100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annusj2000
Õppematerjali autor
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on: 1) Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärast kasutamist põldude niisutamiseks ning samuti 2) loodusliku tegurina sademetehulga loomulikku ajutist vähenemist. Järve pindala on praeguseks v
Araali mere kõrbestumine Mark Kristian Küttim, 10.b Tallinna Reaalkool 2009 Asukoht Araali meri asub Euraasia mandril, Aasia maailmajao keskosas, Turaani madaliku põhjaosas, Usbekistani ja Kasashtani piiril, parasvöötme mandrilises kliimas. Üldinfo Araali meri on umbjärv Araali meri oli enne kuivama hakkamist üks suuremaid järvi maailmas Järve soolsus oli kunagi kolmandik maailmamere keskmisest Järve Suur-Araali osa jagab kaheks Vozrozdenije (pool)saar Eellugu Nõukogude Liit soovis arendada riisi-, meloni-, teravilja- ning eelkõige puuvillakasvatust. Selleks taheti hakata niisutama Araali mere ümbruskaudseid alasid. 1930.-ndatel hakatigi laialdaselt rajama kanaleid. Kanalid ehitati halvasti, järv hakkas 1960.-ndatel kuivama, kuid sellele vaatamata suurendati vee ärajuhtimishulka. See tegevus ei suurendanud küll toodangu hulka
Loodus katastroofist Mehhiko lahe naftareostus Autor: Juhendaja: Tallinn 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostuse põhjustas BP-le liisitud naftaplatformil Deepwater Horizon 20. aprillil toimunud plahvatus ning järgnenud tulekahju Mehhiko lahel, Macondo nafta- ja gaasileiukohas. Teadlaste andmetel on tegemist ajaloo suurima õnnetusest tingitud naftalekkega merekeskkonda.Augusti alguseks oli teadlaste hinnangul lekkinud ligi viis miljonit barrelit naftat. Umbes 800 000 barrelit sellest oli BP-l õnnestunud kinni püüda.
MEIE LOODUS ON OHUS? Teaduse ja tehnika kiire areng on inimese elutingimusi tundmatuseni muutnud, andnud inimkonna käsutusse vahendid, mis on võimelised tooma talle nii hüvangut kui ka hukutama kogu planeedi. Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises ole
kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust
Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. üle 3000 mm/aastas: ekvaatori ümbrus - sajab iga päev; õhuniiskust palju Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6
Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan
Gradientjõud tekkinud õhurõhu erinevustest Coriolisi jõud tekkinud Maa pöörlemisest ümber kujuteldava telje Aluspinna hõõrdejõud tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km kõrgusel Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraatidelt ekvaatori suunas Mussoonid püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid