Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koduleivaraamat (0)

1 Hindamata
Punktid
Koduleivaraamat
Austa leiba, leib on vanem kui meie“
  • Autor: Kaia -Kaire Hunt
    • Eesmärk: esiemade leivateotarkus taasavastada, uuteks leivategudeks julgust ammutada ja selle iidse kunsti kogemusi omalt poolt edasi anda
  • Tooraine : Rukis , viljataim mis levis pronksiajal euroopasse, kus arenes omaette kultuurteraviljaks.
  • Ajalugu: Algselt ei kasutatud leiva tegemiseks üksnes viljateri, vaid kogu rukkitaime maapealset osa. Leivateole eelnes pudrukeetmise oskus – arvatavasti olid esimesed leivakakukesed just pudrupotist üle keenud, kuumadele kividele kukkunud ning seal ära küpsenud pudrukördipallid. Jahtunult oli see kivikõva. Pehmeks ja muredaks muutus leiba alles hiljem, pärast hapendamise avastamist, mis sai alguse Egiptusemaalt, pärisorjade juurest. Sealt liikus leivateokunst edasi juutideni, sealt kreeklaste ja roomlasteni ning lõpuks otsapidi ka Euroopasse. Uus ajajärk rukkileiva arengus saabus leivaahju leiutamisega, mil rukkikäkkidest hakkasid vormuma suured kohevad leivad. Leivaahju köeti kuusepuuga, kuna andis kõige äkilisema tule.
  • Rukkileiva koostis: Rukkijahu , juuretis , vesi
    • Valmistada juuretis, lasta juuretisel maksimum 24h hapneda rätiku all. Võtta rusikasuurune tükk juuretisest ja segada umbes 1L käesooja veega. Rukkijahu tuleb juurde segada niipalju, et moodustuks keefiripaksune kört. Kauss tuleb katta rätikuga ja jätta sooja kohta hapnema umb 10h-ks. Küpsetatakse 250-180’C juures umb 1-1,5h.
  • Juuretised :
    • Kõige lihtsam juuretisesegu:

    pett /keefir,
    2-3 kääru head tumedat leiba
    Sega omavahel, jäta paariks päevaks sooja ruumi käärima rätiku alla, kuni juuretise pinnale tekivad mullid .
    • Rosinajuuretis:

    1dl vett
    1dl rosinaid
    0,5dl nisujahu
    1dl rukkijahu
    Kuumuta vesi 50’C, kalla rosinatele, lase toatemp jahtuda. Püreesta rosinad ja vesi kõrgeservalises kausis saumikseriga. Lisa nisu-ja rukkijahu, sega ühtlaseks. Kata kauss toidukilega, lase üle öö toasoojas seista.
    • Kartulijuuretis:

    2-4 kartulit
    Kuuma vett
    Vala kartulitele kuum vesi peale, tambi tihedaks massiks. Soovitatavalt puunõus. Hoia senikaua soojas, kuni juuretis hapnema hakkab.
  • Nipid :
    • Mida kauem ja kiiremini sõtkud tainast , seda parem ja õhulisem leib tuleb.
    • Mida madalamal taignakauss on, seda kergem on tainast sõtkuda.
    • Leiva küpsetamisel niisutada leivakoorikut veega, et jääks pealt krõbe.
  • Faktid:
    • Täna toodetakse Eestis üle 150 erineva leiva.
    • 1000-200 a tagasi tuli odra kõrval kasutusele rukis, ehitati veskeid, hapendati tainast, võeti kasutusele suured leivaahjud.
    • 150a tagasi kui viljasaagid suurenesid. Leivapätsid olid suured ja ümmargused, kuni 12 kilosed. Leiba küpsetati lausa mitmeks kuuks ette.
    • 75a tagasi hakati rukkipüülist küpsetama peenleiba.
  • Koduleivaraamat #1 Koduleivaraamat #2 Koduleivaraamat #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor susannerajang Õppematerjali autor
    „Austa leiba, leib on vanem kui meie“

    Sarnased õppematerjalid

    Leiva ajalugu
    15
    docx

    Leiva ajalugu

    Rakvere Ametikool Signe Stam H10 LEIB-EESTLASTE PEAMINE TOIT Referaat Juhendaja: Merike Kasikov Rakvere 2011 SISSEJUHATUS Leib on rukki või nisu -(harvem muust) jahust valmistatud taignast küpsetatud toit. Eestis nimetatakse leivauks juuretise abil hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetist; pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks. Rukkileib on eestlaste jaoks aastasadade vältel olnud üks olulisemaid toiduaineid, ega asjata nimetata kõiki teisi toite peale pudru leivakõrvaseks. Rukkileib oli igapäevane toit, seda söödi rohkesti peaaegu kõikide toitude juurde. See muutus toidukorras isegi nii tähtsaks, et selle puudumist ka muu toidu olemasolu korral hakati pidama äärmiseks vaesuseks ja viletsuseks. Leib kujunes aja jooksul kogu toidu ja elatise võrdkujuks ehk sümboliks

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun