Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Cooperi Test (4)

4 HEA
Punktid

Cooperi test
Referaat
2007/2008
Spordiga tegelevatel inimestele on väga oluline saada informatsiooni oma kehalistest võimetest. Kehaliste võimete hindamiseks on välja töötatud erinevaid teste . Vastupidavuse hindamise testidest om maailmas enim tuntud ja hinnatud Cooperi test.
Testi töötas välja USA sõjaväe arst Kenneth H. Cooper 1968 aastal. Tal oli vaja head testi sõjaväelaste vastupidavuse hindamiseks. Ta tegi sõjaväelastega mitmeid katseid ning avastas, et kõige täpsemad tulemused saadakse, kui joostakse 12 minutit. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa.
Cooperi testi tulemused on väga tihedalt seotud maksimaalse hapniku tarbimisega, mis peegeldab südame-vereringesüsteemi ja kopsude funktsionaal- seid võimeid.
Soome haridusministeeriumi tellimusel tehti Soomes uuringuid Cooperi testi kohta. Uuritavaiks olid 20-aastased sõdurid. Kõik läbisid Cooperi testi. Sõdurid läbisid keskmiselt 2690m. Lisaks sooritati keerukaid uuringuid, mis näitasid, et Cooperi test näitab väga täpselt vaatlusaluste vastupidavuse taset. Maksimaalse hapniku tarbimise võime ja Cooperi testi tulemused olid märgatavalt paremad neil, kes 2-3 korda nädalas tegelesid spordiga. Sellest järeldub, et hea tervise säilitamiseks ja tugevdamiseks peaks sportima vähemalt 2-3 korda nädalas. Suurt kasu ei ole, kui treenida kord nädalas või veelgi harvemini.
Testi sooritamiseks tuleb valida 400-1000 meetrine tasane krossirada, terviserada, staadion või kergejõustikuhall. Iga 50m järel peab olema märk, mille järgi jooksja saaks teada oma läbitud distantsi . Läbitud maa mõõdetakse 50m täpsusega viimasena läbitud märgi järgi. Cooperi testi eesmärgiks on läbida 12 minuti jooksul võimalikult pikk vahemaa. Läbitud distants mõõdetakse meetrites ning hinnang antakse Cooper testi hindamiskaala tabeli järgi.
Harrastussportlased võiksid järgida Cooperi testi sooritades järgmisi põhimõtteid:
  • Joostes ei tohiks üle pingutada
  • Kui õhust tuleb puudus või süda hakkab liiga tugevasti peksma , tuleb jooksutempot vähendada või kõndida, mitte aga seisma jääda.
  • Kui enesetunne lubab, siis edasi joosta , kui ei luba, siis võimalikult kiiresti kõndida, kuni 12 minutit täis saab.
    Cooperi testi hindamisskaala :
    1. harrastajatele
    Cooperi test
    Vanus
    Väga hea
    Hea
    Keskmine
    Halb
    Väga halb
    13-14
    M
    2700 + m
    2400 - 2700 m
    2200 - 2399 m
    2100 - 2199 m
    2100- m
    N
    2000+ m
    1900 - 2000 m
    1600 - 1899 m
    1500 - 1599 m
    1500- m
    15-16
    M
    2800+ m
    2500 - 2800 m
    2300 - 2499 m
    2200 - 2299 m
    2200- m
    N
    2100+ m
    2000 - 2100 m
    1900 - 1999 m
    1600 - 1699 m
    1600- m
    17-20
    M
    3000+ m
    2700 - 3000 m
    2500 - 2699 m
    2300 - 2499 m
    2300- m
    N
    2300+ m
    2100 - 2300 m
    1800 - 2099 m
    1700 - 1799 m
    1700- m
    20-29
    M
    2800+ m
    2400 - 2800 m
    2200 - 2399 m
    1600 - 2199 m
    1600- m
    N
    2700+ m
    2200 - 2700 m
    1800 - 2199 m
    1500 - 1799 m
    1500- m
    30-39
    M
    2700+ m
    2300 - 2700 m
    1900 - 2299 m
    1500 - 1899 m
    1500- m
    N
    2500+ m
    2000 - 2500 m
    1700 - 1999 m
    1400 - 1699 m
    1400- m
    40-49
    M
    2500+ m
    2100 - 2500 m
    1700 - 2099 m
    1400 - 1699 m
    1400- m
    N
    2300+ m
    1900 - 2300 m
    1500 - 1899 m
    1200 - 1499 m
    1200- m
    50+
    M
    2400+ m
    2000 - 2400 m
    1600 - 1999 m
    1300 - 1599 m
    1300- m
    N
    2200+ m
    1700 - 2200 m
    1400 - 1699 m
    1100 - 1399 m
    1100- m
    2. profisportlastele
    Cooperi test
    Väga hea
    Hea
    Keskmine
    Halb
    Väga halb
    Mehed
    3700+ m
    3400 - 3700 m
    3100 - 3399 m
    2800 - 3099 m
    2800- m
    Naised
    3000+ m
    2700 - 3000 m
    2400 - 2699 m
    2100 - 2399 m
    2100- m
    Kasutatud kirjandus:
  • R.Jalak, Enesetestimise käsiraamat. Tallinn, 2006
  • Y. Gilmour, Jookse terviseks . Tallinn, 1971
  • V. Kalam, A. Viru, Kehaliste võimete testid. Tallinn, 1973
  • M. Arvisto, Sport igaühele. Tallinn, 1983
  • Koost . P. Lasting, Tervisesport arsti pilguga. Tallinn, 1981
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Cooper_test
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Kenneth_H._Cooper
  • Cooperi Test #1 Cooperi Test #2 Cooperi Test #3 Cooperi Test #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mukkel Õppematerjali autor
    Cooperi Test referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Cooperi test
    4
    docx

    Cooperi test

    Referaat ,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada

    Kehaline kasvatus
    Cooperi test
    2
    docx

    Cooperi test

    Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste

    Sport
    Andmetöötlus 2-kodutöö-loogika- ja otsingufunktsioonid
    333
    xlsx

    Andmetöötlus 2. kodutöö (loogika- ja otsingufunktsioonid)

    Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI

    Andmetöötlus
    Kermised ehk kõvasulamid
    69
    pdf

    Kermised ehk kõvasulamid

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes

    Materjaliõpetus
    Akadeemilise sõudmise üldised alused
    248
    pdf

    Akadeemilise sõudmise üldised alused

    AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

    Sport
    Masina osadest ja kontroll
    200
    doc

    Masina osadest ja kontroll

    Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

    Masinamehaanika
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

    Kategoriseerimata
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika




    Kommentaarid (4)

    Doriiish profiilipilt
    Doriiish: Hea, sain vajaliku informatsiooni.
    20:04 05-11-2012
    KollasedJuuksed profiilipilt
    KollasedJuuksed: normaalne;)
    22:55 07-06-2009
    Liisa1105 profiilipilt
    Liisa1105: pole viga
    07:41 31-05-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun