Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala. Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis
Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud. Hobukaarikute võidusõidul osales palju võidusõitjaid. Seal käis võistlus mitte
Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400
koht ja odavise 14. koht) Anna Iljustsenko kõrgushüpe (5. koht) Grit Sadeiko seitsmevõislus (110m tõkkejooks 11. koht, 200m jooks, 800m jooks 26. koht, 22. koht, kõrgushüpe 18. koht, kuulitõuge 24. koht, kaugushüpe 19. koht ja odavise 18. koht) Maris Mägi 400m jooks (7. koht) Meeste tulemused Meeste jooksud lõppesid maailmarekordiga 4x100m teatejooksus Jamaica sportlase Yohan Blake'i poolt ja püstitati ka teisi maailma juhtivaid tulemusi. Jamaical läks hästi lühema maa jooksudes, samal ajal kui Keenial läks hästi pikamaajooksudes. Kõige edukamad olid Saksamaa kolme- ja Ameerika Ühendriigid nelja kuldmedaliga. Kõige edukamad sportlased olid Usain Bolt ja Yohan Blake, kes võitsid Jamaicat esindades mõlemad kaks kuldmedalit. 100m finaalis diskvalifitseeriti Usain Bolt valestardi tõttu, mis võimaldas Yohan Blake'il võita jooks ajaga 9.92s. Etioopia mees Imane Merga sai algselt pronksmedali meeste 5000m
kõiki võitjaid. Alates neljandast saiandist e. Kr. Esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus Kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordi võistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine.
Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Kaugushüppes ja heidetestõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala.
1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 4 Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala.
keelatud, välja arvatud juhul, kui kahel päeval peetavad mitmevõistlused tuleb katkestada ilmastikust tingituna. Kui võistlused katkestati esimesel päeval, alustatakse samade võistlejatega uuesti järgmisel päeval. Kui võistlused katkestati teisel päeval, jätkatakse neid järgmisel päeval selle alaga, mida ei saadud lõpetada. Mitmevõistluse jooksudistantsidel kõrvaldatakse võistleja pärast kolme, mitte kahte valelähet, nagu see on kehtiv tavalistes jooksudes. Kaugushüppes ja heidetes antakse igale võistlejale kolm katset. Mitmevõistluses hinnatakse võistlejate saavutatud tulemusi vastava punktitabeli alusel. Iga mitmevõistluse ala lõppedes peab arvutama ja teatavaks tegema iga võistleja punktide summa. Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja
Talvehooajal peetakse naiste viievõistlusi sisehallis. Aladest jääb välja näiteks odavise. 3. NAISTE SEITSMEVÕISTLUSE ALAD Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele. Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades. Kolmandal päeval toimusid juba suured kuulutamised ja tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes: kiirjooksus, kaugushüpe, kettaheide, odavise ja maadlus. Iga ala järel jätkasid vaid parimad ja kaks finalisti võistlesid maadluses. Kui juhtus, et üks mees on võitnud juba kolmel ala esimese koha, siis jäigi ta võitjaks ilma maadluseta. Neljandal päeval toimusid kaarikusõidud, kus võitjaks tuli alati hobuste omanik, mitte kaarikujuht, kes oli oma eluga riskinud
eraldumisel ja annavad starterile helisignaaliga märku, kui mõne võistleja reaktsioon stardisignaalile on kiirem kui 100/1000 sekundit. Start: Rahvusvahelistel võistlustel, annab starter kuni 400 m (kaasa arvatud) oma emakeeles või inglise või prantsuse keeles käsklused "kohtadele" ja "valmis" (inglise keeles vastavalt "on your marks" ja "set"), kui võistlejad on stardiks valmis, tulistab püstolist (suurvõistlustel ainult ingl. keeles). Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustes jooksudes on madallähte ja strdipakkude kasutamine kohustuslik. Peale käsklust „kohtadele“ peavad võistlejad asuma stardipakkudele, olles see-juures täielikult oma rajal ja stardijoone taga. Võistleja mõlemad käed ja vähemalt üks põlv peavad puudutama rajapinda ning mõlemad jalad olema kontaktis stardipakkude jalatugedega. Peale käsklust „valmis“ tõusevad võistlejad viivitamatult lõplikusse
tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel see tagab, et distantsidel 100-10000m võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Tõkkejooksudes kasutatakse 10 tõket, mis on vastavalt alale erinevalt asetatud. Järgmiselt tabelilt võib näha erinevate tõkkejooksude tõkete asetust:
Barbaritel, orjadel ja naistel oli mängudele tulek keelatud. Ainsa erandina lubati võistlusi jälgida põlluharimise ja viljakusjumalanna Demeteri preestrinnal. Hiljem lubati pealtvaatajate hulka ka rikkaid naisi, kelle hoburakendid võtsid kihutamisest osa. Ka hellenite endi seast ei saanud kõik osaleda. Seda luksust võisid endale lubada ainult jõukamad, kuna vaid nemad suutsid hästi valmistuda ja kuluka pika reisi ette võtta. Esimeseks võisteldi jooksudes. Eriti tähtsaks peeti staadionijooksu. Selle võitja nime järgi hakati nimetama nelja-aastat ajavahemikku järgmiste mängudeni-olümpiaadi. Olümpiaadid olid Kreeka ajaarvamise aluseks ligemale 1200 a vältel. Korraga võistles neli jooksjat, kellest parimad pääsesid finaali selgitamaks üldvõitja. 6.saj eKr võeti kavva kilbijooks. Sel alal tuli läbida 2 staadionipikkust täisrelvastus: kiivris,
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgus-hüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Jooksud Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finisini on kõigile sama pikkusega. Kui 1000 10 000 m jooksus on rohkem kui 12 sportlast, võidakse nad jagada kaheks rühmaks, millest üks rühm (umbes 65% osavõtjatest) stardib tavaliselt kaarega märgitud stardijoone tagant.
Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. Jooksud Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva.
Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Olümpiamängud toimusid algul ühe, hiljem juba viis päeva. Viimase päeva lõpus autasustati kõiki võitjaid.Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid ning võisteldi erineva pikkusega jooksudes, hobukaarikute võidusõidus, maadluses, rusikavõitluses ja viievõistluses. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine. Võistlusi sai korraga jälgida umbes 40 000 pealtvaatajat.
Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asubMonte Carlos ja liikmesriike on selles 210.Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m
pidevalt hoolt ka enda kehalise arendamise eest. Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala; sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid). Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohverdamisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, avalikus elus nad ei osalenud
Kergejõustiku I maailmameistrivõistlustele eelnenud kolmekümne aasta jooksul (1952-1982) parandati meeste 100 m ja 200 m maailmarekordeid vastavalt 2,5 ja 2,4 protsenti. Samal ajal paranesid maailmarekordid kestusjooksudes 6%, hüpetes 10% (teivashüppes koguni 21,8%) ja heidetes keskmiselt 23-25% (vasaraheites 37,1") võrra. Naiste spordi laiemast hoogsast levikust tingituna paranesid maailmarekordid märgitud ajavahemikul mõnevõrra rohkem. Tendents jäi aga samaks. 100 m ja 200 m jooksudes oli areng vastavalt 5,4% ja 7,2%, kestusjooksudes ja hüpetes 11,7% (800 m) kuni 17,4% (kõrgushüpe), heidetes aga koguni 34,5% (ketas) kuni 47% (kuul). Sama tendents ilmneb üldreeglina ka teiste tasemetega (olümpia-, rahvus- jne.) rekordite arengus. Seejuures langeb suur osa kiirjooksu rekordite arengust sünteetiliste (elastsete) rajakatete kasutuselevõtu arvele. (Teatavasti sünnivad seda paremad kiirjooksutulemused, mida tugevam on sünteetiline kate). 21. sajandi märgusõnaks on
Ta on eesti rekordi tegija 200m jooksus ja kaugushüppes aastal 2000 Edmontonis. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala. Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu
Oda hoitakse käepidemest. Vise tuleb sooritada üle õla või heitekäe käsivarre. Oda keerutamine või muud tavapärasest erinevad viskemoodused on keelatud. Jooksud Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksul võetakse aega 0,01 sekundi täpsusega. Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm
leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932 Kergejõustikutulemused olid väga kõrged, püstitati arvukalt olümpia- ja maailmarekordeid. Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased võidutsesid jooksudes, saavutades 10000m jooksus kolmikvõidu, 500m jooksus ja 3000m takistusjooksus kaksikvõidu. London 1948 Mängude kangelane oli 30-aastane hollandlanna Francina Blankers-Koen, kes võitis kergejõustikus 4 kuldmedalit (100m, 200m, 80m tj ja 4x100m). Londonis algas pikamaajooksus epohhi loonud Emil Zatopeki võidukäik, kes võitis 10000m jooksu. Helsingi 1952 Nende olümpiamängude peategelasteks oli Tsehhoslovakkia abielupaar Zatopekid. Emil võitis
Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku. Need asusid alati looduslikult kaunis paigas- linnalähedases metsasalus, tingimata vee läheduses, sest pärast harjutamist peeti väga oluliseks suplemist. Päike, õhk ja vesi olid Vana-
ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise ja mitmevõistlused. Mitmevõistlused jagunevad seitsmevõistluseks ja kümnevõistluseks 3 JOOKSUD Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, taktikat ja treeningmeetodeid
maailmarekordimehega Bob Mathiasega, kes suri natukene aega hiljem kui H. Lipp. Tiit Lääne kasutab raamatus ka enda läbikogetud sündmusi nagu näiteks Hea Tahte mängudel osalemisest ja teiste ajakirjanikega kogetust. Heino Lipp, sportlane, kes sündis 21 juuni 1922 talupidajate Julius ja Alma Lipu peres. Talu asus Kirde-Eestis, otse Kiviõli piiril. Heino oli päris sportlikust perekonnast. Tema vanemad vennad Erik (1913) ja Endel (1921) pakkusid talle konkurentsi jooksudes, hüpetes, heidetes. Sealt sai alguse kah Heino spordipisik. Oma suurepärase põhja, tugevuse sain ta maatööd tehes ja ema häid maatoite süües. Suurema alguse sai 1939, üks aasta enne keskkooli lõpetamist, astus ta väikse kohaliku spordiseltsi liikmeks. Esimese võistluse tegi Lipp peale ajateenistus 1942 aastal Rakveres, kus tema tulemuseks kohe kaks esikohta 400m jooksus 55,0 ja ketteheites 39.87. Sealt algas tema sportlase tee. Tema esimene Eesti meistritiitel tuli
Camoixis.(2) 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210.(2) Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis.(2) Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) on mittetulundusühing, kes edendab ja koordineerib kergejõustikualast tegevust Eestis ja juhindub IAAF ning Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) põhikirjadest, määrustest ja eeskirjadest
Igal võistlejal peab olema kaks rinnanumbrit, mida tuleb kanda kõigile nähtavalt võistlusriietuse rinnal ja seljal. Erandiks on kõrgus- ja teivashüpe, kus võistleja tohib kanda vaid üht numbrit, enda valikul, kas rinnal või seljal. Võistleja rinnanumbrid peavad vastama stardiprotokollis toodule. Kui sportlane võistleb soojendusdressis, tuleb numbrid kinnitada sellele. 10 Jooksud: Kiirjooksud - Jooksudes toimub ajavõtmine nii käsitsi kui ka elektriliselt. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22+0,01 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi ,,kohtadele" ja ,,valmis" oma emakeeles. Stardi ja finisijooned märgitakse jooksurajale 5 cm laiuste joontega
ajal. (Noormets: 12-13) 4.Lihasjõud ja selle arnedamine Lihasjõu arendamine soodustab paljude sporditehnika elementide kvaliteetsemat sooritamist. Spordimeisterlikkus nendel spordialadel, kus liigutustugevuse puhul tuleb ületada välist vastupanu, kasvab ainult tänu jõutreeningule. Erinevatel spordialadel tuleb ületada mitmesugust välist vastupanu näiteks: ujumises, sõudmises ja aerutamises- vee vastupanu; jooksudes ja hüpetes- raskusjõud; maadlused, sportmängud- partneri vastupanu; tõstmine, heited- vahendi vastupanu Jõutreeningute lubatavus on olnud kaua aega vaidluste ja diskussioonide teemaks. Varasematel aastatel peeti treeningut vastupanuga lastele mittesoovitavaks traumade, enneaegse kasvu ja arengu peatumise tõttu. Viimaste aastakümnete uuringud ja praktika on aga näidanud, et traumade oht on väike, vastupidi, jõutreening aitab vältida traumasid
Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 2. Jooksud ja käimine Jooksud ja käimine jaguneb · kiirjooks (sprint) · teatejooks · tõkkejooks · kesk- ja pikamaajooks · takistusjooks · võistluskäimine Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii · käsiajavõtt kui ka · elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg
Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OM-de kavva. Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus- ja traditsioonilised võistlused. Eriti osavõturohked on tänavajooksud ja linnamaratonid. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2. JOOKSUD Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii käsiajavõtt kui ka elektriline ajavõtt. Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
meistrivõistlused. 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (International Amateur Athletics Federation; lühend IAAF) asutamiskongress. Võeti vastu IAAF-i põhikiri, valiti president ja kinnitati 94 maailmarekordit (sealhulgas jooksudes 53 ja käimises 30). IAAF-i peakontor asub Monte Carlos ja liikmesriike on selles 210. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. TÄHTSAMAD VÕISTLUSED Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on: ·Olümpiamängud ·Maailmameistrivõistlused ·Euroopa meistrivõistlused Veel peetakse järgmisi võistlusi: ·IAAF-i maailma karikavõistlused
33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti sentimeetreid, 200 meetris kärpis sekundikümnendikke. Enne viiendat ala, 1500 meetri jooksu, oli Aunal 5-punktiline edu Kurt Bendlini rekordigraafikuga võrreldes. Aun finiseeris 4.34,4-ga ja 4079 punktiga, mis tõi maailma 7 tipptulemuse meie kergejõustiklasele. Aun oli sportlaskarjääri algul olnud tugev jooksudes, kuid nõrk heidetes. Nüüdseks oli ta saanud kunagistel nõrgematel aladel maailma parimaks kümnevõistlejaks. México olümpia tarvis sõitis Aun ettevalmistusele Tsahkadzorisse, kuid sealsetes tingimustes kao- tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel Leninakanis ülesannete kõrgu- sel
Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala
Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus. Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat. Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala
Radade nummerdamine toimub seest välja poole. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400m pikkustel distantsidel ja 4x200 ja 4x400 teatejooksu esimestel etappidel. Rahvusvahelistel võistlustel kuni 400 m jooksuni, kaasaarvatud teatejooksud, annab stardikohtunik käsklusi „kohtadele“ ja „valmis“ oma emakeeles või inglise/prantsuse keeles. Kui võistleja alustab starteri või abistarteri arvatse liikumist enne stardipüstoli pauku, on tegemist valelähtega. Kõigis jooksudes (va mitmevõistluse jooksualad, kus I kord hoiatus, II kord diskvlaf) diskvalifitseeritakse kõik valelähte teinud võistlejad. Ametlike ajavõtumeetoditena tunnustatakse järgmist kolme meetodit: käsiajavõtt; fotofinišisüsteemiga täisautomaatne ajavõtt; kiipidel põhinev ajavõtt - kasutatakse ainult distantsidel, mis ei toimu täies ulatuses staadionil Teatejooksud - Standardsed teatejooksudistantsid on 4x100m, 4x200m, 4x400m, 4x800m, 100m+200m+300m+400m ja 4x1500 m.
Alates neljandast sajandist e. Kr. esinesid olümpiamängudel ka luuletajad, kõnemehed, ajaloolased, näitekirjanikud, moosekandid ja näitlejad. Antiikolümpiamängud Sportlased ehk atleedid kogunesid Olümpiasse kõikjalt, kus kreeklased elasid: Balkani- Kreekast, Sitsiiliast ja Itaaliast, Väike-Aasia rannikult ja Musta mere äärsetest linnadest. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat, ühe staadioni ehk umbes 192 meetri pikkust jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Kõik võistlejad pidid olema alasti. Olümpiavõitjaile anti roheline õlipuuoks, neile kuulus kogu rahva austus ja lugupidamine.
12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on põhjuseks mitmed terviseprobleemid, mis ei luba jooksmisega kestvalt tegeleda. 15 Kõige rohkem võetakse nii neidude kui noormeeste seas on osa Paide Türi rahvajooksust. Küsitlustulemustes 11. klasside neidude ja noormeeste hulgast saadi teada, et neidudest neli ei võta osa jooksuvõistlustest ja noormeestest ei võta osa viis. Graafikul on näha 11. klasside osavõttu erinevatest jooksuvõistlustest [Joonis 5]. Joonis 5. 11
Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala, sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid). Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver- damisega ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadetekuulutajad. Kreeka patriarhaalses ühiskonnas** puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes, ava- likus elus nad ei osalenud
Kaugust sai hüpata jälle tervenenud tõukejalalt, mispeale mees hüppas isikliku rekordi 7.33. Odaviskes ja kettaheites lisandus isiklikule rekordile tublisti sentimeetreid, 200 meetris kärpis sekundikümnendikke. Enne viiendat ala, 1500 meetri jooksu, oli Aunal 5-punktiline edu Kurt Bendlini rekordigraafikuga võrreldes. Aun finiseeris 4.34,4-ga ja 4079 punktiga, mis tõi maailma tipptulemuse meie kergejõustiklasele. Aun oli sportlaskarjääri algul olnud tugev jooksudes, kuid nõrk heidetes. Nüüdseks oli ta saanud kunagistel nõrgematel aladel maailma parimaks kümnevõistlejaks. 12 México olümpia tarvis sõitis Aun ettevalmistusele Tsahkadzorisse, kuid sealsetes tingimustes kao-tas mees vajaliku kehakaalu ning värskuse. Auna vorm langes, kuid sellegi poolest suutis tiitlikaitsja ja rekordimees püsida olümpiaeelsetel NSV Liidu meistrivõistlustel
Pikeneb jõu mõjumise aeg, suureneb impulss. (mv = F t ). · Kas võidusõiduauto või mootorratta veojõul on ka mingi põhimõtteline piir, millest suuremal pole mõtet ? Veojõud on jõud, mis annab masinale kiirenduse : Fv = m a . Selleks, et autot liikuma panna peab veojõud olema väiksem kui hõõrdejõud, vastasel juhul hakkavad rattad puksima. · Miks iluuisutaja piruett lõpetades käed laiali sirutab? I = const. · Miks kasutatakse jooksudes madalstarti? Miks ainult sprindis? Saab paremini kasutada jalgade jõudu keha edasilükkamiseks (nurk on väiksem jõu suuna ja liikumise suuna vahel). Mujal ei kasutata sellepärast et pikemate maade puhul on saadud võit suhteliselt väike ja ka jooksjaid on rohkem kui radasid. · Miks etiooplased ja keenialased on nii head pikamaajooksjad? · Miks ketas peab lennu ajal pöörlema? Säilib orientatsioon, mis lubab mõjuda aerodünaamilisel tõstejõul.
annaabi.ee 
