Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on sportimine oluline? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on sportimine oluline?
  • Miks ei tegele kõik inimesed spordiga?
Miks on sportimine oluline #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annemai Harak Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

"Miks on vaja sportida" Kõne

Miks on vaja sportida? Tere kõik spordi - ja mitte spordihuvilised. Minu nimi on Kairi Lenk ja sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda vähki, diabeeti, suhkurtõvesse ning paljudesse teistesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, et suudab teha peaaegu imesid, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne ­ laiskus ja tahtejõu puudumine. Muidugi on ka erandeid. Näiteks nagu need, kes on halvatud ja ei suuda iseseisvalt liikuda ja ka need, kellel pole tõesti aega. Mina arvan et spordil on inimese elus väga tähtis osa. Sport teeb tugevaks, on hea südamele,

Eesti keel
thumbnail
4
odt

Kõne trenni tegemisest

Tere hea kuulajaskond, sooviksin teile täna rääkida, miks on vaja teha sporti. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Väga vajalik on sport taastusravil, kus erinevate harjutuste abil saavad inimesed hakata uuesti liikuma. Kaks aastat tagasi sain kauaoodatud pimesoole operatsioonile ning juba teisel päeval tuli mu füsioterapeut minuga võimlema, et taastumine võimalikult maksimaalne ning tõhus oleks. Ülekaalulistel ja nendel, kellel on suurem risk haigestuda eluohtlikesse haigustesse, aitab sport vähendada kehakaalu ning isegi päästa seeläbi surmast.

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Miks on sport kasulik ning spordist noorte elus.

Miks on sport kasulik? Lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma otsustan rääkida teile miks sport on kasulik ja miks sportimine noores eas on vajalik? Seda sellepärast, et paljud ei mõista spordi olulisust ning ei tea, mis neile hea on tegelikkuses. Ma toon välja sportimise kasulikkuse inimese kehale ning miks noored peaksid spordiga tegelema. Uuringute kohaselt pikendab sportimine ja tervislik eluviis inimeste eluiga. Sport arendab kehalisi ja vaimseid võimeid, on hea südamele, hoiab sind vormis, annab hea enesetunde ja spordi tegemine on ka väga hea tegevus ajaviitmiseks. Kuid kui sport on nii kasulik tegevus, siis miks ei tegele kõik inimesed spordiga? Põhjus on lihtne – laiskus ja tahtejõu puudumine. Sportimine ja tervis peaks olema iga inimese jaoks tähtsaim. Sellest sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Sport minu elus

Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata. Südamelihas areneb ja tugevneb ainult siis, kui ta pingutab, teeb tööd ja treenib ennast. Treenitud süda suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Kehalise töö ajal, kui süda paiskab välja suuri verekoguseid, on oluline, et veresoontes ei oleks südamele vasturõhku. Madal rõhk tekib veresoontes nende laienemisel. Korraga avanevad paljud rahuolekus kinni olnud juussooned ja hapnikurikas veri pääseb koerakkudele väga lähedale. Sel juhul hapniku kandmine iga rakuni paraneb. Töö lõppedes ahenevad sooned kiiresti ja hoiavad vererõhu vajalikul tasemel. Veresoonte võime aheneda ja laieneda on tarvilik ka soojusregulatsiooniks. Jahedas veresooned ahenevad ja organism ei jahtu maha nii kiiresti

Uurimistöö
thumbnail
4
rtf

Kirjand - Kehalise kasvatuse vajalikusest koolis.

Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

Õpilaste kooliväline sporditegevus

Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.

Kehaline kasvatus
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega ­ aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Miks on tähtis õige toitumine? 3 · Miks on vaja kehalise kasvatuse tundi? Töö ülesanne on: · selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele; · anda ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest; · anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus

Kehalise kasvatuse didaktika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun