Eestlaste traditsioonid on hääbumas (1)

Eestlaste traditsioonid on hääbumas
Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas.
On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti , ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku tähenduse.
Nobeli majanduspreemia laureaat Friedrich Hayek küsis ühes oma kirjutises: “Miks kanduvad traditsioonid põlvkonnalt põlvkonnale üle, olgugi et neile enamasti vastu punnitakse, olgugi et nende mõju ei osata hinnata?” Ja vastas ise: “Need inimrühmad, kes traditsioonidest kinni peavad, jäävad lihtsalt ellu ja nende arvukus suureneb.” Eestlaste häda on traditsioonide puudus, kommete ja tavade puudumine. Noored teavad rahvuspühadest ja tähtpäevadest täpselt nii palju kui koolis selles räägitakse. Sada aastat tagasi käisid lapsed katri ja marti jooksmas, praegu istuvad lapsed kodus internetis või vaatavad telekat.
Eesti ühiskond on vananev , noorte inimeste osakaal on väike. Noorte jaoks on oluline haridus ja tulevik.Nad on kaotanud huvi oma juurte vastu. Meie vanemad rabavad päevast päeva, et eluga toime tulla ja enda lapsed üles kasvatada, kuid just perekond on rahvuslike pärandavate traditsioonide, nagu keel ja kultuur, peamine hoidja ning tavade ja kommete põlvest põlve edasikandja.
Kuigi me tähistame uhkelt laulu- ja tantsupidu, räägime rahvuse säilitamisest oleme tegelikult traditsioonide olemuse unustanud. Et säilitada traditsioone, keelt ja kõike, mis kuulub rahvuse juurde, tuleb neid tundma õppida. Tuleb alustada lapsepõlvest, kuna noored on meie traditsioonide edasikandjad. Kommete edasiviimine jääb nende õlule. Rahvas, kellel on traditsioone, suudab ka edasi kanda oma identiteeti.