Vostoki järv ja Rossi Šelfiliustik (0)

1 Hindamata

Vostoki  järv  on  Antarktisel  asuv  maa-alune  järv.  Järv  asub  Venemaale  kuuluva
Vostoki  polaarjaama  all  ja  on  keskmisest  merepinnast  3  488  m  kõrgemal.  Järve
vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat

Selle suurim pikkus  250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks.
Suuruselt  6.  suurim  järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks.
Järve sügavus ahelikust

põhja pool asuvas nõos

on umbes 400 m
   ja lõunapoolses 800
m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m.

Vostoki  järv  on  mageveeline  ja  (hüper) oligotroofne   ehk  vähetoiteline  järv.
Veetemperatuur on vahetult jää all –3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10
°C.  Kõige  tõenäolisemalt  saab  järv  soojust  maa-alustest  geotermilistest
soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile

Vene  ja  Briti  teadlased  avastasid  järve  1996.  aastal, mil järve võimaliku olemasolu
kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt

oli geoloog ja geomorfoloog
Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal.

Šelfiliustik  on  liustik,  mis  ujub  merepinnal,  olles  ühendatud  seda  toitva
maismaaliustikuga.  Šelfiliustikud  tekivad  tihti  merre  voolanud  maismaaliustikest.
Šelfiliustikku võib toita ka selle pinnale sadav ja jääks muutuv lumi.
Rossi šelfiliustik on Antarktikas asuvaist tuntuim, selle pindala

on

(192

000-208 000
km²) ja see võib paiguti olla kuni kolmesaja meetri paksune.
Teadlased  puurisid  kuumaveepuuriga  nüüd  liustikusse  kaks  auku  ja  lasksid  läbi
liustiku   kaamera   ja  termomeetri.  Kui  nad  liustiku  alumist  poolt  vaatlesid,  selgus
nende  suureks  üllatuseks,  et  see  pole  ühtlaselt  sile  (nagu  jää  sulamise  puhul arvata
võiks),  vaid  hoopis  kaetud  sädelevate  jääkristallide   kihiga .  See  tähendab,  et  liustik
pakseneb altpoolt tänu tekkivale lisajääle.
Rossi šelfiliustiku tervis on keskkonna seisukohalt oluline seepärast, et kui see peaks
tänu  soojenevale  mereveele  sulama  ja  kaduma,  pääseb  soe  vesi  sulatama
Lääne- Antarktika   jääkilpi, mis on kohati kuni kolme kilomeetri paksune. Kui see jää
merre  jõuaks,  tõuseks  ülemaailmse  merevee  tase  kolme  meetri  võrra.  Rossi
šelfiliustik ja teised šelfiliustikud on justkui stabilisaatoriteks.

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 1 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

1 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ALLSA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet. 2. Nimeta Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed. 3. Nimeta Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel? --- 12 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ((Kaart: Eesti kaart.)) Eesti asub Euroopa põhjaosas, Läänemere idarannikul. Geograafilise asendi järgi võime Eestit käsitleda nii Põhja- kui ka Ida-Euroopa maana. Põhjast ja läänest ümbritseb Eestit Läänemeri, idast Peipsi-Pihkva järv. Lisaks Eestile on Läänemeri kodumereks veel kaheksale riigile, need on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Ühiselt nimetatakse neid Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest.

Euroopa

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine.  Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud.  Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile).  Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades  Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda riigipoolset toetust.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk