lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lillesorte. 2. Ajaloolised vaatamisväär
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parla
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks peamisi ekspordiartikleid ning tuluallikaid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Turismi arengut takistavaks teguriks Pärnus võib pi
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
tunni tagant 1,5 tunniga. Üle lahe toovad sind Tallinki, Viking Line, Eckerö Line parvlaevad ja Nordic Jet Line, SuperSeaCati ja Tallinki kiirlaevad. Soomes on 22 lennujaama, nende kohta saab infot Soome Lennuametist. Lennukompanii Finnair lendab neisse kõikidesse.Soome siselendudel opereerib ka odavlennufirma Blue1. Tallinna ja Helsingi vahel opereerivad Finnair ja Estonian Air. (12;13) Turism Soomet külastas 4 milionit turisti aastal 2004. Enamus neist tulis Rootsist. Tulu turismist on 2,4 % Soome GDP ja annab tööd 60,000 inimesele. Soome turisminduse brändi lõi Finland Promotion Board. Brändil on neli sõna: Jahe, Erinevus, Uskumisväärne, Loov ( Cool, Contrasts, Credible, Creative). Peamiseks turismimagnetiks on loodus. Ahvenamaa saarestik ja Põhja- Soome metsad. Soome on tuntud ka suusariigina. Seal asub palju suusakeskusi mis
Teise maailmasõja järgseil aastail asuti tehast taastama, kuid pikkadeks aastateks jäi selle toodang suure saladuskatte alla. Juba sõjajärgsetel aastatel hakati katsetama kohaliku materjaliga - musta põlevkiviga (diktüoneemakilt). Hiljem töödeldi ümber Koola poolsaarelt sisse veetud lapariiti, tootes sellest keemilisel ja elektroonilisel teel radioaktiivseid metalle. . Turism Majutus Sillamäel asub Krunksi hotell. Piiratud majututs võimaluste tõttu pakutakse majutust Sillamäe lähistel - Laagnas, Toilas, Narva-Jõesuus, Narvas ja Kohtla-Järvel. Looduse üksikobjektid Langevoja juga Ukuoru tehisjuga Päite paekallas Päite nina Türsamäe neem Veehoidlate kaskaad Sõtke jõel Mererand Kasesalu veehoidla kaldal Linna kultuuri ja puhkepark Kesk tänavas Balti klint Merepark
Kõik kommentaarid