ettevalmistatud rohelisse mulda. 3) Talvel võib neile pookida vajalikud sordid. ·) Seega on pookealuste kasvatamise aega lühendatud 4 aastalt ühe aastani. ·) Kui sireli pookealused on saavutanud vajaliku konventsiooni, kaevatakse nad sügisel mullast välja. ·) Väljavõetud pookealused tuleb kohe mullaga katta, seejärel viia kasvuhoonesse ja mullaga katta, seejärel viia alused kasvuhoonesse ja jälle katta. ·) Järgneb sorteerimine vastavalt juurekaela läbimõõdu järgi ·) I sort 8-12mm ·) II sort 6-8mm ·) III sort -6mm ·) III sordi taimed praagitakse välja või kasvatatakse veel ühe aasta. Sireli pookimine katmikalale a) 3a.taimed kaevatakse mais välja ja istutatakse 13-14cm läbimõõduga pottidesse. b) Sügisel pannakse potid kasvuhoonete vahele ja kaetakse külmumise vältimiseks turbaga. c) Jaanuaris viiakse taimed pottidega kasvuhoonetele ning pannakse lavatsitele
moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg
5,5-6). Vältida tuleks tugevalt leeliselisi muldi, millel taimed kannatavad klorofüllivaeguse all. Istutamine: ebaküdoonia istutamiseks on kõige parem kasutada kaheaastast istikut ja istutamine läbi viia varakevadel enne pungade puhkemist. Võimalik on sügisene istutamine, seejuures peab istikuid muldama! Elavtaras peab taimede vahakaugus olema mitte rohkem kui 0,5-1 m, aga istandikus - 1,5 m. Tähtis on juurekaela mitte liiga sügavale istutada, see peab jääma maapinna tasemele. Hooldus: suvel viiakse läbi kolm pealtväetamist: kevadel raputatakse ümber põõsa lämmastikväetist, peale õitsemist ja viljade korjamist antakse vedelat fosfor- ja kaalimväetist vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina.
röövikute rüüste eest,lükates tükk traati röövikute käiku.Oksad,mis on saanud tõsiselt kannatada ei taastu- need tuleks kärpida ning põletada. Hiired kahjustavad maarjakasekultuurides Põldhiir noori puid, koorides tüvede juurekaela talvel lume all, kui taimede ümbert on jäänud sügisel hein niitmata või maha tallamata. Võimaluse korral kõigile puudele paigaldada pisinäriliste rüüste vastu tüvekaitsed. Olulisim ulukkahjur tarastamata noores maarjakasekultuuris on Metskits aga metskits.
paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu; kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga või lindiga; tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde; kui puu kasvab kallakul siis
(6) 8 Tequila valmistamine Tequila on kange (3850%) ja kergelt kibe alkohoolne jook, mida valmistatakse Mehhiko lääneosas asuva Tequila linna ümbruses Tequila't valmistatakse sinisest agaavist. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid. Koristusküps piña on ligikaudu paari meetri kõrgune ja kaalub 4080, vahel ka üle 100 kg. Korjatud, puhastatud ja pooleks või neljaks
seemnete külvist. 1-2 aastased istikud istutatakse puukooli ridadena, vahekauguseks 60-70 cm, taimede vahe 30-40 cm. Silmastamiseks parim aeg meil on alates augusti algusest. (põuaperioodil kindlasti eelnevalt kasta). Silmastamiseks vajalike pungade saamiseks valime parajalt puitunud võrsed. Silmastamine • Põõsalt pookoksi lõigates jätta alles 1/3 leherootsust (0,8 cm). Kuivamise vältimiseks hoida veeämbris. Roosialuse kooresse tehakse seejärel juurekaela lähedale T- kujuline lõige, mille vertikaalne osa on 2,5 cm, horisontaalne veidi lühem. Seejärel lükatakse koorehõlmad veidi laiali, et oleks võimalik pung vahele lükata. Kultuurvõrselt alustatakse lõikamist pungast 0,8 cm kõrgemalt, jättes sama pika osa ka allapoole. Silmastamine • Puiduosa tuleb silmakilbi alt ettevaatlikult eemaldada. Ettevalmistatud pung asetada T-lõikesse, seda libistades. Lõpuks jääb ainult leherootsu jupp koorehõlmade
· kiviktaimla suurusest · taimede kasvukohanõuetest · taimede 6. Taimed istutatakse mullasegu pinnast pisut mullastikunõuetest kõrgemale, sest kogu ala tuleb pärast katta 3 cm paksuse kiviklibu kihiga. See aitab vältida taimede · taimede omadustest juurekaela mädanemist. Aitab kaasa ka niiskuse (kujust, kõrgusest, säilimisele. värvusest, õitsemise 7. Kohe pärast istutamist kasta taimi hoolikalt. Hiljem on ajast) sellega vähem muret, kuna juurdunud taime juured ulatuvad sügavamale ja kastma peab neid vaid tugeva
jääda. · Istik istutakse liiga sügavalt, nii eet isegi alumised oksad on mullaga kaetud · Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tulebm kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistustuse juures tuleb kontrollida taimejuurte mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem). Vastuvõtmisel koostatakse tavaliselt vastuvõtuakt, kuhu mägitakse peale töö kvaliteedinõuded, ka uuendamiseks kasutatav puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta
· Mõned peremeestaimed omavad mõne Phytophthora liigi vastu virulentsuse geeni ning nakatumine toimub ainult konkreetse geeni olemasolu korral. · Eristatakse Phytophthora liike, mis nakatavad peremeesorganismi pinnase või õhu kaudu. · Õhu kaudu levivad liigid põhjustavad haavandeid taimede varrel ja tüvel, nekrootilisi laike, tüve- ja lehelaiksust. · Pinnase kaudu levivad liigi tekitavad enamasti varre-, juure-, juurekaela-, mugula- ja viljade mädanikku. · Phytophthora haiguskollete arenemiseks on vajalik niiske pinnas ning happeline kuni neutraalne mulla pH (vahemikus 3,3-7,8). · Olulist kahju võib patogeen põhjustada ka mullas, mille pH on alla 4,0. · Kui patogeen on juba puukoores on see võimeline levima ksüleemi osas põhjustades näiteks haavandeid. · Phytophthora liigid on mitmekülgsed ka seetõttu, et neil on iseloomulik võime toota erinevaid
vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel, parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel. 2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil. Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne Ka külgede vahelised nurgad on samad Sobib kaugus 45° vaatenurgaga · Mõõdetakse kaugus puust · Mõõdetakse ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe · Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita · Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk)) Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku
ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. 7. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde
kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat. S-vorm kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi F-vorm nulu vorm (Fir) kahjustab nulgu. Nüüd aga käsitletakse juurepessu kahe eri liigina: männi juurepess ja kuuse juurepess. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib tüves ka. Diagnoosimine: juurekaela laienemine, võrade hõrenemine, vaigujooks tüvel, juurdekasvupuuriga proov. Männil kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Diagnoosimine: tormiheide, seene viljakehad metsakõdu all puude juurekaelal, kuivanud kadakad alusmetsas. Juurepessust hoidumiseks: 1)tuleks hoiduda okaspuukultuuride rajamisest juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse (endised põllumaad, paepealsed). 2)Põllumaale 4
täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi automaatselt. Sellise klupi 2 peamist eelist: - tööviljakus on kõrgem, - hilisem andmete sisestamine arvutisse lihtne. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil. Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt kahte gruppi: - geomeetrilisel põhimõttel töötavad; - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Puu vanuse määramine Männaste loendamise teel ja juurdekasvupuuri abil. 2.2 Puistute eraldamise tunnused (tekkeviis, rindelisus, liigiline koosseis, vanus, boniteet, täius, kasvukohatüüp). Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks
Seemnekulu sõltub idanevusest, külvikohtade arvust hektaril ja ka külvivõttest. Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu. 7) Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus.
kännul, juurtel, tüve- ja koorepragudes. On poolparasiit, tekitades tüve alaosas ja juurtes valgemädanikku, mis võib lõppeda puu murdumisega. Mädapuit on pruunikas, sinna moodustuvad iseloomulikud mustad piirjooned. Levib õhu kaudu eostega, aga ka pinnases kas kokkukasvanud juurte kaudu haigelt puult tervele või külmaseenele omaste risomorfide abil läbi mulla. Okaspuudel näitab haigestumist okaste kolletumine, juurdekasvu vähenemine, vaigujooks juurekaela ümbruses. Lehtpuudel hõreneb kõigepealt lehestik ning võrasse ilmuvad kuivanud oksad. Eestis peamiselt 3 liiki. Põhja-külmaseen Armillaria borealis patogeensus: keskmine. Risomorfide esinemine: palju. Peremeestaimed: kuusk, mänd, kask. Tutt-külmaseen Armillaria cepistipes - patogeensus: nõrk. Risomorfide esinemine: väga palju. Peremeestaimed: okaspuud, lehtpuud. Tõmmu külmaseen Armillaria ostoyae - patogeensus: kõrge. Risomorfide esinemine:
1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut soodustavad suvised raied, pidevad hooldusraied ja tihedamad okaspuupuistud. Söögiseentena tuntud külmaseened (Armillaria spp.) tekitavad samuti juure- ja tüvemädanikku. Haiguse tunnusteks on rohke vaigujooks juurtel ja tüvel
umbrohud tavaliselt 10...15 päevaga. Üldine põhimõte koorimisel on, et see töö tehtaks koristamise järel võimalikult kiiresti, umbrohutõrje seisukohalt vähemalt ühe nädala kestel pärast koristust. Kuid siin on ka erandeid, kui lähtuda umbrohtude bioloogiast. Nii on põldohakal vilja valmimise ajaks alumised lehed varrel kuivanud. Koristamisel jäävad järele vaid lehtedeta ohakate tüükad. Uued lehed arenevad juurekaela piirkonnast alles nädala-paari pärast, sõltuvalt ilmastikust ja mullaniiskusest. Seega on põldohaka puhul koorimisega vaja niikaua oodata. Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5...6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10...12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10...12) koorimine on vajalik ainult
3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil; 5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil; 6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; 7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; 8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud. (11) Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 5 Avalikule alale puude istutamise kord (12) Erineva võra- ja juurestikutüübiga istikud peavad vastama lisades 7 Istiku võra ja tüve
Initsiaalrakkudele vahetult järgnevat juure osa nimetatakse jagunemisvöötmeks. Intensiivse ja kiire jagunemise tõttu jäävad siinsed rakud väikesteks. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena.Juurekarvadega epibleemi rakke nimetatakse trihhoblastideks. Enamasti vahelduvad trihhoblastid epibleemi rakkudega, millel pole juurekarvu. Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor.
Männi juurepess Kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Kuusel kahjustab mädanik juuri ja tüve. Juurepess rikub kuusikutes kõige väärtuslikuma osa puidust - tüve. Noorematel kuuskedel tüve allosas väikesed piklikud valged laigud. Juurekaelal vaigujooks. Vanematel puudel muutub juurekael jämedamaks. Mädaniku algfaasis puit pisut sinakaslilla, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks massiks. Diagnoosimine: ▪ juurekaela laienemine ▪ võrade hõrenemine ▪ vaigujooks Männil kahjustab mädanik põhiliselt juuri, tüvesse levib harva. Männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ▪ tormiheide ▪ kuivanud kadakad alusmetsas ▪ kasvukohatüüp (pohla) Profülaktilised meetmed juurepessust hoidumiseks: 1. Okaspuukultuure ei tohiks rajada juurepessuohtlikesse kasvukohtadesse. 2. Põllumaale rajatud okaspuupuistutes tuleks hoiduda hooldusraietest. 3
taime assimilatsioonipind, intensiivistub hinagemise pind, mille käigus kulutatakse ära fotosünteesil Mahepõllumajandus- tähtsaim tingimus, et kastmises ei kasutata võõrkehasid, põhineb aususel. toodetud ühendid: 1. seenhaigused levivad kõrreliste pruunlaiksust, laikpõletikku, valgetäpilisust. 2. 1. agrokemikaalid, väetised, võib käsutada looduslikke. Erinevad jahud, mügarbakterid roosted 3. juure- ja juurekaela haigused 4. kõrsheinte talvitumishaigused 5. tungaltera. Tõrje: 2. Looma kasvul ei kasutata antibiootikume. *seemnepõllud peavad asuma tootmispõldudest eemal * kasutada mineraalväetiste opt. Norme ja Mahetoodangu kvaliteedi tagab mahenõuetest kinni pidamine. Mahctoolminc muutus aktuaalseks, kui 1-V- vahekordi. *kasutada võimalikult haiguskindaid heintaime sorte *seemneid on vaja puhastada ja s oli ületootmine
Vastaskeelne jätkamine on üheks enamkasutatavaks pookimisviisiks. 5.2.2 Koore alla pookimine Koore alla pookimist kasutatakse juhul, kui alus on pookoksast jämedam. Aluse läbimõõt võib olla 2 …10 cm. Koore alla pookimine toimub puude aktiivse kasvu algul, kui koor on puidust kergesti eraldatav. 11 Alus lõigatakse ülaltpoolt juurekaela kaldu maha (nt rooside pookimisel). Aluse kõrgemalt küljelt lõigatakse koor umbes 2 – 3 cm pikkuselt pikisuunas lõhki ja kooreservad eemaldatakse puiduosast. Pookoksa alumise punga kohal tehakse vastasküljele 2 … 4 cm pikkune kaldlõige. Poogend lükatakse aluse lahtiste kooreservade vahele ja seotakse kinni (vt kõrvalolev joonis). Lõikepinnad kaetakse pookevahaga. Oluline on, et pookoksa ei lükataks liialt sügavale
puistu rinnaslõikepindala ja tüvemaht. Vaatamata lihtsusele on meetod küllaltki täpne. Vead rinnaslõikepindala määramisel võivad tekkida: - jäetakse loendamata varjatud puud (teiste puude taga, põõsastes) - Mõõdetakse liiga metsaserva lähedal - Dioptriava pole risti - Eksitakse puude loendamisel - Eksitakse nn piiripealsete (0,5) puude loendamisel 3. Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, neid võib tööpõhimõtte järgi jagada kahte gruppi: – geomeetrilisel põhimõttel töötavad- puu kõrgus leitakse sarnaste kolmnurkade külgede suhte abil. Kõige levinum selline kõrgusmõõtja on laudkõrgusmõõtja. – Trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad- need on tänapäeval enim kasutatavad kõrgusmõõtjad. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki.
Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism). Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur
Ka oma ülesande täitnud seemnepuude raie langilt kuulub sanitaarraie alla. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (metsa majand. eeskiri). 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus
metsaosal raiutakse lageraie korras. Loa selleks annab piirkondlik metsapatoloog. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud (Metsa majandamise eeskiri). 1) surnud puid; 2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid; 3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool; 4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis
puude koort Metskitse kahjustused on samuti lehtpuukultuurides. Ka kobras võib metsale negatiivset mõju avaldada Puude langetamine toiduks ei tekita märkimisväärset kahju, kui metsade üleujutamine Metsad, mis vee alla jäävad hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul Koprade arvukus tõuseb – viimase 15 a jooksul 2x. Hetkel ca 15 tuh Hiirte kahjustused suurimad lehtpuukultuurides Juurekaela ümbrus näritakse koor täies ulatuses Raied Kasvavat metsa raiutakse kas raieküpse puidu õigeaegseks kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks Raieks loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest o Puude ja põõsaste langetamine o Langetatud tüve laasumine o Tüvede järkamine o Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu
Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine: ● juurekaela laienemine, pudelikujuline juurekael ● võrade hõrenemine ● vaigujooks tüvel ● viljakehad tormiheite puudel ● juurdekasvupuuriga proov Mänd – mädanik kahjustab põhiliselt juuri, tüvesse levib harva kuni 0,5 m kõrguseni Diagnoosimine: ● võra hõrenemine ● tormiheide ● seene viljakehad metsakõdu all, puude juurekaelal või tuuleheite puude juurestikul ● kuivanud kadakad alusmetsas ● kasvukohatüüp (pohla) Juurepessu efektiivset tõrjet ei tunta
keskpunkti. ka ülesanded, mis ei too otsest majanduslikku Kvartaliposti asemel võib kasutada ka tulu, aga on kasulikud kõigile: ainulaadse numbritahvlit, sel juhul jääb kvartal c) Puu kõrguse mõõtmine metsalooduse säilitamine, loodussõbralikud numbritahvli taha. Kvartalid nummerdatakse Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste metsatööd, tasuta puhkevõimaluste loomine. alates loodenurgast läänest itta (vasakult vahe (Krigul, 2005). Puude kõrguste Eestis riigimetsad on jaotatud metskondadeks paremale). Kvartalisiseselt jaotatakse mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid
kuused taluvad nii nõrgalt happelisi kui aluselisi muldi. Kõrget põhjavett ja liigniiskust talub enamik kuuseliike nulgudest paremini. Kuuskede kõige arvestatavamaks kahjustajaks on juurepess ning seda eriti kõrge viljakusega lubjarikastel muldadel. Eriti suur on nakatumisoht endistele põllumaadele istutatud taimedel. Puistutes ja parkides tunneb juurepessukahjustusega kuused ära pudelikaela kujuliselt paksenenud juurekaela järgi. Kui parkide inventeerimisel tuleb teha valikuid perspektiivsete ning väljaraiutavate puude osas, siis kuuluvad juurepessu kahjustusega kuused väljaraiumisele. Linnatingimusi taluvad serbia kuusk (Picea omorika) ning torkav kuusk (P.pungens), mis on tuntud ka nn. hõbekuusena, kuid mis üldjuhul (vähemalt liik; aga esineb ka sorte!) ei kuulu tänapäeva trendipuude hulka. Seega sobivad kuused, nagu ka nulud eelkõige pargi- või
kättesaadavad; lagunemata või vähelagunenud materjal vähendab ka kasvupinnase kandvust. Lisaks kaasnevad lagunemata või vähelagunenud orgaanilise materjali kasutamisega järgmised riskid: Lagunedes (mineraliseerudes) väheneb orgaanilise aine maht, mistõttu istutusala või istutuskoht tiheneb ja vajub. See omakorda põhjustab õhu- ja veerežiimi halvenemise juurepiirkonnas ning puude puhul ka juurekaela lubatust sügavamale sattumise. Lagundades orgaanilist ainet tarbivad mikroorganismid juurepiirkonnast ära hapniku ning eritavad lõppsaadusena lisaks süsihappegaasile ja veele veel ka metaani. Seetõttu tekib juurtele sobimatu anaeroobne keskkond. Eriti ohustatud on sillutatud aladel kasvavate puude juurestik, kuna gaasivahetus juurepiirkonnas on sillutise tõttu häiritud.
Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral. Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine. Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid. Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas – juhtimisvöötmes – kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur
Pärast korduvat torkimist hakkab põldohaka võsude arv kahanema, sest tagavarad kurnatakse välja. Mida hilisem on torkimise algus, seda rohkem jääb suve lõpu poole eluvõimelisi võsusid. Kõrrekoorimine. Tavaliselt järgneb koorimine teraviljadele ja rapsile ühe nädala jooksul pärast nende koristust. Põldohakal jäävad teravilja koristuse järel alles puitunud varretüükad. Põldohakaga risustatud põllul tuleks koorimist alustada, kui põldohaka juurekaela piirkonnas on varuainete arvelt arenenud uued lehed. See kestab olenevalt ilmast ja mullaniiskusest nädal kuni paar. Et põldohaka juured asuvad künnikihis sügaval, siis piisab 8-10 cm koorimissügavusest. Koorimisriistadeks sobivad nugaäke, randaal ja hõlmkoorel. Looduses ei ole kunagi nii, et esineb ainult üht liiki umbrohtu, seetõttu tuleb koorimise aeg ja sügavus igal konkreetsel juhul määrata enamlevinud umbrohuliikide järgi. Kündmine
mullale aasnurmikas. Näidisseemnesegud (tabel). Kuigi valge ristik ei ole põuakartlikel aladel püsiv liik, siiski võetakse teda seemnesegusse 3...4 kg/ha. Tänu oma heale vegetatiivsele uuenemisele võib valge ristik niiskematel aastatel kiiresti levida ja anda kõrge toiteväärtusega tiheda rohukamara. Punane ristik tavaliselt lamba karjamaale ei sobi, ühelt poolt tema kõrge kasvu tõttu ja teisalt seetõttu, et lamba sõrad vigastavad punase ristiku juurekaela, mistõttu vigastatud taim hukkub. Juhul kui aga tahetakse rajatavalt rohumaalt saada esimesed 2...3 kasutusaastat väärtuslikku sööta talveks (s.o. head heina ja silo, eriti imetavate uttede proteiinitarbe katmiseks), siis võiks seemnesegusse võtta valge ristiku asemel (seeme kallis ja raskesti kättesaadav) punast ristikut. Diploidsed punase ristiku sordid (`Jõgeva 433') langevad taimikust välja 2...3 aastaga, kuid tetraploidsed sordid (`Ilte') püsivad 3...4 kasutusaastat
b) Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind) – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta (m2/ha). On heas korrelatsioonis (sõltuvuses) puistu tüvemahuga. Selle puuduseks on pisut väiksem täpsus võrreldes ülepinnalise kluppimisega, kuid meetod sobib hästi puistu tagavara ehk mahu kiireks hindamiseks. c) Puu kõrguse mõõtmine Puu kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe (Krigul, 2005). Puude kõrguste mõõtmiseks kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid, need jaotatakse üldiselt kahte gruppi: - geomeetrilisel põhimõttel töötavad – puu kõrgus leitakse sarnaste kolmnurkade külgede suhte abil. Kõige levinum selline kõrgusmõõtja on laudkõrgusmõõtja. - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Need on tänapäeval enim kasutatavad kõrgusmõõtjad metsanduses. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki.
sinise agaavi kasvupiirkond, hõlmab see veel nelja regiooni: Guanajuato, Tamaulipas, Nayarit, Michoacan. Liilialiste sugukonda kuuluv metsik agaavitaim kasvab vabas looduses 45 meetri kõrguseks, et siis õitsemise, viljumise ja seemnete valmimise järel loomulikku surma surra. Tekiila valmistamiseks kasutatakse mitte agaavi vilja õitsemise järel moodustuvat seemnekoda varre tipus, vaid hiiglaslikku ananassi meenutavat piñat küpse agaavitaime paksenenud juurekaela ja lihakat varrekodarikku. Viljeldavatel agaaviväljadel, mille elutsükliks loetakse 812 aastat, ,,nuumatakse" piñasid sel teel, et nende tipmised õiealgetega varreosad lõigatakse varakult maha. Saagi valmimine on ebaühtlane ega sõltu aastaaegade vaheldumisest, seetõttu käib põlluharimine ja koristustöö seal aastaringselt. Valmimisest annavad märku taime tumenev kuni kastanpruun värvitoon ning lehtedele ilmuvad punakad täpid.
Selleks, et saada 1 kg CO2-te kasutab puu 21 m3 õhku. Üks hektar laialehist metsa neelab päikesepaistelise päeva jooksul 200-280 kg CO2-te ja eritab õhku 180-220 kg hapnikku. Mitmed uuringud on näidanud, et CO2 sisalduse suurenedes õhus kahe- või kolmekordseks suureneb ka assimilaatide hulk kaks või kolm korda. Kui USA-s tehtud katsetes kasvatati valge männi seemikuid õhus, kus CO 2-sisaldus oli 0,1% ületasid seemikud 4 kuu jooksul kontrolltaimi oma mõõtmetelt (kõrgus, juurekaela ja võradiameeter) enam kui kaks korda. Enamikul taimedel intensiivistub fotosüntees, kui suurendada CO2-sisaldust 30 korda (1%). Väga suur CO 2 sisaldus põhjustab taimedel mürgitust ja fotosünteesi langust. Tänapäeva uurimused näitavad, et viimaste kümnendite jooksul on metsade keskmine juurdekasv tõusnud. Seda seostatakse tööstuse arengust tingitud CO 2 kontsentratsiooni tõusuga. Peale gaaside leidub õhus alati veeauru. Mida kõrgem on õhu temperatuur,
juuni - 10. juuli (Hiie, 2005-2008). Õied 1-3 kaupa, lehtede kaenaldes, väikesed, longus, lõhnavad, seest kollased, väljast hõbedased. Viljad kuni 1,2 cm läbimõõduga, kuiva, jahuka, söödava viljalihaga (Aiasõber). Joonis 12. Läikiv hõbepuu (Elaeagnus commutata) (Sander, 2009) 86 Istutamine Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (seemnemaailm, 2008). Tänu sümbioosile kiirikseentega kasvab hästi ka toitainetevaestel liivadel. Sobib liivaste nõlvade, jõe- ja järvekallaste kinnistamiseks, samuti pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Talub hästi ka lühiajalisi üleujutusi (Aiasõber).
Soovitav on võra alla anda igal aastal ämbritäis komposti, millele lisada 150-200 g puutuhka. Kuna hõbepuu on põuale vastupidav, siis täiskasvanud taimed kastmist ei vaja. Vaid väga tugeva põua ajal anda 2-3 ämbritäit vett taime kohta. Et vältida umbrohtumist ja mulla kuivamist, on soovitav võraalused 3-5 cm paksuse turbakihiga multsida (Seemnemaailm, 2008). Sobiv istutusaeg on kevad. Põõsaste vahekauguseks jäetakse 1,5-2 meetrit, istutamise sügavus 50-60 cm, juurekaela võib istutada 5 cm sügavamale. Kui põhjavesi on kõrgel, siis tuleks augu põhja panna drenaaz - liiv või killustik (Seemnemaailm, 2008). 2.2. Magnolia Magnoolia 2.2.1. Kirjeldus Magnooliate (magnolia) (Joonis 1) looduslikud levilad asuvad Põhja- ja Kesk- Ameerikas, Lääne-Indias ning Ida- ja Kagu-Aasias. Magnooliad on igihaljad või heitlehised puud ja põõsad. Nende karvased suured õiepungad arenevad välja juba sügiseks, et kevadel avaneda
annaabi.ee 
