6. ei pea jäätmeid sortima EESMÄRK: esialgu vähendada prügi, vähendada haiguste levikut, hiljem elektrienergia tootmine LAUSPÕLETAMINE (masspõletamine)- jäätmed põletatakse ,,kogu kupatusega" VALIKPÕLETAMINE- jäätmed põletatakse sordituna, teatud gruppidena PÕLETAMISPROTSESS: 1. Põletamise viibeaeg 2 sek. 2. Gaaside põlemine 3. Täielik läbisegamine 4. Prügihoidla ventgaasid 5. Järelpõleti PÕLETUSSEADMED: - restahi, pöördahi, tornahi, keevkihtahi SUITSUGAASIDE PUHASTAMINE: 1. tahma ja lendtuha eemaldamine 2. happelise gaasi neutraliseerimine 3. Nox vähendamine 4. Dioksiinide ja orgaaniliste reoainete eemaldamine ja lagundamine PLASMA- ioniseeritud kuumgaas GAASIPUHASTUS: 1. Kuivpuhastus- absorbenditolm (lubjakivi) 2. Poolkuivpuhastus- püdela vesiemulsiooniga absorbent, vesi aurustub täielikult 3. Märgpuhastus- gaasi reoained jäävad vette, mis on vaja puhastada PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad:
• Prügi kõigepealt kuivab • Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, gaasistub/lendub ja süttib ning põleb ära kiiresti. • Raskesti lagunevate ühendite gaasistumine ja põlemine võtab rohkem aega • Järele jääb koldetuhk, mis jahtub • Jäätmete põlemine, pürolüüs, gaasistamine ja termiline oksüdeerimine toimub samas kambris korraga Põletusseadmed: Tahkeid jäätmeid põletatakse ühe- või mitmekambrilistes põletusseadmetes: – Restahi – Pöördahi – Tornahi – Keevkihtahi • Väikesed põletusseadmed ei ole ökonoomsed Suitsugaasid Suured keskkonnasaastajad Lämmastikoksiidid • Lämmastikoksiidid (NOx ) = NO + NO2 • Lämmastikoksiidid moodustuvad: – põlemisõhus olevast lämmastikgaasist, – prügis oleva seotud lämmastiku oksüdeerumisel. • NOx -teke sõltub: – temperatuurist, – prügi segamisest koldes, – õhu hulgast, – katla ehitusest. • Õhuhulga suurendamine ja ºt tõstmine suurendab NOx hulka.
annaabi.ee 
