkumise   jaoks.   Samuti   käivitab  civic   economy  sotsiaalse kapitali uuendatud sotsiaalse vahetuse kaudu, millel on võtmeroll antud ressursside haldamise ja omamise toetamisel (Mazzuco, 2017). Civic economy suurendab kohalike inimeste teadlikkust oma ressurssidest ning nende ressursside potentsiaali, kui need ühendada. Ressursid ei pruugi esialgu üldse tunduda kui vahendid, mille abil saaks kogukonna heaollu panustada, kuid lõpptulemusena, erinevaid ressursse liites ja ära kasutades, on võimalik saavutada inimeste parem heaolu tase. Civic economy teooria põhjal on võimalik   luua   ärisid,   tehes   koostööd   näiteks   ettevõtjate,   ühistute   või   võimuasutustega (linnavalitsus,   vallavalitsus),   kelle   missiooniks   on     seista   jätkusuutliku   ja   kontekstipõhise pakkumise abil vastu suurettevõtete võimule (Mazzuco, 2017).  1.2 Sarnased majandussüsteemid  Civic   Economy’l  on   mitmeid   sarnaseid   majandussüsteeme,   näiteks  sharing   economy, collaborative economy või new economy. Võrreldes civic economy’ga on nendel süsteemidel nii sarnasusi kui ka erinevusi. Sharing   economy  võrreldes  civic   economy’ga   keskendub   rohkem   jagamisele   kui   koostöö tegemisele.   Süsteem   keskendub   peamiselt   sellele,   et   inimesed   jagavad   oma   oskusi/ressursse


veebiplatvormide kaudu inimeselt inimesele, sealjuures omandiõigusest loobumata. Head näited sharing economy’st on AirBnb, Bolt ja Uber (Rõa, 2017). Collaborative   economy  on   tihedalt   seotud  sharing   economy´ga,   küll   aga   keskendub   see majandusvorm rohkem hajutatud indiviidide ja ülesehitatud kogukonna võrgustike tootmisele, tarbimisele,   rahastamisele   ja   õppimisele.  Collaborative   economy  erineb   sarnaselt  sharing economy’ga  civic economy’st  selle poolest, et keskendutakse rohkem jagamisele kui koostööle (Stokes, 2015, 38). New economy  viitab tootmise, teenuste ja tehnoloogiate lähenemisele kõrge lisandväärtusega, tehnoloogiat   toetava   ja   kohanemisvõimelise   tööstuse   tootmiseks.  New   economy  erineb  civic economy’st selle poolest, et koostööd tehakse ja ressursse jagatakse virtuaalmaailma vahendusel (Tracy, 2020). Civic economy  peamine sarnasus eelmainitud majandussüsteemidega on ressursside jagamine eesmärgil suurendada heaolutaset kogukonnas. Üldjuhul suureneb selle käigus ka kogukonna liikmete vaheline kokkuhoid. 2.


2. Bromley by Bow Centre 2.1 Olemus Bromley by Bow Centre  on heategevusorganisatsioon, mis ühendab ulatusliku naabruskeskuse meditsiinipraktika   kogukonna   uurimisprojektiga.  Bromley  meeskond   toetab   inimesi mitmesuguste   integreeritud   teenustega,   lähtudes   nende   individuaalsetest   vajadustest.   Nad   on öelnud,   et   nende   hinnangul   juhivad   tervist   peamiselt   mitte   meditsiinilised,   vaid   sotsiaalsed tegurid.  Bromley   by   Bow   Centre  omab   strateegilist   partnerlust   paljude   organisatsioonide   ja rahastajatega. Koos kavandatakse ja pakutakse väga tõhusaid programme, mille eesmärgiks on leida   lahendused   inimeste   erinevatele   probleemidele.   Tervisekeskused,   kellega   koostööd   on näiteks Bromley By Bow Health Centre, St Andrews Health Centre ja XX Place Health Centre. Bromley   By   Bow   Centre   (Bromley   by   Bow   Health,  9.10.2020).  Meeskond   kirjeldab   ennast järgmiselt: “meie ärimudel võib olla natuke ebatavaline. Paljud ärinõustajad annaksid nõu valida üks   või   kaks   tegevusala   millele   spetsialiseeruda.   Meie   tegevuspiirkondades   pole   inimeste vajadused eriti spetsialiseerunud, seega meie puhul see ei töötaks. Seega selle asemel pakume Bromley   By   Bow’s   hoopis   terviklikku   ja   laialdast   teenustevalikut,   et   pakkuda   lahendust võimalikult paljudele erinevatele inimeste probleemidele.” (The Bromley by Bow Centre team, 9.10.2020) 2.2 Tekkelugu Kirik, kuhu  Bromley by Bow Centre  asutati, ehitati 1957. aastal.  Bromley by Bow Centre  sai alguse 1984. aastal, kui kiriku elu hakkasid juhtima Andrew ja Susan Mawson. Kui Mawsonid kirikut juhtima hakkasid, siis oli kirik inimeste seas ebapopulaarne. Kirikut  külastas regulaarselt vaid 12 inimest ning kirikul puudus   majanduslik sissetulek. Kiriku ruumidel polnud reaalset otstarvet, vaid nad seisid tühjana. Andrew otsustas ühel päeval, saades inspiratsiooni vanematelt liikmetelt,   avada   kirik   kogukonna   jaoks,   et   kogukonna   liikmed   saaksid   kasutada   ruume erinevateks tegevusteks.  Sealt said alguse mitmed uued projektid. Kohalike huvi suurenemisel hakati üheskoos kirikut renoveerima. Seejärel loodi uusi projekte, millest oleks kohalikele kasu. Renoveeritud   kiriku   ruume   kasutati   kui   pühakoda,   lasteaeda,   kunstigaleriisid,   teatriruumi   ja kogukonnaruumi.     Kiriku   ümber   rajati   ka   tervisekeskus.   Paljudest   algatatud   projektidest   on arenenud iseseisvad ettevõtted - lasteaed, kunstistuudio (Tapscott, 2011, 37).  Bromley by Bow


Centre  tekkeloos   oli   mitmeid   tähtsaid   inimesi,   kes   mängisid   suurt   rolli   uute   projektide populariseerimises, näiteks Tšiili skulptor Santiago Bell, kohalikud kunstnikud Frank ja Margy Creber,   Sheenagh   McKinlay,   Paula   Haughney,   kohvikuettevõtja   Sue   Fox   ning   lastehoiu pioneerid Yvonne Begley ja Steve Goode (History, 11.10.2020). Alates 1990. aastast hakati Bromley by Bow Centre’i reputatsiooni ehitama ja mainet muutma. Bromley By Bow Centre´le  loodi uus struktuur. See põhines ettevõtluse ja loovuse tipptaseme ideaalidel   ja   ka   usul   kõigi   inimeste   võimekusse.   Hakati   näiteks   pakkuma   professionaalseid meditsiiniteenuseid. Selle perioodi võtmekujud olid Allison Trimble ja Zenith Rahman. Bromley meeskond   kasvas   ja   hakati   läbi   viima   üha   rohkem   uusi   projekte,   peamiselt   kunsti, sotsiaalhoolduse ja hariduse valdkonnas. Bromley by Bow Centre laienes ja arenes kiiresti, juba 1997. aastal avati  Bromley by Bow Centre’is  tervisliku  eluviisi  keskus, mis aitaks  inimestel kiiremat ja professionaalsemat abi saada (History, 11.10.2020). 2.3 Tervisliku eluviisi keskus 1997. aastal avatud tervisliku eluviisi keskus oli esimene omataoline Suurbritannias ja võimaldas Bromley   by   Bow   Centre  külastajatele   osutada   universaalteenuseid.   Üheks  Bromley   by   Bow Centre  arengu  murdepunktiks  oli see,  kui keskuse  tegevust  hakkas juhtima  Paul  Brickell  ja kiriku   tegevust   Helen   Matthews.   Bob’s   Parki   ruumide   ülevõtmine   oli   keskuse   jaoks   teine murdepunkt, sest see võimaldas viia läbi tegevusi ka välikeskkonnas. Pauli  juhtimisel arendas keskus koostöös firma  Poplar HARCA-ga välja uue kohviku, töökojad ja kontorid. Ettevõtte tegevjuhiks sai aastal 2002 Rob Trimble (History, 11.10.2020). 2.4 Bromley by Bow Centre töö tänapäeval Bromley by Bow Centre  aastane käive oli aastal 2019 natuke üle nelja miljoni euro. Bromley meeskonnas   on   üle   saja   liikme,   kellest   valdav   enamus   on   kohalikud.   Keskust   külastab   iga nädalaselt rohkem kui 2000 inimest.  Bromley by Bow Centre  on kolmas suurim hariduse ja treeningute pakkuja täiskasvanutele Londoni  Tower Hamletsi linnaosas. (Tapscott, 2011, 38)  Tänapäeval juhib Bromley by Bow Centre´t küll professionaalne meeskond, kuid Bromley üritab siiski   säilitada   oma   tugevad   kohalikud   juured,   lähedased   suhted   kogukonna   liikmetega   ning areneva ja loova suhtumise.  Bromley by Bow Centre’t  tegevjuhiks on tänapäeval Rob Trimble (The Bromley by Bow Centre team, 12. Oktoober 2020).


Peamine   infokeskus   klientide   jaoks   on   tervisekeskuse   koduleht,   kus   on   võimalik   leida informatsiooni   tervisekeskuse   enda   kohta   ja   erinevate   haiguste   kohta.   Tervisekeskus   pakub erinevaid   tegevusi   -   aiandus,   jooga,   sport   jne.   Keskus   pakub   ka   erinevaid   koolitusi,   mille eesmärk on aidata inimestel kergemini tööd leida või neid lihtsalt harida. Teenuste hulka kuulub ka toetuste jagamine, näiteks pakutakse ettevõtte loomiseks toetust. Kõik Bromley’ga ettevõtted on omavahel seotud ning saavad üksteiselt kasu. Veebilehel on kirjas, et toetavad mitmesuguste teenustega inimesi, lähtudes nende vajadustest. Kuna tervist mõjutavad  peamiselt  sotsiaalsed tegurid,   mitte   meditsiinilised,   üritavad   nad   erinevate   teraapiatele   keskenduda   ka   sotsiaalsete probleemide lahendamisele(aiandus, teraapia, jooga, kunstiteraapia jne). Bromley by Bow Centre meeskond on loonud uue mudeli tervislike ja elujõuliste kogukondade jaoks ning jaganud oma projekti üleriigiliselt, et aidata teistel nende edu jäljendada (Services, 2020).  Bromley by Bow Centre’s  töötab tänapäeval ka  insights team,  kes põhiliselt tegeleb keskuse töö turundamisega (Insights, 13.10.2020).  3.


3. Analoogiad Eestis Meie hinnangul Bromley by Bow Centre’ga puuduvad, küll aga on näiteid üksikutest üritustest,  mis kaasab vabatahtlikke ning mille eesmärk on teha midagi kogukonna hüvanguks, näiteks  koristustalgud “Teeme ära!”, Naabrivalve ja Noored kooli projekt. Selleks, et analoogiad  Bromley’ga tekiks, peaksid kohalikud omavalitsused korraldama rahva seas rohkem uute ideede konkursse, et nad saaksid arvestada inimeste arvamustega. Sarnaste ettevõtmiste finantseerimiseks tuleks koguda annetusi. Inimesed saaksid annetatud raha teises vormis tagasi hüviste ja parema keskkonna näol. Selleks, et saavutada ka kohaliku omavalitsuse toetus, tuleks koguda kogukonna elanikelt allkirju ja kirjutada ka projekt. Tänapäeval on oluline, et kõik info oleks dokumenteeritud. Mida   rohkem   linnastunud   ja   arenenud   on   piirkond,   seda   väiksem   on   tõenäosus,   et   sarnase ülesehitusega projekt toimiks. Sarnane projekt võib toimida maakohtades, kus kogukonnal on olemas ühtekuuluvustunne ning nad on nõus panustama oma ümbritseva keskkonna arengusse ning   teavad,   et   keegi   ei   tuleks   nende   kogukonna   ühisprojektina   loodud   hüviseid,   näiteks äsjaloodud mänguväljakut, rüüstama, sest kõik on nii-öelda oma inimesed ja ei soovi ennast ümbritsevat keskkonda rüüstada, sest see halvendaks ka tema enda heaolu. Linnades ei ole see hallatav, sest linnades elab liiga palju inimesi. Eestis on piirkondi (näiteks Aruvalla küla Rae vallas), kus vastavalt oma võimekusele üritatakse luua sarnast ühtehoidvat kogukonda. 


KOKKUVÕTE Civic   economy  eesmärk   on   edendada   mingi   kogukonna   sotsiaalseid   sidemeid   ning   rahulolu keskkonnaga, kus nad elavad läbi koostöö. Bromley by Bow Centre on väga tugev civic economy näide.   Kohalikele   anti   võimalus   kogukonna   eluolu   muuta.   Seda   proovides,   said   nad   tehtud koostööst kasu ja see oli inimeste jaoks suur motivaator tulevikus sarnaselt käitumiseks. See tähendab, et nad vajasid näiteks lastehoidu, selleks padi kokku vabatahtlikest meeskond, mis hakkas selle nimel töötama. Kodanike huvid aja möödudes aina suurenesid ning tuldi välja uute mõtete ja ideedega, millest omakorda arendati edasi projekte. See muutis linna aktiivsemaks ning kohalikud kokkuhoidvamaks. Eestis sarnast  civic economy  näidet meie hinnangul ei eksisteeri, kuid on olemas ettevõtmisi, kus koos midagi tehes üritatakse muuta kogukonna elu ja keskkonda paremaks. Kui aga peaks tekkima sarnase ideoloogiaga projekte, siis need õnnestuksid kõige suurema   tõenäosusega   piirkondades,   kus   linnastumise   tase   on   madalam   ning   elanikud kokkuhoidvamad, sest linnades üldiselt on liiga palju inimesi, et neil saaks ühtekuuluvustunne tekkida.


KASUTATUD KIRJANDUS Insights. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/insights/, 10. oktoober 
2020. Mazzuco, S. (2017) The Civic Economy: An Economy of Resilience. Kättesaadav: 
https://labgov.city/theurbanmedialab/the-civic-economy-an-economy-of-resilience/, 10. oktoober
2020. Rõa, K. (2017) Jagamismajandus – võimalused ja väljakutsed Eestile. Kättesaadav: 
https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2017/03/16/jagamismajandus--voimalused-ja-valjakutsed-
eestile, 10. okt
oober 2020.  Services and activities. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/whats-
on/, 10. okt
oober 2020. Stokes, K. (2015) Opportunities and challenges for European cities. Kättesaadav: 
https://www.eukn.eu/fileadmin/Files/Publications/2015_The_Civic_Economy__Opportunities_a
nd_Challenges_for_European_Cities/The_civic_economy.pdf, 9. okt
oober 2020. Tapscott, D. Compendium for the civic economy (2011). Kättesaadav: 
http://library.uniteddiversity.coop/Money_and_Economics/Compendium_for_the_Civic_Econo
my.pdf, 8. okt
oober 2020. History. Bromley By Bow Centre. Kättesaadav: https://www.bbbc.org.uk/about-us/our-history/, 
11. oktoober 2020. The Bromley by Bow Centre team. Bromley by Bow Centre. Kättesaadav: 
https://www.bbbc.org.uk/about-us/team/, 12. oktoober 2020. Tracy, P. (2020) New Economy. Kättesaadav: https://investinganswers.com/dictionary/n/new-
economy, 9. okt
oober 2020.

Document Outline

  • Sisukord
  • SISSEJUHATUS
  • 1. Civic Economy
    • 1.1 Civic economy olemus
    • 1.2 Sarnased majandussüsteemid
  • 2. Bromley by Bow Centre
    • 2.1 Olemus
    • 2.2 Tekkelugu
    • 2.3 Tervisliku eluviisi keskus
    • 2.4 Bromley by Bow Centre töö tänapäeval
  • 3. Analoogiad Eestis
  • KOKKUVÕTE
  • KASUTATUD KIRJANDUS

Vasakule Paremale
Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #1 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #2 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #3 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #4 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #5 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #6 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #7 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #8 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #9 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #10 Majandussotsioloogia uurimustöö - bromley by bow centre #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gettttuuu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tartu nähtavad linnastruktuurid-Kevin Lynch i teooria rakendus
84
doc

Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus

Kevin Lynch into practise. The visual structures of Tartu and their importance to the image of the city were clarified. During field work Tartu was viewed from several observation posts. In doing this it become clear that all five elements of the city, reported by Lynch were present in Tartu. The most numerous were landmarks, there were almost 20 of those in the area under observation. Most of them in the town centre area, where they formed sort of a cluster. Majority of landmarks are built in the last decade, indicating that newly built structures are important to the image of city. Two most important landmarks in Tartu are Emajõe Ärikeskus (Emajõe Business centre) and Tigutorn (Snail Tower). These are most easily spotted in the city and these are also the buildings that most characterize Tartu. Four more visual elements besides landmarks were studied in Tartu. These were edges, districts,

Inimgeograafia
Integration of Lean Con-and Building Information Modelling
109
pdf

Integration of Lean Con. and Building Information Modelling

2 Professor, School of the Built Environment, University of Salford, Salford, UK. One of the founders of IGLC. Suggested TFV theory in 2000 as his PhD thesies. 10 give the construction industry one of the worst public images among the industrial sectors (Egan 1998; Koskela 2000; Santos 1999). The Centre for Integrated Facility Engineering, headed by Paul Teicholz at Stanford University, conducted research on labour productivity in the construction industry. The productivity of the construction industry in the US was studied in comparison with all non-farm industries over a period of forty years, from 1964 to 2003, as shown in the following figure. Figure 1.1 Labour productivity index for US construction industry and all non-farm industries from

Ehitusjuhtimine
Keiretsu
27
docx

Keiretsu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut KEIRETSU Referaat Ärilogistika ja varude juhtimine Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2021 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. AJALUGU...................................................................................... 4 2. KEIRETSUD JAAPANIS....................................................................6 2.1. Keiretsude olemus............................................................................6 2.2. Horisontaalne keiretsu......................................................................8 2.3. Vertikaalne keiretsu.........................................................................9 2.4. Vertikaalse ning horisontaalse keiretsu seotus...................................9 2.5 Keiretsu plussid ja miinused.........

Ärilogistika
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam
52
pdf

Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksam

● Itaipu Dam - Brasiilia-Paraguay (riikide piiri peal) ● Xiluodu - Hiina ● Guri - Venezuela ● Tucurui - Brasiilia ● Grand Coulee - USA ● Xiangjiaba - Hiina ● Longtan Dam - Hiina ● Sayano-Shushenskaya - Venemaa ● Krasnoyarsk - Venemaa 51. Tuuleenergia ressurss EL-s. Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise dünaamika​, suuremad tuulejaamad. Maailma suurimad tuulepargid (8/10 USA-s): ● Alta Wind Energy Centre - USA ● Shepherds Flat Wind Farm - USA ● Roscoe Wind Farm - USA ● Horse Hollow Wind Energy Centre - USA Maailma suurimad mere tuulepargid: ● The London Array - Inglismaa ● Gwynt y Mor - Wales ● Anholt Offshore Wind Farm - Taani 52. Põhilised fossiilkütused (nafta, kivisüsi, gaas), nende varude suurus ja jaotus. 53. Nafta hinna volatiilsus, selle põhjused. “Naftaturg on tuntud oma volatiilsuse poolest, kuna selle hinda mõjutavad paljud tegurid.

Keskkonnaökonoomika
Rahvusvahelise õiguse konspekt
69
docx

Rahvusvahelise õiguse konspekt

1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma olemuselt siseriikliku õiguse osa, peamiselt ko

Rahvusvaheline õigus
Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geo

Keskkonna ökonoomika
Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
73
docx

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................

Turism
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun