Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Luikede järve arvustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kontserdiarvustus
Luikede järv“
10.novembril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja , Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses.
Balleti koreograaf- lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia “s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost . Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusika . Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter .
Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tšaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused , hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede isanda, von Rothbartiga, muutus muusika ärritavamaks ja äkilisemaks.
Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid . Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite.
Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi . Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda . Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu , keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda.
Peale otsuse avaldamist, ilmus sinna ka Odette, kes murtud südamega minema jooksis. Prints mõistis, mis oli juhtunud ja oli ahastuses. Ta läks ja otsis järve äärest ülesse luige , kellesse ta kiindus. Ta palus temalt vabandust, kuid äkitselt ilmus sinna von Rothbarth, kes noori kogu oma jõuga lahutada püüdis. Rothbarth ei suutnud aga noorte tugeva armastuse vahele end suruda ja hukkus.
Kui kogu ballett kokku võtta, saab öelda, et tegu oli väga ilusa ja sisuka teosega . Mulle andis Luikede järv väga palju inspiratsiooni. Tšaikovski muusikapalad tekitasid mõnusaid emotsioone, millest üks oli ka tundmisrõõm. On hea öelda, et olen väga rahul ja nautisin iga nooti ja graatsilist liigutust mida kuulda ja näha sai.
Triin Pajanen,
10. Reaal
Luikede järve arvustus #1 Luikede järve arvustus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LaagriTriin Õppematerjali autor
Balleti \"Luikede järv\" arvustus. P.Tšaikovski

Sarnased õppematerjalid

Pjotr Tšaikovski-Luikede järv
6
docx

Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“

vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Mängis Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester. Vene helilooja Pjotr Tšaikovski näol on tegemist minu meelest ühe väga andeka romantistliku perioodi heliloojaga. Teda võib pidada kahtlemata Venemaa au ja uhkuseks. Ta on loonud 6

Muusika
Luikede järv retsensioon - lavakujundus ja muusika iseloomustus
6
docx

Luikede järv retsensioon - lavakujundus ja muusika iseloomustus

prints Siegfried põgenes reaalsest elust fantaasiamaailma ­ salapärasesse muinasjuturiiki. Ta oli oma kujutluses loonud pelgupaiga, kuhu ta ikka ja jälle põgenes igapäeva kohustuste eest. Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest ­ Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis.

Muusika
Pjotr Tsaikovski
6
docx

Pjotr Tsaikovski

Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur

Muusika
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega võtame ka meie ta vastu ja omaks, et sellega iseloomustada keskaja teise poole arhitektuuri, mille põhialuseks on teravkaar, selle kaare järglane, mis oli keskaja esimese poole stiili tunnuseks. (Autori märkus.) 7 ütlen ma, voolas vahetpidamata alla platsile nagu kosk kuhugi järve. Karjumine, naer ja tuhandete jalgade trampimine tekitas suurt müra ja kära. Aeg-ajalt see müra ja kära suurenes, vool, mis kogu seda rahvahulka suure trepi poole viis, hoovas tagasi, läks segi ja keerdu. Selles oli süüdi mõni müks ammukütilt või prevotee-seersandi hobuselt, keda korrapidamiseks siiasinna tantsitati. -- kena traditsioon, mida prevotee pärandas konnetaablitele *, need ratsapolitseile, ratsapolitsei aga meie Pariisi sandarmeeriale.

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun