tagab organisatsiooni stabiilsuse. Raskusi võib aga stiil tekitada eriarvamuste tõttu otsustamisel, mõned töötajad ei taha otsust vastuvõtmisel osaleda ning juhid võivad varjatult töötajaid manipuleerida. Passiivne juhtimisstiil Pasiivses juhtimisstiilis juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalseslt nende tegevusse. Niisugune juht on heda kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Pasiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemusek. Sobivus ja mittesobivus põllumajandusse Pasiivne juhtimisstiil ei sobi põllumajandusse, kuna kõiki töötajaid, kes töötavad ühel ja samal tööredeli astmel tuleb kohelda võrtselt.
maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud administratiivse ja ja suurte oskustega tööta- juhtimisalase koolituse ja, kes saab hakkama saanud spetsialist pidevalt muutuvate töö- ja konkurentsitingimuste- Riigiametnikud tingimustega
MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda kirjeldavad aga sellised nitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tjus. Kui tstushiskond vajas rohkesti konveieritlisi, siis POSTINDUSTRIAALNE HISKOND VAJAB HOOPIS TEISTSUGUST TJUDU haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analsis ka tstusjrgse HISKONNA JUHTIMIST, leides, et see peab olema TSENTRALISEERITUM JA PAREMINI KOOSKLASTATUD kui tstushiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja iguskorda, nd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et hiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lhtuvad otsuste tegemisel majanduslikust otstarbekusest, mitte poliitilisest vi ideoloogilisest eelistusest
Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor rõhutab oma raamatus, kui oluline on hea läbiasaamine töökeskkonnas. Oma raamatus kasutab ta sõna „kallistama“, mis ei tähenda üksnes füüsilist kallistust, vaid millegi positiivse osutamist töökaaslastele nii sõnade, kui tegude näol. Selle tulemusena
Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas. Kaks kuud hiljem lõpetas politsei asja uurimise ning tunnistas oma eksimust. Kas ja kui suure kahjuhüvitusnõude saab T. Marty Eesti Vabariigi vastu esitada? -politsei eksimus -kodanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist 6. AS Koolitaja tegeleb juhtimisalase koolituse korraldamisega. 17. septembril oli plaanis korraldada Tallinnas kahepäevane konverents, mille viib läbi maailmakuulus juhtimisspetsialist John Smith Ameerika Ühendriikidest. Kui John Smith 15. septembri öösel Tallinnasse jõudnuna taksoga lennujaamast kesklinna hotelli poole sõitis, kihutas taksole külje pealt sisse 23- aastane Aivar oma BMW-ga. Politsei koostatud protokollist selgus, et ööklubist koju sõitev Aivar oli alkoholijoobes ning
Sellistel alluvatel sobib töötada kitsastes raamides ja kindlate reeglite maailmas. See tekitab neis turvatunde, kuna juht võtab vastutuse raske koorma enda kanda. (Juhi heade ideede raamat 2004, lk 39) Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. (Türk 1999, lk 248-250) Samuti eristatakse juhte kahtlustava, paranoilise ning nõrga, vastutustundetu juhtimise järgi. Kahtlustava, paranoilise juhi alluvuses tuleb töötajatel pidevalt tõestada, et nad on õiged inimesed õigel ametipostil. Kahtlustaval juhil on negatiivsed minevikukogemused ning ta lähtub nendest. Uutes ettevõtmistes eeldab ta halvimat. Alluval piisab ainult ühest eksimusest,
Ivancevich, 1992): demokraatlik juhtimine; autokraatne juhtimine; liberaalne juhtimine. Juhtumiskäitumine3 Liberaalne ehk passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Liberaalne juhtimine on aga sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse ja ebakindluse tulemuseks. Autokraatne juhtimine väärtustab korraldused, kontrolli ja juhipoolse domineerimise. Demokraatlik juhtimine väärtustab aga koostööd ja juhtimises osalemist, mis võimaldab teha tasakaalustatud otsuseid. Goleman (2000) väidab, et edukas juht peaks valdama laia juhtimisstiilide skaalat. Juhtimisstiil, mis on ühel ajahetkel tõhus, võib olukorra muutudes osutuda sobimatuks. Kui enne peeti oluliseks pigem stabiilsust, toetumist
Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire) Postindustriaalse ühiskonna (edaspidi: PIÜ) sotsioloogilised teooriad Daniel Bell: "Postindustriaalse ühiskonna saabumine" (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega spetsialiste; eeldab ka globaalsemat, tsentraalsemat ja koordineeritumat juhtimist. Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika. Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn "manageride revolutsioon". Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga
tehnilised oskused (19%). Kesktasemejuhid on tehnilised oskuded 32%, suhtlemisega seotud oskusi 41% ja konseptuaalsetele pööratakse rõhku 27% ulatuses. Esmatasandi juhtidel on tehnilisi oskusi tarvis 55% ulatuses, suhtlemisega seotud oskusi 31% ja konseptuaalseid oskusi 14% ulatuses. 6. Mille poolest jäid juhtimise ajalukku sellised isikud: Frederic Taylor, Max Weber, Henry Fayol, Elton Mayo, Mary Parker Folett, Douglas McGregor? Frederic Taylor Kirjutas esimese juhtimisalase teose ,,The Principles of Scientific Management". Töö ja töötajate planeerimine ja rakendamine. Max Weber arendas teooria kus organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema selge tööjaotus, selge hierarhia, formaalsed reeglid ja protseduurid. Henry Fayol - Sõnastas esmakordselt juhi tööpõhimõtteid järgiva teooria. Räägitakse tööjaotusest, võimupõhimõttest, distsipliinist, suundadest jne. Elton Mayo eksperimenteeris valgustusega ja konveieriga, tuvastas et lisaks
juhatab parteiliikmeid ja suunab nad õigele teele aga otsuse võtab vastu mitte isikliku arvamuse vaid kõikide arvamuse pealt. 36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.Passiivne juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt nende tegevusse. Niisugune juht on hea kuulaja ja eeldab töötajate enesekontrolli olemasolu. Passiivne juhtimine on sageli ka juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemuseks. juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet. mudel, kus x-teljel on töö prioriteet (1-9p) ja y-teljel on inimsuhted (1-9p). Selle alusel on 5 erinevat juhtimistüüpi. 1/1 juht ei tunne huvi, hoidub juhtimisest 1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine)
4) + Asjatundlikkus Kolme vajaduse teooria .� Saavutusvajadus - püüd silma paista, saavutada normidest enamat, püüdlus edukusele. Püüd vältida väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. .� Võimuvajadus - vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, eriti nii, kuidas nad muidu ei käituks. .� Kuuluvusvajadus - soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kolme vajaduse teooria 2 .� Osalus- ja võimuvajadused kipuvad olema tihedas seoses juhtimisalase eduga. Parimail juhtidel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. .� Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi võistluslikele ja ihkavad suhteid,millele on omane kõrge vastastikuse mõistmise tase. Kõrge saavutusvajadus .� Kõrge saavutusvajadusega inimesed eelistavad töökohti, kus on kõrge isiklik vastutus,
marginimedes jne - tegevusalase kokkusobivusega on tegemist siis, kui on võimalusi tootmiskulude jagamiseks või teadmiste ülekandmiseks tootearenduse, materjalide töötlemise, uue tehnoloogia väljatöötamise, erinevate toodete komponentide valmistamise jne juures. - juhtimisalane kokkusobivus esineb siis, kui erinevatel äriüksustel on sarnased administratiivsed ja tegutsemisprobleemid, mis võimaldab juhtimisalase oskusteabe ülekandmist. MITTESEOTUD DIVERSIFITSEERIMINE Selle kasutamise korral ollakse valmis diversifitseerima tegevust ükskõik millisesse tegevusharusse, eesmärgiks on seejuures finantstulemus, kasumi teenimine. Strateegiline kokkusobivus võib mingeis piires esineda, kuid see ei ole peamiseks kaalutluseks. Mitteseotud diversifitseerimise teoreetilised eelised: 1
vahejuhtumit. Organisatsiooni tasandil võib ahistamine põhjustada töölt puudumise ja personalivoolavuse suurenemist ning tõhususe ja tootlikkuse langust. Samuti võivad osutuda kulukaks ahistamisega seotud kohtuasjadega kaasnevad õiguslikud kahjud. Ahistamise ennetamisel on tähtis varajane sekkumine. Alustada tuleks riskihindamisest, mis aitab teha kindlaks sobivad meetmed. Selliste meetmete hulka kuuluvad näiteks ahistamisvastase poliitika koostamine, konfliktijuhtimise ja juhtimisalase koolituse 3 pakkumine, töökeskkonna ümberkujundamine ning ohvrite abistamine ahistamise esinemise korral (nt nõustamine ja kahjutasu). Ahistamise vältimisel aitavad edu saavutada muu hulgas järgmised tegurid: · tööandja ja töötajate pühendumine vägivallavaba töökeskkonna loomisele; · lubamatu käitumise kindlaksmääramine; · ahistamise tagajärgede ning kaasnevate karistuste kindlaksmääramine;
kasumiga). 7. Likvideerimisväärtus. 32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. SARNASUSED: Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud kaubamärk/ärinimi Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi ERINEVUSED: Frantsiis tagab: Püsiva juhtimisalase toe Kulude jagamise (nt reklaam) Väiksema riski Mitmekülgsema ärijuhtimise toe (nt väljaõpe). .........Aga vähem vabadust 33. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0. Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus jne 1. Planeerimine 2. Ettevalmistamine 3. Tegevuse alustamine 4
Muutused ühiskonnas seoses postindustriaalse ühikonna tulekuga: 1. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti majandus ressursid hinnati ümber, tähtsaks muutus oskusteave. 2. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tõusis insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal tööjõus. 3. Tähtsustati ja vajati haritud spetsialiste vajati tööjõudu, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. 4. Inimeste elustiil - eluolu ja tarbimine ühtlustus, elatusetaseme üldine tõus. Teadmusühiskonnas kaasa toodud muudatused: 1. Konveieritöö asendus paindlikuma ja vabama töökorraldusega 2. Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, rakendada teadmisi 3. Ülemuse-alluva roll pole enam nii rangelt määratud. 4. Töökohad, kus töötaja peab ise oma tegevust kavandama ja korraldama. Teadmusühiskonna ohud: 1
Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt. nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) Likvideerimisväärtus 45. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused Erinevused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas Püsiva juhtimisalase toe ärikonseptsioon Selle eduka konseptsiooni eest tuleb maksta Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Kulude jagamine Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Väiksem risk
43.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. • Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon. • Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta. • Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk. • Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena). Frantsiis tagab: • Püsiva juhtimisalase toe. • Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. • Kulude jagamine (nt reklaamikulud). • Väiksem risk. • Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ……….. aga vähem vabadust. 44.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1.Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2
Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). Likvideerimisväärtus 48) Sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi 49) * Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. * Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). * Turu segmenteerimine
kasumiga). · Likvideerimisväärtus 22. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. sarnasused · Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon · Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta · Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk · Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi erinevused · Püsiva juhtimisalase toe · Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. · Kulude jagamine · Väiksem risk · Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi 23. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine) 2
· Likvideerimisväärtus 21. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused · Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon · Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta · Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk · Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused: Frantsiis tagab: · Püsiva juhtimisalase toe · Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. · Kulude jagamine · Väiksem risk · Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi · Vähem vabadust 6 22. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1
21.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon 6 Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused: Frantsiis tagab: Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi Vähem vabadust 22.Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine) 2
Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator. Autor väidab, et juhiks saamise juures on määravad koolitused mitte inimese iseloom. Strategy and Structure. Autor näitab kuidas ettevõtte organisatsiooniline kujundus järgib selle strateegiat. Competitive Advantage. Autor seletab põhilisi strateegia ja konkurentsi reegleid. The Fifth Discipline. Autor kirjeldab õppivat organisatsiooni.
mitmest perspektiivist vaadata, ta peab olema suhete , tunnustuse ja kriitika jagaja. 5. Mis on Ohio-Michigani ja Blake-Mountoni maatriksi põhline idee? 6. Mis vahe on eestvedamisstiilil ja juhimisstiilil? 7. Millised on laissez- faire eestvedamisstiili tugevused ja millised selle nõrkused? Motiveerib töötajaid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse, võimaldab töötajatel loovad olla. Tihti juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemus. See tagab madalaima töötajate tööga rahulolu taseme. 8. Mis on eestvedamisprotsess ja millest see koosneb? Esmalt üritatakse võimalikult palju inimesi tegevusse kaasa haarata, seejärel selgitatakse välja, mis täpselt eesmärk on, lõpetuseks võetakse vastu selged otsused. Blake-Mouton'i maatriks on 5 peamisest juhtimisstiilist koosnev maatriks. Teljed näitavad suhetele ja tegevusele orienteerituse tähtsust. KORDAMISKÜSIMUSED 9 8
või kasumiga). Likvideerimisväärtus 21.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused: Frantsiis tagab: Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi Vähem vabadust 22.Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine) 2
raskemaid ja kergemaid ülesandeid. Võimuvajadus vajadus panna teisi käituma vastavalt oma tahtele, kuidas nad muidu ei käituks Osalusvajadus soov sõbralike ja lähedaste inimestevaheliste suhete järele. Kõrge saavutusvajadusega inimesed eelistavad kõrge isikliku vastutsiue, tagasisde töö tulemuslikkuse kohta, ja mõõdukate ebaõnnestumiset riskiga kohti. Osalus ja võimuvajadus kipuvad olema tihedatl seotud juhtimisalase eduga,. Parimal juhtudel on kõrge võimuvajadus ja madal osalusvajadus. Tegelikult võib kõrge võimumotiiv osutuda juhtimisalase efektiivsuse lahutamatuks nõudeks. Kõrge osalusmotiiviga indiviidid püüdlevad sõprusele, eelistavad koostööolukordi võistluslikele ja ihkavad suhteid,mmillel on omane kõrge vastastikuse mõistmise tase. Ootuste teooria (Victor Vroom 1964) Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui
Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine „Y“ Tööloominguline tegevus Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab Isegi keskpärane töötaja on mõtlemisvõimeline (vähemalt oma ametikoha ulatuses) ja loov Juhtimisalase mõtte areng Tüüp A (mehhanistlik) Kõrge formaliseeritus Kõrge tsenraliseeritus Kõrge astmelisus Selge käsusüsteem Madal hargnevus Enam vertikaalne Väike juhtimisulatus kommunikatsioon 6
- analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga) - likvideerimisväärtus 32.Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused: - Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon - Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta - Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk - Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Erinevused: Frantsiis tagab: - Püsiva juhtimisalase toe - Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. - Kulude jagamine - Väiksem risk - Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi - Vähem vabadust 33.Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) Joonisel on näidatud ettevõtte seosed toodanguturu, ressursside turu, kapitalituru ning omavalitsuse ja
Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu – haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et ühiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka
7. Likvideerimisväärtus. 22. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena)- erinevused Frantsiis tagab sulle: Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine (nt reklaamikulud) Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe) ........... Aga vähem vabadust. 23. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1
32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. SARNASUSED: Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon. Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta. Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk. Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena). ERINEVUSED: Frantsiis tagab sulle: Püsiva juhtimisalase toe. Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine (nt reklaamikulud). Väiksem risk. Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). .............aga vähem vabadust. LOENG5 33. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. Prindi slaidid 6-10 35
47. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasus: · Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon. · Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta. · Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk. · Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena). Erinevused: Frantsiis tagab: · Püsiva juhtimisalase toe. · Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. · Kulude jagamine (nt reklaamikulud). · Väiksem risk. · Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe). ........... aga vähem vabadust. 48. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus.
- Analoogiliste ettevõtete müügikogemused - Likvideerimisväärtus 32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. SARNASUSED: Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi ERINEVUSED: Frantsiis tagab: - Püsiva juhtimisalase toe - Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus - Kulude jagamine - Väiksem risk - Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi - ............. aga vähem vabadust 33. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) Skeemil on ettevõtte seosed toodanguturu, ressursside, turu, kapitalituru ning omavalitsuse ja riigiga. Ettevõtte rajamisel tuleks analüüsida olukorda toodanguturul, panna paika müügiprognoos
Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? a. Teadusliku juhtimise alused: 1. Leida teaduslikult parim meetod 2. Inimese oskused ja võimed on tööle vastavad 3. Treening ja koostöö, standardid 4
33. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused: Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon. Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta. Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk. Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingukohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena). Erinevused: Frantsiis tagab: Püsiva juhtimisalase toe. Suurem kõlapind – reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine (nt reklaamikulud) Väiksem risk. Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe).. aga vähem vabadust. 34. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 35. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud – põhiloogika. 0-etapp: ettevõtja enesehinnag: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid
Seetõttu hinnati ka riike selle järgi, mitu tonni sütt ja rauda või mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti. Postindustriaalset ühiskonda kirjeldavad aga sellised näitajad nagu insenertehnilise personali ja teenindussektori osakaal tööjõus. Kui tööstusühiskond vajas rohkesti konveieritöölisi, siis postindustriaalne ühiskond vajab hoopis teistsugust tööjõudu haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Bell analüüsis ka tööstusjärgse ühiskonna juhtimist, leides, et see peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas. Viimases koordineeris riik ainult poliitikat ja õiguskorda, nüüd peab aga valitsus hea seisma ka majandusarengu eest. Et ühiskonna juhtimine oleks efektiivne, peavad poliitilised liidrid lubama valitsemisinstitutsioonidesse ka tehnokraate, kes lähtuvad otsuste tegemisel majanduslikust
Likvideerimisväärtus. 32. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. Sarnasused Mõlemaga kaasneb eeldatavasti edukas ärikontseptsioon Selle eduka kontseptsiooni eest tuleb maksta Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi (müüja võib lepingu kohaselt jätkata teatud aja konsultandina/juhtkonna liikmena)- Erinevused Frantsiis tagab sulle: Püsiva juhtimisalase toe Suurem kõlapind reklaamikampaaniad riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus. Kulude jagamine (nt reklaamikulud) Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi (nt väljaõpe) Aga vähem vabadust. 33. Ettevõtte seosed turgude ja riigiga (skeem) 34. Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud põhiloogika. 0-etapp: Ettevõtja enesehinnang: kogemused, haridus, tervis, perekond, ressursid, sidemed, eesmärgid jms 1
Juht käsitleb töötajaid indiviididena ja motiveerib neid läbi tegevusvabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse. Ta väldib vastutust ja võimu, eesmärkide saavutamine sõltub tervest organisatsioonist. Liidriroll on minimaalne ning seepärast eeldab selline liidristiil organisatsiooni liikmete suurt vastutust. Töötajad peavad olema tugevalt motiveeritud, kuna nad ise otsustavad kõike. Selline juhtimisstiil sobib eelkõige loometööks. Liberaalne stiil on ka enamasti juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemus. See oli liidristiilide põhiline liigitus, kuid on olemas ka teisi laiemaid liigitusi. J. C. Sullivan on toonud välja Äripäeva artiklis "Lähtu olukorrast" teiste autorite liidristiilide liigitusi. Ta arvab, et olukorrast tulevad faktorid, nagu ülesande struktuur, juhi autoriteet ja selle kasutamine, juhtija-alluva suhted, otsuste tegemiseks vajalikud tingimused ja töötajate vajadused-need kõik mõjutavad juhtimisstiili valikut. Universaalset
ning mõjutavad ettevõtte tegevust ainult lühikest aega; tähtsad otsused - mõjutavad paljusid inimesi ja allüksusi, nõuavad evitamiseks suurt hulka raha ning toimivad pikka aega, avaldavad suurt mõju ka otsustaja seisundile ja teenistuskäigule. Lihtsad ja keerulised otsused Otsuseid tehakse toimingute sooritamiseks või sammude astumiseks, mis leiavad aset pärast otsustamist. Ei ole teada, mis otsuse tagajärjel hakkab juhtuma. Juhtimisalase otsustamise raskuspunktid: vastuolulisus; ebamäärasus; risk; selgusetus. Lähtudes otsustamisega kaasneva teadmatuse, määramatuse ja ebakindluse ning sellega seonduva riski osatähtsusest, võib otsused jaotada: Lihtne otsus on seisukohavõtt igapäevaste ja selgesti nähtavate asjaoludega küsimustes; need on korduva iseloomuga ja vähetähtsad, seisnedes enamasti mingis kitsas küsimuses järeldusele jõudmises. Risk on väike või puudub üldse.
5.5 Kommunikatsiooni parandamise strateegiad 117 5.6 Juhtimisstiili mõju kommunikatsioonile 118 5.7 Kommunikatsioonitõkked 118 5.8 Kommunikatsiooni parandamine organisatsioonis 119 6. Juhtimisalane otsustamine 121 6.1 Juhtimisalase otsustamise olemus ja osa juhtimises 121 6.2 Otsustamise käsitlemise suunad ja otsustamisteooriad 121 6.3 Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt 121 6.3.1 Probleemi selgitamine 121 6.3.2 Alternatiivsete lahendite väljatöötamine 122 6.3
· juhil on prioriteetideks töötulemused. 23 Joonis 6. Autokraatliku ja demokraatliku juhtimise erinevused (Türk 2001:66). Autokraatliku ja demokraatliku juhtimise erinevustest annab põhjaliku ülevaate joonis 6. Laissez-faire ehk passiivne/liberaalne juht motiveerib töötajaid läbi vabaduse, sekkudes minimaalselt töötajate tegevusse. Tihti juhtimisalase ebakompetentsuse või ebakindluse tulemus. See tagab madalaima töötajate tööga rahulolu taseme. Kuigi jooniselt 6 võib jääda mulje, et autokraatlik on halb stiil võrreldes demokraatlikuga (viimane tagab üldjuhul töötajate kõrgeima tööga rahulolu), siis see pole päris korrektne järeldus. Autokraatliku stiili tuleb kasutada vajadusel tasakaalustatult demokraatliku kõrval (eelistatuim kriitilistes, juhi kiiret reageerimist vajavates olukordades).
annaabi.ee 
