Geograafia - Siseveed (0)

Siseveed on järved, tiigid , jõed, ojad, kanalid, kraavid , põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna , kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved ( endised merelahed), rabajärved, lammijärved ( Soodid ), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning madalad orud. Peipsi järve vesikonnas on ülemjooks kiire.