Juutlus ja kristlus (0)

Juutlus
Juudid on „valitud rahvas“, kelle kaudu on Jumal end ilmutanud. Aabrahami peetakse juudi rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi.
Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine . Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel : Toora , Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest ). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid , mille on vist kirjutanud kuningas Taavet. Mišna ja Talmud on seletused Toora juurde. Kümme käsku, Messias ja Sabat (hingamispäev).
Sünagoogis koguneb kogudus , õpitakse pühakirjasid ja õpetatakse lastele heebrea keelt. Igas sünagoogis on toorarullid.
Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva . Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik).
Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas koššer või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid).
Kristlus
Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed.
Enamik kristlasi arvab , et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama. Ta kuulutas, et lootuse täitumine on lähedal. Jeesus tegi imetegusid ja kogus enda ümber 12 meest (jüngrit), kes saatsid teda kõikjal. Tema tegevus leidis peagi vastuseisu , sest võimud kahtlustasid, et ta valmistab ette juutide ülestõusu. Kuigi osad tahtsid teda tappa, tõid ta jutlused kokku veelgi rohkem rahvamasse. Ööl enne tema vahistamist kutsus ta oma sõbrad õhtusöögile. Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias.
Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik , õigeusk, metodistid, baptistid , anglikaanid ja luterlased . Sakramendid: ristimine , armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ( mormoonid ), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.