4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal? Võistlejal on lubatud üks valestart. 7. Kas lühimaajooksjad võivad enne finishit vahetada rada? Ei või. 8. Kuidas toimub 800 m jooksus radade vahetus? Esimese kurvi lõpuni joostakse oma rajal ning seejärel jätkatakse jooksmist siserajal. 9. Kas taganttuulega saavutatud jooksurekordit kinnitatakse? Jah, kui taganttuule kiirus on alla 2 m/s. 10. Kuidas mõõdetakse kaugushüppe tulemust? Mitu katset on võistlejal? Mõõdetakse vähimat kaugust paku ja jäetud jälje vahel. Igal võistlejal on kolm katset. 11. Kas kõrgushüppel võib võistleja latti riivata? Võib, kuid latt ei tohi alla kukkuda. 12. Milline on enim kasutatav kõrgushüppetehnika viis?
Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus. 4×100 meetri teatejooks Teatejooks on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 meetri teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Joostakse nii kaua kuni jõutakse oma kohale tagasi. Teatepulk antakse võistkonnaliikmele vasakusse kätte ja see omakorda vahetab pulga vasakust käest paremasse kätte. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga maha kukkumine ja määrustevastane teatevahetus võib saada saatuslikuks. Pendlijooks Pendlijooksul on võistkonna tiimiliikmed mingisuguse teatud vahemaaga vastakuti.
SEB Tallinna Maraton toimub igal aastal, tänavu toimus see viiendat korda. Osalejaid tuleb kohale erinevatest riikidest, sellel aastal osales maratonil ligi 20 000 inimest. 1.1 Distantsid: Maraton 42 195m Poolmaraton 21,1 km 10 km jooks ajavõtuga 10 km kepikõnd/käimine ajavõtuta Mesikäpa Lastejooksud Nike Noortejooks 4 km 1 Maraton Maraton 42,2 km Joostakse kaks 21,1 km pikkust ringi. Maratonirajal on 3 ajavõtupunkti: 10, 21,1 ja 30 kilomeetril. Maratonirada on avatud 7 tundi. Teeninduspunktid asuvas kilomeetritel: 3 km Russalka; 6 km Pirita sild; 8 km Ranna parkla; 10,5 km Ranna parkla; 12,5 km Pirita sild; 15,8 km Russalka; 18,3 km Mere pst; 21,3 km Pärnu mnt; 24,3 km Russalka; 27,3 km Pirita sild; 29,3 km Ranna parkla; 31,8 km Ranna parkla; 33,8 km Pirita sild; 37 km Russalka; 39,6 km Mere pst.
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi
Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab, et läheb koju. Tiina ning Margus jäävad metsa ja tüdruk õrritab poissi. III vaatus: Terve pere on jaaniõhtul metsa ääres lagendikul. Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. IV vaatus: Tiina on neljandat päeva kadunud. Perenaine ja peremees ei soovi enam Tiinat oma majja ning käsivad tal lahkuda. Tüdruk soovib, et Margus temaga kaasa läheks, kuid poiss keeldub. V vaatus: Möödunud on viis aastat. Õues on taas kuulda huntide ulgumist ja Margus läheb välja, et teha hoiatuslask, kuid see tabab Tiinat. Tiina sureb Marguse kätte vahel
harjutust. Üksiku harjutuse sooritamise pikkust mõõdetakse kas ajaga või korduste arvuga. Tavaliselt sooritatakse treeningu jooksul 2-4 ringi. Iga ringi lõppedes sooritatakse lõdvestus- ja venitusharjutusi. Treeningute planeerimisel tuleb silmas pidada, et jalalihaste treeningud vahelduksid kerelihaste treeningutega nädalases treeningutsüklis. Levinud on ka mäkkejooksud. Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna tõuge nõuab rohkem jõudu kui joostes tasasel maal, see paneb tööle ka oksüdatiivsed- glükolüütilised lihaskiud. Mäkkejooksul on jooksusammu lennufaas väiksem, tõukefaas pikem .
kaaluv silinder. Jälgimise hõlbustamiseks peab teatepulk olema erksat värvi. 5. Sammumärgid. Eraldi radadel toimuvates teatevahetustes tohib iga võistleja teatevahetuse hõlbustamiseks asetada oma rajale ühe sammumärgi. Selleks tohib kasutada ainult isekleepuvat teipi, maksimaalmõõtmetega 5x40 cm. Teibi värv peab olema erinev statsionaarse rajamärgistuse värvidest. Mingeid teisi sammumärke kasutada ei tohi. 6. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni eraldi radadel. 7. 4x200 m teatejooks joostakse ühel järgnevast kolmest võimalusest: (a) võimalusel algusest lõpuni eraldi radadel (neli kurvi omal rajal); (b) kaks esimest vahetust ja kolmanda vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale Määruses 163.5 kirjeldatud sissejooksukaare stardipoolsest äärest (kolm kurvi omal rajal); (c) esimese vahetuse esimene kurv eraldi radadel, siirdumisega ühisele rajale
1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja
Ründajate ehk lööjate tegevuse kirjeldus: Löögijärjekord loositakse mängu alguses ja seda ei muudeta mängu käigus. Kui löömine jääb pooleli ühes voorus, siis jätkatakse järgmises voorus sama koha pealt. Lööja seisab kodupesa kõrval ja püüab vastaste söötja poolt visatud palli lüüa väljakule ning joosta pesad läbi kindlas järjekorras. Pärast määrustepärast lööki(pall jääb väljaku piiridesse või puudutab väljakumängija õhust palli) joostakse esimesse pessa, sealt teise ja kolmandasse ning siis tagasi kodupessa. Kui mängija jõuab kodupessa, saab võistkond ühe punkti. Väga hea löögi puhul võib lööja joosta läbi kõik pesad ja jõuda koju tagasi. Kuna väljakumängijad üritavad jooksjat takistada, siis tavaliselt jõuab lööja nii kaugele, kui see ohutult on võimalik. Siis jääb ta pesa peale ootama järgmist lööki, millega edasi jõuda. Kahte mängijat ei tohi ühe pesa peal olla
Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: "Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata
Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei ole täiskasvanuid. Idealistid võivad rahaga suuri asju ette võtta. Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. Kahe heinakuhja vahel ei saa kunagi söönuks. Naiste ilu kunstis on see, et kõik juhuslik on kõrvale jäetud ja puhas ilu säilitatud.
jooksnud. Kükitan maha, kuulen jälle hääli, nüüd juba lähemal. Kõnnin käsi kõrvale sirutades häälte poole. Mu mõlemad käed puudutavad seinu. Tunnen kuidas miski riivab minu paremat jalga. Tõmbun vasakule poole seina äärde. See miski eemaldub minust. Näen enda ees kaugemal, koridori lõpus ühte lampidest vilkumas. Hakkan selle poole jooksma. Keegi hüppab mulle ette. Kiljatan ehmatusest, ning jooksen temast mööda. Kuulen kuidas mulle järele joostakse. See keegi haarab mu käest ja näitab tulemasinaga valgust. See on minu sõber. Kallistan teda kõvasti ja mööda mu põski hakkavad jooksma pisarad. Näen mis mind ümbritseb ja ütlen endale tasakesi, et olen vaid lõbustuspargis ning nutta pole vaja.
1.1 Mis see on? 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. Võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionil ei ole sellel distantsil suurt tähtsust, sest kurvi tõttu jääb tulemus nõrgemaks. 100 m jooksule vastav võistlusala sisestaadionil on 60 m jooks. 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on see ka meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. 1.2 Jooksurada Täismõõtmelisel staadionil on kaheksa 1,21 m kuni 1,23 m laiust jooksurada. Rajad eraldatakse üksteisest 5 cm laiuste valgete joontega, milledest jooksu suunas paremale jääv kuulub antud raja laiuse sisse. Rajal joostakse vastupäeva. Rajad nummerdatakse jooksusuunas vaadatuna vasakult paremale ehk siserajast väljapoole. Esimese ehk siseraja
3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi
ka väga mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba sellepärast, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe (ainult kooli ja koju), siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist. Kui veel ei teata
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud
mõnus tegevus ajaviitmiseks. Sporti on vaja teha juba seetõttu, et hoida lihased töökorras. Kui näiteks pikka aega voodis lamada, hakkavad lihased kärbuma ja kui liigutakse väga vähe, siis jääb inimene lihtsalt nõrgaks. Öeldakse ka, et pärast sportimist ja sportimise ajal tulevad pähe kõige paremad mõtted. Tõenäoliselt on see sellepärast, et enamike alade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad teised lihased. Kui joostakse tund aega, siis puhkab ka aju tund aega. Muidugi ei ole nii kõikide alade puhul, sest mõni ala vajab erilist pühendumust ja pingsat mõttetööd. Ma arvan, et sporti tuleks kindlasti teha, aga seda tuleks teha õigesti ja mõõdukalt, mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Kui on soov alustada spordiga, siis tuleks kõigepealt valida endale sobiv spordiala ning otsida üles inimene kes on selle ala spetsialist. Kui veel ei teata milline ala oleks
Fourth level Fifth level Kas sport või äri ? Galopinduse maailmas liiguvad ringi suured rahasummad. Üks hea vereliiniga galopihobune maksab miljoneid. Soovijaid osta omale hea galopihobune on palju, kuna enamasti hea verega hobune jookseb oma hinna kordades tagasi. Hobuste igapäevane treening Põhiliseks eesmärgiks on saada hobune võimalikult heasse vormi Soojenduseks joostakse traavi, peale seda kaks kuni kolm ringi galoppis võidusõidurajal ja lõpetuseks jalutus. Nädalas korra sõidetakse galoppi täiskiirusel aja peale. Galopihobuse õpetus Hobused saduldatakse kahe kuuselt Võistlemist alustatakse kahe aastaselt. Üldiselt on galopihobused puuduliku ratsastusega ning nende käitumine on palju tulisem, kui mõne takistussõidu hobuse oma. Iga hobune teab oma ülessannet, mistõttu üritatakse vähem kasutada juhtimisvõtted ning lihtsalt sadulas ,,istuda".
Kehaline kasvatus koolis Enda nimi Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele
Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus
See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistlus esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Joostakse veel 200, 400, 800, 1500, 5000 meetri jooksu. 10 000 MEETRI JOOKS 10 000 meetri jooks on kergejõustiku joksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finisijoonelt. Kiiremad mehed läbivad distantsi umbes 27 minutiga
sõdade ajal. Kõigis eelpool nimetatud rabades on varasematel aegadel talude ja mõisade tarbeks turvast lõigatud. Tänapäeval toimub mehhaniseeritud turvatootmine Avanduse ja Peetla rabas. Turbakihi paksuseks on 7-10m. Turba kõrval teiseks, kuid seni kasutamata maavaraks on järvelubi. Emumäe jooks Alates 2005. aastast korraldatakse Emumäel jooksuüritust. Ühtalsi on tegemist ka Eesti esimese mäejooksuga, mille käigus joostakse traditsiooniliselt ümber Põhja- Eesti kõrgeima tipu – Emumäe. Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit. Kasutatud allikad http://www.visitpandivere.ee/vaatamisvaarsused/96-emumae-vaatetorn http://emumagi.onepagefree.com/? id=17604&onepagefree=4b042eedd3a3a8c7f49d25e14ad49490 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emum%C3%A4gi3 Kirjastus Tänapäev, 2008 „Eesti Maastikud“
Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5 sekundiga ning mõne elemendi sooritamisel kerkib võistleja isegi kuni 5 meetri kõrgusele. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas sooritatakse kaks kaheksast
sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5 sekundiga ning mõne elemendi sooritamisel kerkib võistleja isegi kuni 5 meetri kõrgusele. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas
Äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga, hoojalg rebitakse kõrgele ette-üles, tõukejalg jääb hetkeks lõdvalt rippuma. Õhulennu kõrgemas osas kallutatakse keha lati ületamiseks tugevasti ette, lati ületamise järel viiakse hoojalg alla ning tõukejalg tõstetakse kiiresti üle lati ning rind ja pöid pööratakse tõukejalale vastu. Maandumine toimub tõukejalapoolse küljega lati suunas hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m
sõnaõpetus sõnavaraõpetus Uurib, kuidas sõnad inimkogemuses eksisteerivad (sõnaraamatute koostamise põhimõtted >> sõna talletamine ja taastootmine ajus) Põhimõisted I Sõna üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Sõna algvorm sõna esindaja, valitakse (ainsuse nimetav ja ma-tegevusnimi) Sõnavorm grammatiline sõna, st sõna mistahes grammatilises vormis (jooksma, joostakse, on jooksnud). Sõnavara ehk leksika - kõik mingisse keelde, allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Põhimõisted II Sõne sõna tekstis (sõnavarastatistika tegeleb sõnavara statistilise uurimisega: sõnasagedus, sõnavara kasv, tekstianalüüs) Lekseem vähim sõnavaraüksus (sõna või tüvimorfeem) Leksikaalne üksus keeleüksus, millel on tähendussisu, st
kolonni lipuvärvide järgi. Iga lapsevanem aga loendab, mitmes on tema võsuke kolonnis ja otse loomulikult jätab numbri meelde ning rivistub vastaskolonni, saades sealt vahendid teise õpetaja käest, milleks on ämbrite sees olevad kollased tennispallid. Tähelepanu! Sõimerühma lastel ei ole võimlemisrõngad vaid suur läbipugemistunnel. Ülesanne: Laps ronib läbi rõngaste kuni lapsevanemani, kes on vastaskolonnis ja annab lapsele palli ning koos joostakse isa või emaga käsikäes tagasi 9 algasendisse oma lipuvärvi järgi kolonni; moodustnud on kaks kolonni vastakuti. Reegel - joosta tuleb läbi kõik ees olevad rõngad kuni lapsevanemani! ALGAB LIIKUMIS- JA OSAVUSVÕISTLUS KÄSKLUS: „ Kõik tiigrid, lõvid, tähelepanu valmis olla start! NB! Anda positiivne hinnang kõigile osavõtjatele! SÕNALINE OSA: Üks vitamiini „ süst“ kuluks nüüd ära küll. Kui eestimaisest puuviljast jääb
Enamasti olid nende rõivad valged, mida on seostatud hingede ringiliikumisega. Vahel kandis toomas karvast musta kasukat ja oli tahmase näoga, mis viitas aastalõpul rändavatele kurjadele jõududele. Toomastel oli mõnikord kaasas puust sau, kaigas või nn toobripuu, millega taoti tantsimisel vastu põrandat. Küllatulnud toomaste tantsimine oli teine sagedane tegevus. MARDIPÄEV Mardipäeva tähistatakse 10.novembril ja see on nime saanud püha Martini järgi.Marti joostakse eelneval õhtul ehk 9.november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud
meelepaha vaikselt kuhugi nurka hinge heitma jooksevad. Selle põhjal võin järeldada, et usk muutustesse on siin pisikeses riigis säilinud tugevalt. Mitte keegi kuskil ei muuda meie elu, vaid seda saame teha ainult ise. Kokkuvõtteks Eesti on täis nii suuri kui väikesi üllatusi ning imesid. Tuleb osata vaid endale ümber sõnastada mitte sõprade, vaid iseenda arvamus. Palju vigu tehakse sellega, et blokeeritakse kõik ,mis eneses ja joostakse järgi sildistatud lammastele kellele ei meeldi see rohumaa. Ekslikult arvates mõtled ,et ju keegi kes ütleb et nii on halb siis ongi. Mina arvan, siin on elada hea, sest keegi ei istu sul peas nagu deemon ega juhi sind sinna kuhu tema arvab hea olevat minna. Võin põgeneda siinsamas hoopis teistsugusesse keskkonda. Ma ei pea selleks sõitma kaugele, kaugele. Kõik hea seisab siin, õunapuude otsas, vanematekodu uksel oodates, jõukus piilub uudishimulike koolipinkide peal. Mina istun
Eesti rekordid kuuluvad Marek Niidule, aeg 20,43 ja Ksenija Baltale, aeg 23,05. 400 m jooks - 400 meetri jooks on kergejõustiku ala. Praeguste maailmarekordite omanikud on Michael Johnson, ajaga 43,18 ja Marita Koch, ajaga 47,6. Eesti rekordite omanikud on Marek Niit ajaga 45,74 ja Egle Uljas ajaga 51,91. Kõikidel distantsidel 100-400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. 800 m jooks - 800 m jooks on kergejõustiku ala. 800 m joostakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Praegused maailmarekordid kuuluvad David Lekuta Rudishale ja Jarmila Kratochvilovale, kelle ajad on 1.40,91 ja 1.53,28. Eesti rekordid kuuluvad Urmet Uusorgile ja Raissa Ruusile, kelle ajad on 1.45,87 ja 2.02,1. 1500 m jooks - 1500 meetri jooks on kergejõustiku ala. Meeste 1500 meetri jooksu maailmarekordi aeg 3.26,00 kuulub Maroko kergejõustiklasele Hicham El Guerrouj'le. Naiste maailmarekordiks on3
Koer on maetud koolikorralduse ja haridusministeeriumi kehva töö alla. Miks ma selles nii kindel olen? Võimekaid õpetajaid on palju, hariduse jaoks vajalik riistvara (ruumid, õppevahendid) on tasemel, kuid iga uus valitsus on veendunud, et just nende tolle hetke ideed on maailma parimad ning nüüd saabub suur läbimurre ning revolutsioon. Tulemuseks on haridussüsteem, mis on iga valitsuse tõugata-tõmmata ning millega sammu suudavad pidada vaid vähesed. Pidevalt joostakse uute ja huvitavate muutuste juurde nagu peata kanad, mõtlemata hetkekski nende samade muutuste pikaajalise mõju peale. Võimalik, et olukorra muutmiseks tuleks muuta palju seadusi ning ka seda, kes ja mil viisil võib haridussüsteemi reformida. Täpselt sama võimalik on see, et olukorra lahendus saabub palju madalamal tasemel - kasvõi koolide, omavalitsuste või maakondade omavahelise kokkuleppe tulemusena. Olgu nii või teisiti, aga üks on kindel: midagi peab muutuma, et hariduses ei
sattuma satub sattub süttima sütib süttib settima setib settib rappuma rapub rappub lekkima lekib lekkib SÕNA PÖÖRAMINE ON NORMEERITUD JA VAID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE töötama töötan töötatakse taotlema taotlen taotletakse töötlema töötlen töödeldakse tüütama tüütan töödatakse jooksma jooksen joostakse sõitma sõidan sõidetakse laisklema laisklen laiseldakse lugema loen loetakse veetma veedan veedetakse AID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE on töötanud vormide moodustamisel tüvi ei muutu on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töödelnud tüüdanud olen jooksnud olen sõitnud olen laiselnud olen lugenud olen veetnud SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD
kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste. Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test. Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid. Soome haridusministeeriumi tellimusel tehti Soomes uuringuid Cooperi testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. Sõdurid läbisid keskmiselt 2690m
Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-40 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4x400 m teine jooksja ja 4x200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimõõduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm. Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm
Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. 7 Hüpped
10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 13. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Treenimine: Pikkade lõikude jooksmisel on raske säilitada kiirjooksu tehnikat, mida kindlasti on võimalik jälgida lühemate lõikude jooksmisel (siis jooksutehnika sarnaneb võistlustegevusele).Vajalik vastupidavus
muusikat ning võimaldab sul saada jooksvalt kõikvõimalikku informatsiooni treeningust: aeg, distants, põletatud kalorid jne. Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust.
Kui joostes läheb pulss liiga kõrgeks, mine üle kõnnile. Ainult nii saad usaldusväärse tulemuse. · Tähtis on läbida maa ühtlases tempos unusta lõpukiirendus! Samuti ära jookse kaaslasega võidu, vaid järgi oma tempot. · Testi eel sörgi kergelt ja venita lihaseid · Õiget toitumist alusta juba 3-4 päeva enne starti. Tund enne testi võta: üks banaan, viis küpsist, kaks klaasi spordijooki ja kaks viilu leiba. :) · Cooperi test joostakse õhutemperatuuril mitte alla 10°C Age group Sex Very good Good Average Bad Very bad Male >2700 m 2400 - 2700 m 2200 - 2400 m 2100 - 2200 m <2100 m 13-14 year Female >2000 m 1900 - 2000 m 1600 - 1900 m 1500 - 1600 m <1500 m Male >2800 m 2500 - 2800 m 2300 - 2500 m 2200 - 2300 m <2200 m 15-16 year Female >2100 m 2000 - 2100 m 1700 - 2000 m 1600 - 1700 m <1600 m
piisab aeglasemast jooksust, seejärel võib intensiivsust järk-järgult tõsta. Soojendus peaks olema vahetult enne treeningut, sest temperatuur lihastes langeb peale liigutamist kiiresti. Soojenduse mõju hääbub juba 15 minutiga ning venitamise mõju 20-30 minutiga 4 Kuidas alustada soojendust? Üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja – painutused, väljaasted, kükid jne. Selleks vastavalt ala spetsiifikale valitud harjutused sooritatakse kindlas järjekorras.
Veetakistus on koos takistusega 3,66 m pikk (naistel 3,06) ja 3,66 m lai. Sportlane peab kas hüppama üle vee või minema veest läbi. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4x200 ja 4x400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4x400 m teine jooksja ja 4x200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.
Inimkond on kompassi või õigemini kompassitaolisi abivahendeid tundnud juba mitu tuhat aastat. Orienteerumiseks kasutatakse olenevalt reeglitest mitmeid abivahendeid, talvel näiteks suuski ning soojemal ajal jalgratast. 1.4 Orienteerumisalad Suundorienteerumine - tähtsaim võistlusala, kus osavõtjal tuleb rada läbida kindlas kontrollpunktide järjestuses. Erinevad vormid on : lühirada, tavarada, pikendatud tavarada, maraton, teaterada. Joostakse nii päeval kui ka öösel. Valikorienteerumine - võistlusala, kus osavõtjail tuleb kaardistatud kontrollpunktidest läbida kindel arve kontrollpunkte. Läbitavad kontrollpunktid ja nende järjestuse valib osavõtja ise. Märkesuusatamine - võistlusala, kus võistlejail tuleb läbida maastikul tähistatud rada ja kanda sellel asuvad kontrollpunktid puhtale kaardile. Tulemuseks on raja läbimise aeg, millele lisatakse kontrollpunktide märkimise ebatäpsuse eest saadud karistusaeg.
Võta endale tavaks pidada töölaual veepudelit. Sobivaks koguseks võiks pidada 1-2 liitrit tööpäeva ajal. Mõned jooksjad väldivad terve päeva söömist, sest kardavad õhtusel jooksul tulevaid kõhuhädasid. Tegelikult peaks kõik 2-3 tundi enne jooksma minemist sööma väikse süsivesikute rikka, kergelt imenduva roa. Siis on veresuhkur jooksu ajal õigel tasemel, aga magu on siiski piisavalt tühi, et ei tekiks probleeme. Kui joostakse iga päev on eriti tähtis, et optimiseerid taastumise süües taastavat toitu kohe peale trenni. Dieediga võib saavutada küll kiire kaalulanguse, aga dieedi lõppedes tõuseb kaal paratamatult uuesti. Keegi ei ole sündides meister, sellega tuleb leppida. Kindlasti tehakse mõnikord toiduvalikus vigu, sellest ei tohi masenduda, vaid õppida oma vigadest. 6 3. allergiad ja kuidas tegeleda?
sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osa. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osa 1. Ajalugu: 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta
Õlad on kätest veidi eespool. 6. Madallähe jaotatakse nelja faasi: asend “KOHTADELE!”, asend “VALMIS!”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1. Tõkkejooksu faasid - Tõkkesprint koosneb kahest elemendist: SPRINDIST tõkete vahel ja TÕKKE ÜLETAMISEST (mida võib jagada äratõukeks koos tõkkele sööstuga ja tõkkest üleastumiseks koos maandumisega tõkke taha). 2. Lähtejooks ehk kiirendus - Esimese tõkkeni joostakse kaheksa sammuga (tõukejalg on esimesel lähtepakul). Ülakeha võtab püstiasendi varem kui sprindi lähtejooksul. Tõkete vahe joostakse kolme sammuga (lühike-pikk-lühike). Õhulend kestab tõkkele äratõukest maandumiseni. 3. Äratõuke- ja tõkkelesööstufaas - Keha lahkub äratõukel rajalt. Sööst on suunatud rohkem ette kui üles (tõkkele tuleb “peale joosta“, mitte hüpata). Tõukejala puusa-, põlve- ja pöialiiges
Ala kõrgus (m) stardist (m) (m) finisist (m) 110 m tõkkejooks 1,067 13,72 9,14 14,02 100 m tõkkejooks 0,84 13,0 8,5 10,5 meeste 400 m 0,914 45 35 40 tõkkejooks naiste 400 m 0,762 45 35 40 tõkkejooks Kõik tõkkedistantsid joostakse algusest lõpuni eraldi radadel, iga jooksja peab püsima oma rajal kuni jooksu lõpuni. Võistleja diskvalifitseeritakse, kui ta viib jala tõkke kõrvalt mööda tõkke ülaserva mõttelisest pikendusest altpoolt või üle tõkke, mis ei asu tema rajal. Jooksu peakohtunikul on õigus diskvalifitseerida sportlane, kes tema arvates ajas tõkkeid käe või jalaga tahtlikult maha. Teatejooksud Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal
10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala. Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida 19. sajandil harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale
kaks „pealikku“, kes on seljaga teiste suunas ja hakkavad ütlema, vasakult 3, paremalt 1 jne) 2) Numbrite väljakutse – kaks võistkonda, igaühel oma number. Number ühed, tõusevad püsti, jooksevad jooneni, tagasi istuma, tagant läbi. Natuke hiljem, muudan raskemaks. (9:3; 4*1; 3*2 jne) 3) Võistkonna ehk rühmamängud – Rühm on kõik teineteise selja taga ja hakkavad ükshaaval jooksma, et tuua teiselt poolt sedeleid, igaüks võtab iga kord ühe. Nii kaua joostakse, kui kõik sedelid on toodud. N: KAELKIRJAK; NINASARVIK. Mängu võitja on see, kes esimesena sedelid on toonud enda rühma juurde ja sõna kokku pannud, käed üles tõstnud. 8. Üldarendavate harjutuste kompleks (10 harjutust) – tunni sissejuhatav osa. 1. Üldkoormavad harjutused (kõnd, jooks, hüplemised) – 3* erinevate hüpetega saali otsast teise. 2. Lülisamba sirutusharjutused – sirge, kassi küür jne. 3
päeva pärast lihased nii-öelda unustavad trenni mõju ära. Treeningu kestvus peaks olema 45 - 60 minutit, aga regulaarselt harjutades võiks treeningu kestvuseks olla juba 60 - 90 min. Spordiarstide sõnul annab algajale piisava koormuse ülepäeviti tehtav pooletunnine treening. Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada ühe- kuni kahetunnise jooksuga kord nädalas. Maa, mis selle aja jooksul läbi joostakse, pole oluline. Tähtis on, et organism töötaks. Algajad võiksid jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada, kui see ei käi üle jõu. Jooksutempoks võiks valida kerge sörgi. Tempo on õige, kui treenija suudab oma kaaslasega juttu ajada. Mõõdukas tempo on oluline ka seetõttu kuna niimoodi liikudes võtavad lihased toitaineid põhiliselt rasvadest, intensiivsel treeningul aga süsivesikutest. Peale treeningut
Kestvusalade (jooks, rattasõit, suusatamine) harrastaja treeningu puhul sobib soojenduseks treeningu rahulikuma tempoga alustamine, kus 5-7 min jooksul valmistatakse keha ette eelseisvaks aktiivsemaks tegevuseks. Soojendava osa lõpus tuleks sujuvalt tempo tõsta soovitud tasemele. Siinkohal on oluline mitte unustada treeningujärgset venitust ja lõdvestust. Kergejõustikutreeningu üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja –painutused, väljaasted, kükid jne. Praktikas on juurdunud küllaltki efektiivne lihaste soojendamise järjestus: algul harjutused
Kergejõustik Jooksud Kiirjooks distantsidel kuni 110 m viiakse läbi sirgel rajal, kiirjooksud distantsidel 200-400m ja kestvusjooksud toimuvad ringrajal.Distantse kuni 400m joostakse eraldi radadel , määruste- pärase laiusega 1.25m. Jooksu tulemus tühistatakse,kui astumine võõrale rajale lühendab distantsi või segab teist võistlejat, v.a sattumine võõrale rajale kukkumisel , kui see ei seganud kaasvõistlejat.Kestvusjooksud toimuvad ühisel rajal,teiste segamine on keelstud ja mööduda tuleb paremalt poolt ning möödujat ei tohi tahtlikult takistada. Jooksu alustatakse 5cm laiuse lähtejoone tagant, mida ei tohi käte ega jalgadega puudutada.
annaabi.ee 
