Atlandi ookeani põhjaosa Islandi vabariik Atlandi ookeani keskahelik Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril kuuma täpi piirkond vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130
ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane
Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete tõttu, mis osutusid sellel
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19
SISUKORD 1. ISLANDI ÜLDANDMED 17.juunil 1944 kuulutati Island vabariigiks. Pealinnaks on tal Reykjavík. Riigi pindala on 103 000 km2, seega on ta rohkem, kui kaks korda suurem, kui Eesti. Rahvaarv Islandis seisuga 1.juuli 2008 on 320 000 ning rahvastiku tihedus on 3,2 in/km2. Keskmiseks elueaks on Islandis 80 aastat. Islandi Vabariigi president on Ólafur Ragnar Grímsson, ta on ametis aastast 1996 (tagasi valitud 2000 ja 2004). Alates 1.veebruarist 2009 on Islandi peaministriks Jóhanna Sigurardóttir.
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb · Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) nt Himaalaja a) Kurdmäestike teke b) Maavärinad · Küljetsi liikumine P-Am läänerannikul, nt San Andrease murrang. a) Maavärinad www.gi.ee Astenosfäär litosfääri all, vahevöö ülemine osa Põlevkivi on tekkinud vetikatest, lubjakivi veeloomade kodadest. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõhe(d), mida kaudu tuleb maapinnale laava (tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid. Esinemine: · Laamade servaalad (ookeanilise ja mandrilise sukeldumine, lahku liikumine) · "Kuuma täpi piirkond" - Laamade keskel esinevad kuumad täpid, kus kuum aine "sulatab" maakoorde augu (nt nii on tekkinud Hawaii saared) Vulkaanide kuju ja purskeiseloom sõltuvad magma(laava) omadustest. · Kihtvulkaan (kuhik on kõrge, kihilise ehitusega) kasvab kõrgusesse, sest laava on räni- ja gaasiderohke
Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu.Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas maapinnale kraatreid. Noor Maa nägi seetõttu välja umbes selline nagu Kuu tänapäeval,kuid selle erinevusega, et igal pool üle terve maakera purskasid vulkaanid. Vulkaanidest pärit gaasid mähkisid Maa primitiivsesse atmosfääri. Põhiliselt oli nendeks gaasideks veeaur ja süsihappegaas. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Kui veeaur kosmoseruumi jäisusega kokku puutus, tihenes see pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid.
Manner-manner , tekivad kurdmäestikud Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID
Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud, rõhupiiri ületades toimub plahvatuslik purse, Etna Itaalias, Vesuuv Itaalias, Rainier P- Ameerikas, b. kilpvulkaanid, ookeanipõhjast kerkivad, magma valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse, Mauna Loa Hawaiil, Hekla Islandil, c. lõhevulkaanid laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu, toimub enamasti ookeani põhjas, nt. Laki Islandil. Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id). 10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla. b
) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub laamade piirialadel eriti laamade lahknemisel. Island asub laamade lahknemiskohas ja kuuma täpi piirkonnas, Eesti asub aga keset laama. Viimastel aastatel on Euroopas toimunud mitmeid looduskatastroofe - Etna ja Hekla vulkaanipursked, maavärinad Kreekas, Türgis ja Jugoslaavias. Millega saab põhjendada nende looduskatastroofide esinemist? Laamade liikumine on olnud viimasel aastal aktiivsem?
Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C, • sademeid palju (kohati üle 2000mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga Nt: Kesk- ja Lõuna-Ameerika idarannik, Kariibi mere saared, Kagu-Aasia rannik, Madagaskari idarannik, Filipiinid Niiske-kuiv troopikakliima • Vahemikus 5-20 ° NS laiust • Kliimat kujundavad cT, mT ja mE, ekvatoriaalne konvergentsivöönd, lähistroopilised maksimumid • Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm • Temperatuurid aastaringselt kõrged, 20-30° Nt: India, Indo-Hiina, Lääne-Aafrika, Põhja-Austraalia Kuiv troopikakliima • kliimat kujundavad cT ja lähistroopilised maksimumid
troopiline-mereline parasniiske W-rannik troopiline-kontinentaalne parasvöötme kontinentaalne lähisarktika arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad: sademete kogusumma (mm) aastane kõikumine ja perioodilisus ööpäevane kõikumine sademete/aurumise vahekord niiskusdefitsiit/suhteline niiskus niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm niiske lähistroopika – 25-45 °NS; mT; (suvel) 1000-1500 mm kesklaiuste läänerannik – 35-65 °NS; mP; üle 1000 mm kesklaiuste üleminekuvöönd – 45-65 °NS; mP, cP; 500-1000 mm arktika ja polaarkõrbed – 60-90 °NS; cP, cA, cAA; alla 300 mm Sademete sesoonse jaotuse tüübid:
.................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid) Kõrged mäestikud ja ei ole vulkaane siis siin toimub kaks laamade põrkumine. Nad on väga paksad ja nad ei ole võimelised esile kutsuma soojus voogusid mis viiksid vulkanii tekkeni. (Himaalai) Nii Atlandi kui Vaikse ookeani keskel on kõrgemad vööndid, mis on ookeanide kesahelikud, need vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine.
Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri
Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud rebendlõhedesse on seal tekkinud mitmed sügavad järved, nagu näiteks Tanganjika ja Njassa. Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
Viimased esinevad peamiselt laamade äärtel. Maavärinaid tuleb kõige enam ette seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Mitmete suurte maavärinate eel on märgatud, et nii kodu- kui metsloomad muutuvad väga rahutuks (nt loomaaedades on püüdnud loomad puuridest põgeneda). Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid. 5 Maavärina ajal vabanenud energiahulka mõõdetakse võimsusskaala abil, mida tuntakse RICHTER-i skaala nime all. Seismiliste lainete intensiivsus sõltub suurel määral maavärina energiast
Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Solaarkonstant- maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus.
3. Mis on astenosfäär? Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev osaliselt ülessulanud kivimitest kiht. 4. Mis on vahevöö? osalt tahke, osalt poolsulanud kivimmassist koosnev kest maakoore ja tuuma vahel 5. Mis on D" kiht? Vahevöö sügavaim kiht. Temperatuur tõuseb märgatavalt ja seismiliste lainete kiirus väheneb järsult 6. Mis on Maa tuum? Maa sisemine osa; seda ümbritseb vahevöö 7. Mis on magma? Maa sügavuses tekkinud tulikuum kivimite sulam 8. Mis on laava? vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud magma. 9. Mis on püroklastiline vool? kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv 10. Mis on tefra? vulkaanist väljapaiskunud materjal Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Atlandi ookeani keskosas/keskmäestikus on laamade lahknemispiirkond, seal tekib maakoort juurde,
KIVIMITE TEKE- kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõng teist tüüpi kivimikehana. Kivimid (tekivad) tulevad maapinnale vulkaani pursete, laamade põrkumise, lahknemise või nihkumise tagajärel (tardkivimid). SÜVIKUTE TEKE- süvikud tekivad kui okeaanilised laamad põrkuvad või ehk kui üx laam sukeldub teise laama alla. MAAKOORE TEKE- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja mis kujundavad uue maakoore kuju MAAKOORE HÄVIMINE-kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas) OKEAANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja- Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad. Moodustub okeaaniline maakoor, kui magma tõuseb
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord. See on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Hardangerfjorden Saared
Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas
vulkaaniline saarkaar, tugevad maavärinad, mandri servas vulkaanilise kurdmäestike teke, osa ülessulanud ookeanilist laamat kinnitub mandri külge, seega mandrilise laama laienemine Vulkaaniline kurdmäestik vulkaanid süvik NAZCA LAAM ookeanis LÕUNA-AMEERIKA LAAM tihedam ja raskem ookeaniline maakoor paksem kuid kergem mandriline
Foto 1, maavärina kolle ehk epitsenter (https://www.taskutark.ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa
Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun- puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem
c) nihkuvad(transformsed) murrangud Vulkanismiga on seotud kaks esimest. Litosfääri laamd liiguvad teineteise suhtes kiirusega 2-20cm/a 47. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam. Enamiku gaasilistest ühenditest kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatalse laavaks. Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Lõõmpilv e püroklastiline on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal. 48. Geisrid, fumaroolid
Mandriliste laamade lahknemine. Tõusvad magmavoolud sulatavad maakoort ning tekitavad venituspingeid, mille tulemusel tekib kolmeharuline rebend ehk kontinentaalne rift. Piki murranguid tõuseb kuuma täpi allikast pärit magma, mis voolab edasi maapinnale. Esinevad magmavoolud ja maavärinad. Nt. Yellowstone rahvuspark USAs 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: Vulkaanid purskavad samasugust laavat, nagu see millest nad tekkinud on! Vulkaanid tekivad laamade äärealadele. V.a kuumad täpid(suvalises kohas paiknevad vulkaanid). a. kihtvulkaanid, ehk stratovulkaanid tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites. Vulkaan on tekkinud räni- ja gaasiderikkast halvasti voolavast magmast. Vulkaan on küllaltki terav ja ehitus on vahelduv tardunud laava ja tuha kihtidest. Sageli murrab tugeva purske korral magma end
Mõlemad koos määravad tänapäevase pinnamoe ning eksogeensete protsesside arengu. Seetõttu kõneldakse nendest sageli kui neotektoonilistest liikumistest.. Nüüdisaegsete kõikuvliikumiste tundmaõppimine on näidanud, et Euroopas paiknevad kerkivad alad enamasti põhjapoolsetel laiustel. Tänapäevased kõikuvliikumised on kõige ilmekamalt fikseeritavad maismaa ja mere piiril, kus nad põhjustavad rannajoone ümberpaigutusi. Maismaa kerkimisel taandub rannajoon mere suunas, mistõttu maismaa pindala suurenb. Sellisel juhul kõneldakse mere regressioonist 10) Eesti maavärinad.Eesti asub platvormsel alal, Ida-Euroopa platvormil. Platvormidel on vajumis- ja kerkimisliikumiste amplituud väike ja siin ei esine vulkaanipurskeid ning tugevaid maavärinaid.Eesti kui platvormiala kuulub aseismilisse piirkonda. Siin on registreeritud sajandis vaid mõned inimesele selgelt tajutavad maavärinad. Üks suuremaid toimus 20. oktoobril 1877. a
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate,
,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne Üksikud puud paiknevas teineteisest kaugel- kohanenud põuaperioodiks( koguvad vett) Rikkalik loomastik( sebrad) Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, maapähkel Nt: Põhja-Austraalia ja Venetzueela Kuiv troopikakliima Väga kuum ja kuiv, talv jahedam Temperatuur võib olla üle 40-50 kraadi, kuid võib olla öökülmi suvel
Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
