• Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi planeeritud ajagraafiku järgi
80 100% absoluutsest vaesuspiirist (1997.a 1001 1250 krooni). (Ibid.) Vaesuse riskipiirkond määratleb subjektid, kes ei ole vaesed, kuid kes on kõrges vaesusriskis ning haavatavad mistahes negatiivsete elusündmuste poolt. Vaesuse riskipiirkonna alumiseks piiriks on absoluutne vaesuspiir ning ülemiseks piiriks sellest 20% kõrgem sissetulekute tase (1997.a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.) Viitatud allikad 1. Medar M. Sotsiaalteenused kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledz, 2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003. 3. Paavle S. Kodutute tugikeskus pakub tulijaile inimlikku mõistmist 3. märts 2006 [http://tartu.postimees.ee/050306/tartu_postimees/193755.php] 18.10.2009 4. Sotsiaalministri määrus nr. 11 Sotsiaalministeerium, 18. jaanuar 2005.a. [https://www.riigiteataja.ee/ert/get-attachment.jsp?id=899236] 17.10.2009 5. ÜRO Arendusprogramm Eestis (UNDP)
Maal elavate eakate väärkohtlemise sotsiaalpoliitiline analüüs. Seoses Eesti rahvastiku kiire vananemisega on esile kerkinud rida erinevaid probleeme meie ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi s...
sissejuhatus” jõustamist ja kaitsmist koos, siis püstitasin mina enda eesmärgiks ennast kurssi viia nende kahe konstseptsiooni vahega tänapäeval. Minu arvates ei tuleks neid koos käsitleda, sest mõlemad on omaette suured teemad ning väärivad tähelepanu. Kindlasti plaanin teada saadud tarkusi, infot kasutada ka edasipidi õpingutel ja oma töös. 11 Kasutatud kirjandus Jeret, E., Medar, M. (2012). Inglise-eesti/eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastik. Dictionary of Social Work English-Estonian/Estonian-English. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Kiipli, G. (2012). Pere tugiisikuteenuse osutamine SA Dharma Tugiisikute Tugikeskuse näitel. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Ülikool. Medar, E (2010). Sotsiaaltöö ametkonna tegevuse kontekst ühiskonnas. Alla laaditud 3. märtsil 2015,
edendamiseks (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006). Ülaltoodut arvesse võttes võib tähendada, et koos oleme tugevamad võitluses epideemiaga ning ühtsete eesmärkide ning vahenditega võime ehk kunagi ka HI-viiruse allutada. Kasutatud kirjandus: Erala, S. (2008). Tallinnas toimub rahvusvaheline HIV-teemaline seminar. Alla laaditud 15. märtsil http://tarbija24.postimees.ee/1820063/tallinnas-toimub-rahvusvaheline- hiv-teemaline-seminar Medar. M. (2004). Muutused ühiskonnas, hoolekandes ja sotsiaaltöö hariduses Eesti kogemuse põhjal. Estonian Social Science Online. Alla laaditud 15. märtsil http://oeiax4.nw.eenet.ee/vana/esso3/6/marju_medar.htm Medar. M. (2008). Rahvusvaheline sotsiaaltöö 21. sajandi suur väljakutse. Koolimaterjal. Alla laaditud 15. Märtsil Noormets. H. 2011. HIV-i ennetustöö Euroopas vajab rohkem poliitilist tuge . Alla laaditud 15. märtsil. http://www.tai
Maaparandus tööd, Eutrofeerumine Veekvaliteedi langemine Vähikatk endiselt Tänapäev Viimased 10-15 aastat seisund stabiilne, kuid madal. Vähki leidub u 250 veekogus Kohati esineb seisundi paranemist, kohati halvenemist, olenevalt veekogust. Harrastajate poolt püütakse umbes 10000 vähki aastas. Siia lisandub röövpüük, mis on ilmselt suurem. Kasutatud materjal Järvekülg, A., Jõevähk Eestis, 1958, Tartu, Eesti NSV Teaduste akadeemia. Medar, K., Paaver, T., Hurt, M., Kukk, L., Recent trends in the status of the stock of the noble crayfish (Astacus astacus) inEstonia, 1999, Eesti Maaülikool, Eesti Keskkonna Ministeerium. Paaver, T., Hurt, M., Status and management of noble crayfish Astacus astacus in Estonia, 2009 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Paaver, T., Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis, 2009,Tartu,Eesti Maaülikool Veterinarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
· Luua uusi lastehoiu kohti 10 Kokkuvõte Lapsed on meie tulevik ning seetõttu on nende heaolu tagamine vägagi oluline. Laste hoolekanne Eestis ei ole ideaalne, kuid vähemalt töötatakse nende probleemidega ning üritatakse tagada lastele parem elukvaliteet. 11 Kasutatud kirjandus 1. Medar E., Medar M. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused : käsiraamat.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, 291 lk. 2. Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. www.sm.ee 3. Jürgenson S., Kaplan S., Möll L., Petoffer S., Reinsoo A., Reinsoo S., Salum M., Suvi H., Tamjärv H. Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis. [http://www.omapere.ee/et/hetkeolukorra_kirjeldamine_lapsendamisest_Eestis]. Tallinn:2007. 4
Hapruse profülaktika reeglid: tasakaalustatud ja piisav toitumine, pöörates täiendavat tähelepanu ateroskleroosi ennetamisele; kehaline aktiivsus; tekkiva valu leevendamine; vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et
--------------- --------------- -------- ------------ LAAS FOMATóKIN 83 ******** ARVO VILLEMS 73 ******* ERASMUS BONDARVE 70 ******* PAMELA BESSONOV 70 ******* ALEKSEI JALASTO 85 ********* KAAREL TRTOóNI 80 ******** TAAVO LEINO 72 ******* LAURI SELGE 70 ******* MEELIS MEDAR 67 ******* RAIDO HBE 64 ****** VERON M?E 76 ******** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ ANNELY MESILA 73 ******* EGON LEHTER 65 ******* SVEN KOSHELEV 66 ******* VAIKO TATTER 66 ******* ALEKSANDR RUUS 81 ********
STSTB 1-kõ Kasutatud allikad Avatud Eesti Fond (2007): Sotsiaalne kapital muutuvas maailmas. XI Avatud Ühiskonna Foorum. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Alla laaditud 15.03.17 https://oef.org.ee/_repository/Document/aef%20sotsiaalne%20kapital%20muutuvas %20maailmas%20indd.pdf Bugarszki, Z., Leppik, L., Kriisk, K., Medar, M., Saia K., Tabur, H., Tulva T., Wu, J. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Uuringuraport. Tallinn. Alla laaditud 15.03.2017 https://www.researchgate.net/publication/309396044_Kogukonnapohine_toetus_uksi_elavate _eakate_toimetuleku_tagamiseks_ja_institutsionaalse_hoolduse_ennetamiseks Eesti Külaliikumine Kodukant. (s.a.) Kogukonnateenused külas. Trükis
60, vajadusel töömees Potikõrgendus Clipper III 38.03 Tugikäepidemed Maksumus vastavalt pikkusele VÕRGUSTIK Juhtumikorraldust ei saa rakendada ilma toimiva võrgustikuta. ( Medar, 2006, 43) Naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks. Erialaspetsialisti ja ametiasutisi, kes on seotud kliendi probleemi lahendusega nimetatakse ametlikeks ehk teadlikult tekkinud võrgustikeks. Eesmärgid: 1. Sotsiaaltöötaja- parandada Alice elukvaliteeti, korraldada võrgustiku tööd. 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp TÖÖTURUPOLIITIKA PUUDEGA INIMESTE KAASAMINE TÖÖTURULE Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 2 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud...................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A., Kaasik, A.-E., Sõmer-Kull, S. (2016). 9 Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Timonen, V. (2008). Ageing Societies: A Comparative Introduction. Open University press: Buckingham. Volkert, D., Beck, A., Cederholm, T., Cruz-Jentoft, A., Goisser, S., Hooper, L., Kiesswetter, E., Maggio, M., Raynaud-Simon, A., Sieber, C., Sobotka, L., Asselt, D
» Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7. klassi õpilane Andrus Veerpalu pistis teiste seas rinda ka õpetajatega. Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga mitte enne, kui remondi järele kisendavad koolimaja välisseinad ja klassiruumid on saanud värske värvikihi. Ujumistreener võttis Veerpalu alavahetust umbusuga Eve Leppik, Andrus Veerpalu kunagine ujumistreener, tunnistab ausalt: ei olnud tal erilist usku, et koolipoisina ema utsitamisel ujumise asemel suusatamise valinud Veerpalu talialal kuigi kaugele jõuaks. Ega ta ujumiseski teab mis andekas olnud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL KÕI ST1 Marina Sepp SOTSIAALPOLIITIKA Referaat Õppejõud: Elmo Medar Mõdriku 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................3 1. Sotsiaaltöö lätted................................................................................4 2. Sotsiaaltöö poliitika...........................................................................6 3. Sotsiaalpoliitika mõiste ja eesmärk..........................................................8 3.1
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ?
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
