pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonidega on veidi teisiti. Me jookseme marti, sööme jõuludel verivorsti ning pistame jaanipäeval tule otsa suurele lõkkele. Saksadele õite paganlikud tundunud toimetused on nii igiomaseks saanud, et aastavahetust hapukapsata vastu võtta oleks kui ujuda veeta meres. Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: ,,Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?" Ja vastas ise: ,,Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb." Pisikesi mööndusi tehes, võib ka eestlasi pidada oma uskumustest ja tavadest kõvasti kinni hoidmaks rahvaks. Kuigi meie arvukus just ei suurene, ei ole murdnud Maarjamaa rahvast ei sirp ja vasar ega Ruhnu karugi mitte.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk
kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu hulk, mis iseloomustab ühiskonna arengu taset. • Inimkultuur tervikuna võib käsitleda informatsioonisüsteemi. Mittegeneetiliste vahenditega salvestatakse, säilitatakse, edastatakse põlvkonnalt põlvkonnale oma kogemust.
JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev,
tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese ja pseudoteooriaid.19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Eestlaste põlvnemist muinasaja kultuurrahvastest on üritatud tõestada hiljemgi. Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke
põhjalik läbitöötamine. Käesolev uurimus annab oma väikese panuse selle idee täideviimiseks. Eesti statistikaameti andmetel elas Eestis 2000. aastal 930 219 eestlast ning 351 178 venelast. Kokku moodustab venelaste arv ligikaudu 25% kogu Eesti Vabariigi elanikkonnast.1 Seega on venelased üks suuremaid osakultuure tänases Eesti ühiskonnas. Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on viia läbi võrdlev analüüs eestlaste ja Eestis elavate venelaste matmiskombestikust tänapäeval. Autor uurib kahe rahvuse matusekombestiku ühiseid ja erinevaid jooni, eeldades, et hoolimata erinevast religioossest taustast toimub tänases sekulariseeruvas maailmas tavade ja kommete ühtlustumine. Uurimisülesannete hulka kuulub lisaks säilinud või hääbunud matuserituaalide ja kommete kirjeldamisele ka matusekommete muutusi tinginud asjaolude laiema kultuuritausta avamine.
Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked (Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction): · Kultuuri vastandatakse materiaalsele, tehnoloogilisele, sotsiaalsetele struktuuridele. · Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikuld väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 11 · Kultuuriantropoloogia 2 · Kultuurisotsioloogia 1 · Kultuurisotsioloogia 2 · Kultuuriuuringud (cultural studies)
See, et õppeplaanid olid muutunud sisult ja nõuetelt väga erineva tasemega kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele. Õpingute sisu püüti ühtlustada valitavate mitteakadeemiliste kursuste väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980. aastatel kohustusliku kooli nõudmiste taset. Koolide efektiivsuse mõõduks sai õpiedukustestides näidatud tase. Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist. Silmapaistev konservatiivse mõttelaadi esindaja D
Kõik kommentaarid