Aleksander Suur (0)

Kose Gümnaasium
REFERAAT
ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA
Katrin Taniste
8.a
Kose 2009
Sissejuhatus
Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tšingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika .
   Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi.11 aastat kestnud vallutusretked kogupikkusega üle 32 000 kilomeetri, olid enneolematud. Aleksander pälvis tiitli SUUR. .
Aleksander saab Makedooni kuningaks
Kui aastal 336eKr tapsid vandenõulased Philippose sai Makedoonia uueks kuningaks tema kahekümneaastane poeg Aleksander.Aleksander oli energiline ja julge,hiilgavate võimete ja suurepärase haridusega.Viimase sai ta Aristoteselt.Tema andeid märganud isa oli talle juba varakult öelnud: „Mu poeg,otsi endale teine kuningriik ,sest Makedoonia on sinule väike.“Kui Philippos II võitis Chaironeia lahingu ,olevat aga poeg isale kurtnud: „Isa võidab ära kõik,mis jääb üle minule .“
Aleksander vallutab ja avastab
Aleksandri noorus tekitas kreeklastes lootust vabanemisele.Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime.
334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest koosnenud Pärsia sõjavägi seadis ennast lahinguvalmis väikese Granikose jõe kõrgel kaldal .Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse.Ellujäänud 2000 kreeklast kuulutati reeturiteks ja saadeti orjadena Makedooniasse.Esimese aastaga vallutas Aleksander kogu Väike Aasia .
Pärast Granikose võitu mööda Väike Aasia rannikut lõunasse liikunud Aleksandrit tervitasid kreeka linnad kui Pärsia ikkest vabastajat.
Järgmine suur kokkupõrge leidis aset Issose linna lähedal 333. aasta sügisel eKr.
Pärslased asusid väikese jõe kaldal,kuna makedoonlastel tuli jõgi ületada. Kolmekordses
ülekaalus olnud Pärsia vägi ei saanud kitsas orus aga korraga tegutseda ning sai taas hävitavalt lüüa.Aleksandri kätte langes kogu rikas Pärsia laager koos kuninga ema,naise ja kahe tütrega.Pärsia kuninga ettepanekud rahu sõlmimiseks lükkas Aleksander tagasi.
Ta seadis esmakordselt selgelt oma sõjakäigu eesmärgiks kogu Pärsia territoorimui vallutamise.
Vabastajana võeti Aleksandrit vastu Egiptuses,kus ta kuulutati vaaraoks ja jumal Amoni pojaks.Oma võimu tugevdamiseks Egiptuses rajas ta Niiluse deltasse Aleksandria linna,millest sai idapoolsete Vahemeremaade tähtsaim majanduslik,kultuuriline ja poliitiline keskus.
Aastal 331 eKr liikus Aleksandri sõjavägi Egiptusest Mesopotaamiasse.Viimane ja otsustav lahing pärslastega toimus Gaugamela küla juures.Dareiose vägi oli jälle Aleksandri omast palju suurem.Pika ja raske võitluse järel sunniti Pärsia sõjavägi põgenema.Dareiose surmasid põgenemise ajal tema kaaskondlased.Mesopotaamiast tungis Aleksander põlistele Pärsia aladele .Tema kätte langes riigi muistne pealinn Persepolis .Makedoonlased rüüstasid sealse uhke kuningalossi ja süütasid põlema.Tules hävisid hindamatud kuntstiväärtused.Pärsia kuingriik oli seega lõplikult purustatud ,
kuningas tapetud ja kuningaloss rusudeks muudetud.
Vallutused Kesk-aasiasse ja Indiasse
330. aasta lõpuks oli Makedoonia kuningas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Aleksander polnud aga oma saavutustega veel rahul.Ta tahtis saada kogu maailma valitsejaks.Nii jätkas ta vallutusretke veelgi kaugemale itta .
Mittu aastat kulus Kesk-Aasia mägirahvaste alistamiseks.Jõudnud India loodepiirile,otsustas Aleksander ka sellegi maa vallutada.Sõjaretkel osalenud õpetlaste arvates pidi India piirduma maailmaookeaniga.Järelikult taotles Aleksander kogu maa idapoole osa alistamist enda võimule.
327. aasta kevadel sõjaretke Põhja-Indiasse. Tema 120 000 meheline armee koosnes põhiliselt vallutatud maade vägedest. Ületanud Hydaspese jõe, astus ta lahingusse kuningas Porose armeega, mis koosnes 30 000 jalamehest, 200 sõjaelevandist ja 300 sõjavankrist.
Verine võitlus Hydaspese jõe kaldail lõppes suure vallutaja järjekordse võiduga. Olulist rolli võidu saavutamisel etendas kreeka kergejalavägi, rünnates külmavereliselt sõjaelevante, kelle ees idamaised sõjamehed suurt hirmu tundsid. Suur osa rohketest haavadest marru läinud loomadest pööras ringi ja tormas läbi omaenese vägede, tekitades India armee ridades põhjaliku segaduse. Võitjad kaotasid selles lahingus kõigest 1000 sõdurit, võidetud määratult rohkem – 12 000 tapetut ja 9000 vangilangenut. India kuningas Poros ise võeti samuti vangi, kuid võitja vabastas ta peatselt. Kuid edasi keeldusid Aleksandri sõdurid minemast .
Eespool pidi asuma suur kõrb,selle taga mitmed võimsad riigid.Inimestega asustatud maailma idaservani jäi veel arvamatu hulk maad. Jõudnud piki Induse jõe kallast India ookeani äärde välja, tuli Aleksander Suurel alluda oma vägede soovile.
Aleksander oli sunnitud lõpetama oma üle kaheksa aasta kestnud sõjakäigu.
Oma riigi pealinnaks tegi Aleksander Babüloni.Aleksandri sõjakäigu tulemusena tekkinud maailmariik ulatus Balkani poolsaare läänerannikult Indiani,põhjas lähenes kohati Doonaule ja piirnes Musta merega,lõunas ulatus India ookeani ja Araabia poolsaareni,Aafrikas hõlmas aga Egiptuse,Liibüa ja Kürenaika.
Tagasi pöördumine
Laevadel ja maismaad kaudu jõudis Aleksanderi sõjavägi suurte raskustega 324 aasta algul eKr tagasi Mesopotaamiasse.Aleksander soovis kreeklasi ja makedoonlasi Aasia elanikega ühte liita.Selleks hakkas ta järgima idamaa kombeid,kandma idamaiseid rõivaid ja nõudis sama ka enda alluvatelt.Ta korraldas suure pulmapeo,kus 10 00 Kreeka ja Makedoonia sõjameest abiellus Aasia neidudega. Paljudele Makedoonia ülikutele see ei meeldinud,mitmeid kordi üritasid ülikud Aleksandrit tappa,kui kõik need ebaõnnestusid.Kuid 323. aastal eKr tabas Aleksandrit ootamatu palaviku hoog .Babüloni vaikuses,oma veteranide masenduses ja kurbuses suri Aleksander Suur kümme päeva pärast haigestumist 13.juunil 323.aastal eKr. Ta oli siis kõigest 33.aastane.Tundus võimatu,et haigus suutis murda võitmatu Aleksander Suure.
Kasutatud kirjandus:
1)Mati Kõivu VI klassi ajaloo õpik „ Vanaaeg “ lk.166-169
2)Jüri Selirannu VI klassi õpik „Muinas ja Vanaaeg“ lk.166-169
3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria.ht m