õkoloogiline jalajälg (0)

Ökoloogiline jalajälg
Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud , et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud.
Euroopa ökoloogiline jalajälg on 2,2 korda suurem Maakera looduse taastumisvõimest. See selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest uurimistööst, mis avaldatakse Euroopa Liidu tippkohtumisega seoses EL-i jätkusuutliku arengu kiirendamiseks. WWF-i Soome haru tahab aruande abil edendada ka jätkusuutlikku arengut Soomes. Aruande sissejuhatuse on allkirjastanud Euroopa Komisjoni esimees Jose Manuel Barroso. “Ökoloogiline jalajälg” tähendab inimese tarbitud taastuvate loodusvarade määra suhtes nende taastumisvõimega. EL-s elab seitse protsenti maailma elanikkonnast, kuid see rahvamass tarbib 17 protsenti maailma loodusvaradest . EL-i ökoloogiline jalajälg on 1961. aastast peale kasvanud 70 protsenti.
EL-i riikidest jätavad suurima ökoloogilise jalajälje Rootsi, Soome, Eesti, Taani, Iirimaa ja Prantsusmaa. Keskmise soomlase ökoloogiline jalajälg on 7,0 hektarit ehk 3,7 korda suurem keskmisest ökoloogilisest jalajäljest. Soomlaste metsajalajälg on eriti suur, seda kodumaise puu- ja paberitarbimise tagajärjel. Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest. Kui paberitarbimise osas võib jalajälje mõõtjaid pisukeses ülekohtus süüdistada, siis palju tõsisem on asi importtoodete tarbimisega. Soomlane tarbib ohtralt importtooteid, kasvõi toiduõli ja banaane. Sisseveetud toodete tarbimine aga kasvataba ökoloogilist jalajälge oluliselt.
WWF-i uurimistöö kinnitab tõika, et Euroopa peab oluliselt rohkem arendama jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimisviise. EL-i ökoloogiline jalajälg paisub eeskätt kasvava energiatarbimise tagajärjel. WWF nõuab otsustavat tegutsemist fossiilkütustest loobumise ja taastuvenergia ulatuslikuma kasutamise nimel. WWF soovib ka mitme majandushoova tõmbamist, sealhulgas ökoloogilist maksureformi, keskkonnakaitset majandustoetuste eeldusena, jätkusuutlikku arengut toetavate sertifitseerimissüsteemide rakendamist, ettevõtete keskkonnatõhususe parandamist ning keskkonnakaitse arvestamist arenguabiprogrammides.