• Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi planeeritud ajagraafiku järgi
Sotsiaaltöö korraldusele on iseloomulik väärtuste lepitamatu konflikt, kus pole kunagi võimalik teha absoluutselt õigeid otsuseid ühtviisi õiglaselt kõigile abivajajaile, olenemata tahtmisest arvesse võtta erinevate osapoolte huvisid ja vajadusi, sest vajadused on alati pigem suuremad ja ressursid on alati pigem väiksemad kui vajaduste kindlustamiseks vajalik. Õigete alternatiivsete valikute tegemine on üks sotsiaaltöö korralduse põhiülesandeid. (Medar 2002: 50) Sotsiaalhoolekanne sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteem, kus : 1) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, mis soodustab inimese igapäevases elus toimetulekut; 2) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus; 3) muu abi on sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele
Väärkohtlemise Efektiivne kõrge koduhooldussüsteem avastatavus Maal elavate eakate väärkohtlemise vähendamiseks on vajalikud järgnevad tegevused ja meetmed: 1. Tugeva ja hästi toimiva sotsiaalvõrgustiku ja ametnike võrgustiku loomine. Sotsiaalvõrgustik kujutab endast sotsiaalseid suhteid, mis ümbritsevaid inimest argielus ja on vajalikud igapäevase eluga toimetulekuks (Medar 2006). Moodustada hästi toimiv sotsiaalvõrgustik eaka naabritest, lastest ja lastelastest, sõpradest, sugulastest, kes moodustaksid lähisuhtevõrgustiku. Viimane on vajalik ülevaate saamiseks, kes lähikondsetest suudab pakkuda eakale sotsiaalset tuge ja ka sotsiaalset kontrolli. Seoses sellega paraneb informatsiooni edastus väärkohtlemise all kannatavast eakast ja garanteerib, et info jõuaks
üle. „Võimestumine” on enesearengu protsess, mille käigus tehakse kriitiline eneseanalüüs, leitakse isiklik motivatsioon ja potentsiaal, langetatakse põhjendatud otsuseid ning muudetakse isiklike hoiakuid või käitumisviise eesmärgiga saavutada positiivsed muutused eluga toimetulekul ja kontroll oma elu üle. (ibid) Inglise-eesti/ eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastikus, mille autoriteks on Erika Jeret ja Marju Medar, on tõlgitud sõna „empowerment” hoopis kolmandat moodi: võimustamine ehk jõustamine. Seega võib eeldada, et eeltoodud seletused on sotsiaaltöös koondunud kokku üheks terminiks, kus on natuke üht ja natuke teist. Samuti tuleb ette, kus ühes või teises sotsiaaltöö kontseptsioonis kõneletakse eelpool mainitud termineid erinevalt kasutates, kuid sisult mõeldakse seda sama. Näiteks kirjutab Marika Ratnik ajakirjas Sotsiaaltöö (2008, nr3), kaasates Helle Niitu, et
kolleegide vahel, kes oma töös puutuvad kokku sarnaste probleemide lahendamisega. Koostööd soovitakse edendada nii väljaõppe tasandil, võrdlevate uurimuste teostamisel kui praktilises töös erinevate klientidega. Koostöös nähakse suurepärast võimalust mõistete ühtlustamiseks sotsiaalvaldkonnas, parima praktika vahendamiseks ja juurutamiseks, uute mõttemallide sisseviimiseks ning globaalse nägemuse arendamiseks kohalike probleemide lahendamisel. (Medar 2004). Milleks see kasulik on HI-viiruse ja AIDSI-ga võitlemisel? Esiteks. HIV Eestis on täna jätkuvalt suur problem nagu ülaltoodud tabelgi näitab. Kogudes infot, kasutades juba väljatöötatud ja katsetatud toimivaid meetodeid/vahendeid teistelt riikidelt, saame hoida kokku palju aega ja ressursse. Teiseks. Mis ei ole probleem meie jaoks täna, võib seda juba homme olla. Kui eeltöö tehtud ja baas loodud, on vajaliku metoodika integreerimine valutum ja kiirem. Kolmandaks
Maaparandus tööd, Eutrofeerumine Veekvaliteedi langemine Vähikatk endiselt Tänapäev Viimased 10-15 aastat seisund stabiilne, kuid madal. Vähki leidub u 250 veekogus Kohati esineb seisundi paranemist, kohati halvenemist, olenevalt veekogust. Harrastajate poolt püütakse umbes 10000 vähki aastas. Siia lisandub röövpüük, mis on ilmselt suurem. Kasutatud materjal Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia. Medar, K., Paaver, T., Hurt, M., Kukk, L., Recent trends in the status of the stock of the noble crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium. Paaver, T., Hurt, M., Status and management of noble crayfish Astacus astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Paaver, T., Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis, 2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
· Luua uusi lastehoiu kohti 10 Kokkuvõte Lapsed on meie tulevik ning seetõttu on nende heaolu tagamine vägagi oluline. Laste hoolekanne Eestis ei ole ideaalne, kuid vähemalt töötatakse nende probleemidega ning üritatakse tagada lastele parem elukvaliteet. 11 Kasutatud kirjandus 1. Medar E., Medar M. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused : käsiraamat.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, 291 lk. 2. Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. www.sm.ee 3. Jürgenson S., Kaplan S., Möll L., Petoffer S., Reinsoo A., Reinsoo S., Salum M., Suvi H., Tamjärv H. Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis. [http://www.omapere.ee/et/hetkeolukorra_kirjeldamine_lapsendamisest_Eestis]. Tallinn:2007. 4
Hapruse profülaktika reeglid: tasakaalustatud ja piisav toitumine, pöörates täiendavat tähelepanu ateroskleroosi ennetamisele; kehaline aktiivsus; tekkiva valu leevendamine; vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et
--------------- --------------- -------- ------------ LAAS FOMATóKIN 83 ******** ARVO VILLEMS 73 ******* ERASMUS BONDARVE 70 ******* PAMELA BESSONOV 70 ******* ALEKSEI JALASTO 85 ********* KAAREL TRTOóNI 80 ******** TAAVO LEINO 72 ******* LAURI SELGE 70 ******* MEELIS MEDAR 67 ******* RAIDO HBE 64 ****** VERON M?E 76 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ANNELY MESILA 73 ******* EGON LEHTER 65 ******* SVEN KOSHELEV 66 ******* VAIKO TATTER 66 ******* ALEKSANDR RUUS 81 ********
STSTB 1-kõ Kasutatud allikad Avatud Eesti Fond (2007): Sotsiaalne kapital muutuvas maailmas. XI Avatud Ühiskonna Foorum. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Alla laaditud 15.03.17 https://oef.org.ee/_repository/Document/aef%20sotsiaalne%20kapital%20muutuvas %20maailmas%20indd.pdf Bugarszki, Z., Leppik, L., Kriisk, K., Medar, M., Saia K., Tabur, H., Tulva T., Wu, J. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Uuringuraport. Tallinn. Alla laaditud 15.03.2017 https://www.researchgate.net/publication/309396044_Kogukonnapohine_toetus_uksi_elavate _eakate_toimetuleku_tagamiseks_ja_institutsionaalse_hoolduse_ennetamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant. (s.a.) Kogukonnateenused külas. Trükis
60, vajadusel töömees Potikõrgendus Clipper III 38.03 Tugikäepidemed Maksumus vastavalt pikkusele VÕRGUSTIK Juhtumikorraldust ei saa rakendada ilma toimiva võrgustikuta. ( Medar, 2006, 43) Naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks. Erialaspetsialisti ja ametiasutisi, kes on seotud kliendi probleemi lahendusega nimetatakse ametlikeks ehk teadlikult tekkinud võrgustikeks. Eesmärgid: 1. Sotsiaaltöötaja- parandada Alice elukvaliteeti, korraldada võrgustiku tööd. 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud..................................
selle tõttu kujundavad ka meie arusaamise meie enda identiteedist. Toomase juhtumi põhjal on noored seotud väga tugevalt grupi liidrite eelistustega ja arvamustega. Rollid võivad tuleneda kas meie endi või teiste ootustest. Teistega võrdlemine mõjutab inimese heaolu ja enesetunnet. Rollikogum on rollide hulk, mis kuulub sotsiaalse positsiooni juurde: võimatu on omada mingit positsiooni, omaks võtmata mõnd või enamikku selle juurde kuuluvatest rollidest. (Medar, 2010) See, kuidas me oma rolle mõistame, mõjutab ka seda. kui hästi me tuleme toime muutustega. Rollikonflikt tekib siis, kui üks rollidest on vastuolus teisega. Rollidevaheline konflikt tekib aga juhul, kui ühe inimese mitu rolli on vastuolulised. Rollisisene konflikt tekib juhul, kui erinevate inimeste ootused samale rollile on erinevad. Rolli ebaselgusega on tegemist juhul kui pole selge, mida konkreetne roll endast kujutab. (Medar, 2010)
Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A., Kaasik, A.-E., Sõmer-Kull, S. (2016). 9 Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Timonen, V. (2008). Ageing Societies: A Comparative Introduction. Open University press: Buckingham. Volkert, D., Beck, A., Cederholm, T., Cruz-Jentoft, A., Goisser, S., Hooper, L., Kiesswetter, E., Maggio, M., Raynaud-Simon, A., Sieber, C., Sobotka, L., Asselt, D
» Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7. klassi õpilane Andrus Veerpalu pistis teiste seas rinda ka õpetajatega. Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi. Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.......................................................
annaabi.ee 
