pdf MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus (2012). ABIMATERJAL Profesionaalsele tugiisikule ja sotsiaaltöötajale. Alla laaditud 24. veebruaril 2015, http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/abimaterjal_professionaalsele_tugiisikule_ja_sotsi aaltootajale.pdf Payne, M. (1995). Tänapöeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Puusepp, K., Aro, I. (2007). Võimestamine ja võimestumine – mõisteanalüüs. Eesti Arst, 736- 743. Alla laaditud 23. veebruaril 2015, http://www.eestiarst.ee/static/files/001/voimestamine_ja_voimestumine__ moisteanalyys.pdf Raamat, K. (2008). Jõustamine sotsiaaltöös- midagi enamat kui võimu või võime andmine. Sotsiaaltöö. 24-28. Alla laaditud 23. veebruaril 2015, https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130683094167_Sotsiaaltoo_20
Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandad...
Räägitakse heaolu kasvust, sotsiaalsest sidususest sh rändest ja haridusest, siis veel keskkonnast, kultuuriruumist, jätkusuutliku poliitika arendamisest. 14. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. Tervise kontseptsioonid: • Biomeditsiiniline • Teaduspõhine • Majanduspoliitiline • Kultuuriline • Holistlik - biopsühhosotsiaalne • Tervise mandala • Tervise funktsionaalne kontseptsioon - suutlikkus • Võimestumine • Tervis kui muutuv seisund - salutogenees ehk tervisesuutlikkus – indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, st tervis kui igapäevaelu ressurss 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna
muutused makrotasandil sotsiaal ja majanduspoliitilised meetmed, kas kogu rahvastikku mõjutades või spetsiifilistele gruppidele suunatuna; 3 muutused mesotasandil sotsiaalse keskkonna muudatustele suunatud meetmed spetsiifilistele marginaalsetele gruppidele - paikkondade mõjuvõimu suurendamine kohalike otsustuste tegemisel, indiviidide ja gruppide võimestumine, sotsiaalsete võrgustike areng, elu ja töötingimuste parandamine, juurdepääsu parandamine terviseteenustele sotsiaalselt haavatavatele gruppidele; muutused mikrotasandil - sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna konteksti mõjutavad meetmed inidiviidi suhtumistele ja käitumisele. Kõige tulemuslikum on kõigi tasandite samaaegne mõjutamine. Meetmed makrotasandil ehk valitsuse vastutusvaldkonnas
vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks alustalaks. Heaolu on inimeste üldine heaoluseisund, mis arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
psühhofüüsiline seisund, mis võib põhjustada vastuvõtlikkust haigustele, põdurust või vigastusi. • tervisekultuur - Ühiskonna või grupi poolt aktsepteeritud ja kujundatud tervist mõjutavad arusaamad, mõtlemisviis, tunded, tegutsemine ja käitumisviis. • vaesus - Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest. • võimestumine - Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. • võrgustik - Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev koostöögrupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel, tegelemaks tekkinud probleemidega Tervishoid: • hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste (SM veeb).
terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, suurem tervise õigluspärasus ja ressursside säästev kasutamine. Rahvastiku inimeste omast 20-25%; 3% töötusega kaasneb 4,5% suitsiidide riskikäitumine ja –tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik tervis (population health) -Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste esinemissagedus, 2,5% vägivaldne suremus) Tõusevad kulutused indiviidile ja 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
