Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit
Hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas tema poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi, mis oli üle kahe sajandi neid maid valitsenud. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada lõppes nurjumisega. Nii pani Aleksander Suure vallutusretk alguse uuele ajajärgule hellenismiperioodile.
Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud
..................... 38 1 Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..................................................................................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51
Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed kirjeldused faalanksi taolise rivistuse kasutamisest pärinevad 25. sajandist eKr Sumerist ja Vana-Egiptuse jalavägi kasutas sarnast formatsiooni. Sõna "faalanks" pärineb Homeroselt, kes kasutas seda kirjeldamaks lahinguid hopliitide vahel. Kreeka ja Sparta faalanks sündis ilmselt 8-7 sajandil eKr ja selle kõrgaeg saabus Aleksander Suure vallutuste ajal. Rooma vabariigi ja leegioni tõus viisid Hellenistlike riikide ja nende armeede kadumisen ning seega ka faalanksi allakäiguni. Odadega relvastatud jalavägi mängis lahinguväljal rolli veel 18. sajandil, kuid nende taktika ei pruukinud kattuda enam faalanksi omaga. filosoof-Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel
alguse eksiiliajal. 20. Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale. 27. Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu. 28. Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus. 29. Palestiina seleukiidide võimu all. Seleukiidide riigi üldiseloomustus. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg. 31
Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, müürita. Puudusid tänavad ehk liiklus toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud
Kõik kommentaarid